3-26-154/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-154

Haldusasi

Kaiserhof OÜ kaebus Tööinspektsiooni 11.12.2025

järelevalvemenetluse alustamise teate nr 3-1/25/2245 ja

23.12.2025 vaideotsuse nr 1.4-1/2482-1 tühistamiseks

ning Tööinspektsiooni kohustamiseks lõpetama

Kaiserhof OÜ suhtes algatatud järelevalvemenetlus nr

3-1/25/2245.

Menetlusosalised

Kaebaja – Kaiserhof OÜ, kaebaja esindaja Igor

Sumarok

Vastustaja – Tööinspektsioon

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Kaiserhof OÜ kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tööinspektsioon (edaspidi TI) alustas 11.12.2025 Kaiserhof OÜ (registrikood 16097148)

(edaspidi ka kaebaja) suhtes järelevalvemenetluse, mille raames kontrollitakse töötervishoidu,

tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmist. TI väljastas kaebajale

11.12.2025 järelevalvemenetluse alustamise teate nr 3-1/25/2245. Teate kohaselt määrati

kontrolli ajaks 17.12.2025 kell 10:30 aadressil Viru tn 2, Tallinn.

2. Kaebaja esitas 14.12.2025 TI-le vaide järelevalvemenetluse alustamise peale. Vaides palus

kaebaja esitada alustatud järelevalvemenetluse kohta kirjalik põhjendus, lõpetada

järelevalvemenetlus ning peatada kõik tegevused toimingu teostamise raames kuni

põhjenduste esitamiseni või menetluse lõpetamise otsuse tegemiseni.

3. TI jättis 23.12.2025 vaideotsusega nr 1.4-1/2482-1 kaebaja vaide rahuldamata.

Vaideotsuses leidis TI, et järelevalvemenetluse alustamise teade on menetlustoiming, mida

saab vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga (HMS § 72 lg 2).

4. Tallinna Halduskohtus registreeriti 19.01.2026 Kaiserhof OÜ (edaspidi ka kaebaja) kaebus

Tööinspektsiooni 11.12.2025 järelevalvemenetluse alustamise teate nr 3-1/25/2245 ja

23.12.2025 vaideotsuse nr 1.4-1/2482-1 tühistamiseks ning Tööinspektsiooni kohustamiseks

lõpetama Kaiserhof OÜ suhtes algatatud järelevalvemenetlus nr 3-1/25/2245.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kõigepealt nõustub kohus TI käsitlusega, et vaidlustatud järelevalve alustamise teate puhul

on tegemist menetlustoiminguga. Menetlustoimingu peale ei saa tühistamiskaebust esitada.

Menetlustoimingu vaidlustamise kohasteks nõueteks on pigem tuvastamisnõue ja võibolla ka

kohustamisnõue. Kohus ei pea vajalikuks kaebust käiguta jätta ja lasta kaebajal nõudeid

muuta, sest kaebus tuleb kohtu hinnangul tagastada.

6. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et

menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada

kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust

toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva

haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohtule ei nähtu, et järelevalve alustamise

teade rikuks praegusel juhul kuidagi kaebaja õigusi. Üldjuhul saab haldusmenetluse käigus

toimunud menetlusnormide rikkumist halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku

haldusaktiga. Järelevalve alustamise teates oli muu hulgas välja toodud, et menetlusosalisel on

haldusmenetluse seaduse § 36 lg 1 kohaselt õigus järelevalvet teostavalt isikult saada

selgitusi: 1) menetlusosalise õiguste ja kohustuste kohta haldusmenetluses; 2)

haldusmenetluse läbiviimise tähtaja ja menetluse kiirendamise võimaluste kohta; 3) taotluste,

tõendite ja muude dokumentide esitamise kohustuse ja võimaluste kohta. Vaideotsusest

selgub, et kaebaja ei ole kordagi pöördunud TI poole selgituste saamiseks järelevalve

läbiviimise kohta. Praegu on kaebajal veel võimalik TI poole küsimustega pöörduda, ühtlasi

esitada kõik oma seisukohad, hinnangud ja võimalikud tõendid käimasolevas menetluses. Kui

TI järelevalvemenetlus peaks lõppema kaebajale kohustusi paneva haldusaktiga (näiteks

ettekirjutus), on kaebajal võimalik lõplikku haldusakti kohtus vaidlustada. Lõpliku haldusakti

peale esitatavas kaebuses saab esitada kõik väited nii menetlustoimingute õigusvastasuse kui

ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta. Asjaolusid, mis peaks andma alust arvata, et

ainuüksi järelevalve alustamine toob kaasa vältimatult õigusvastase ja kaebaja subjektiivseid

õigusi rikkuva lõpliku haldusakti andmise või rikuks kaebaja mittemenetluslikke õigusi,

praegusel juhul ei esine. Kui isik soovib kaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb

reeglina lõpptulemus ära oodata (nt Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 11).

Kuna HKMS § 45 lg 3 sätestatud menetlustoimingu vaidlustamise eeldused ei ole täidetud,

tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

Isegi kui hinnata, et kaebeõiguse puudumine menetlustoimingu vaidlustamiseks ei ole antud

juhul ilmselge, esineb siiski alus kaebuse tagastamiseks ka HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja toob muu hulgas välja, et järelevalvemenetluse

alustamine rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Juba ainuüksi

järelevalvemenetluse läbiviimine tekitab kaebajale olulist halduskoormust ja häirib

majandustegevust. Menetluse lõpptulemus ei kõrvalda kahju, mis on juba tekitatud

ebamõistliku menetluse läbiviimisega. TI on samas vaideotsuses selgitanud, et

korrakaitseseaduse (KorS) § 23 lg 3 kohaselt on isikul kohustus taluda tema suhtes

kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid ning sellega peab vastavas valdkonnas tegutsev

isik arvestama. 11.12.2025 järelevalvemenetluse alustamise teates nõutud dokumente ja

andmeid ei saa pidada nii mahukaks, et nende esitamine võiks põhjustada ettevõttele

ebamõistliku halduskoormuse ja seetõttu pole järelevalve alustamise teatega kaebaja õigusi

rikutud. Kohus nõustub vastustajaga, et järelevalve alustamine kaebaja õigusi ei riku. Isikul

tuleb taluda ka koormavaid toiminguid ja menetlustoiminguid. Isegi kui mingil põhjusel

2(3)

tuleks järeldada, et järelevalve alustamine rikkus kaebaja subjektiivseid õigusi, oleks siiski

kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja

saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega

seotud kuludega. Nagu kohus välja tõi, on kaebajal võimalik järelevalvemenetluse käigus oma

seisukohti väljendada ja vajadusel menetlust lõpetavat otsust vaidlustada, mistõttu ei ole

põhjendatud järelevalvemenetluse algatamise teate menetlemine. Kokkuvõtvalt on kaebusega

kaitstava õiguse riive väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline, mistõttu tuleks kaebus kõikides nõuetes tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel. Kohtule ei ole äratuntav, et ka vaideotsus kaebaja õigusi iseseisvalt rikuks, mistõttu on

põhjendatud kaebuse tagastamine ka vaideotsuse tühistamise nõudes.

7. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse

selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Kohtute

infosüsteemi kohaselt tasus kaebaja kaebuse eest riigilõivu 20 eurot. Kuna kohus tagastab

kaebuse HKMS § 121 lõike 2 alusel, ei tagasta kohus tasutud riigilõivu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik

3(3)