2-24-124100/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Kohtujurist

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-124100

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi F M vastu põhivõlgnevuse

1131,68 euro, intressi 105,34 euro, haldustasude 10 euro,

sissenõudmiskulude 50 euro, viivise 158,61 euro ja

edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1714,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: S R; Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post:

xxx

Kostja: F M (isikukood xxx), elukoht xxx

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi F M vastu.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 21.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 2017,68 euro saamiseks. Kohus tegi 26.06.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seoses sellega

lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Harju Maakohus kohustas 02.10.2024 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase

hagiavalduse. Kohus selgitas määruses tarbijakrediidilepingutele kohalduvat õigust, sh

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning tõendamiskoormist (dtl 16-24).

3. Hageja esitas 16.10.2024 Harju Maakohtule hagi F M vastu põhivõlgnevuse 1131,68 euro,

intressi 105,34 euro, haldustasude 10 euro, sissenõudmiskulude 50 euro, viivise 158,61 euro

ja edasiulatuva viivise nõudes (dtl 27-35).

4. Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid xxx AS ja kostja 30.12.2020 tarbijakrediidilepingu nr

XXX, millega Xxx AS andis kostjale laenu 2600 eurot (dtl 43), fikseeritud intressimääraga

22,9% aastas, krediidi kulukuse määraga 29,21% aastas, lepingutasuga 52 eurot ja

haldustasuga 2,50 eurot kuus (dtl 37-42). Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku

lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.01.2021–15.12.2025. Kostjalt on tasunud

laenuandjale põhiosa katteks summas 721,36 eurot ning hagejale peale lepingu lõppemist

toimunud laekumisi summas 746,95 eurot (dtl 44-49), mille hageja arvestab põhiosa katteks.

Seega on põhivõlg summas 1131,68 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 26.

osamaksest, s.o 15.02.2023 kuni ülesütlemiseni eelnenud 28. osamakseni s.o 15.04.2023

kokku summas 105,34 eurot.

5. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid,

saatis laenuandja kostjale 04.04.2023 lepingu ülesütlemise teatise koos täiendava

maksetähtajaga (18.04.2023)(dtl 57). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges laenuandja

lepingu 25.04.2023 erakorraliselt üles (dtl 58). Xxx AS loovustas nõude 26.04.2023 hagejale

(dtl 59).

6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja järgmist.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja

Tolliametilt. Esialgne võlausaldaja omandas muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses (dtl 60). Lisaks on esialgne

võlausaldaja selgitanud, et taotlus on esitatud läbi veebi keskkonna. See tähendab, et klient

on andmed veebis sisestanud ning ka nende õigusest seeläbi kinnitanud. Laenutaotluse otsus

oli automaatselt positiivne. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru

oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Lepingu sõlmimisel oli kostja teadlik, et

laen on kohustus mida tuleb täita.

7. Kohus võttis 03.12.2024 hagi menetlusse (dtl 81-86). Kohus selgitas hagejale

tarbijakrediidilepingule kohalduvat õigust ning kohustas hagejat esitama kohtule detailsed

andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ja teabe andmise kohustust. Kohus selgitas, et VÕS § 4034 lg 13 järgi peab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse VÕS § 4034 lg

7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema

ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Kohus selgitas ka,

et üldjuhul tuleb krediidiandjal krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud

juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kohus juhtis tähelepanu,

2

et hagiavalduse kohaselt tegi esialgne võlausaldaja krediidivõimelisuse hindamise protsessis

päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja

Tolliametilt. Esialgne võlausaldaja omandas teabe muuhulgas kostja varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotlusest. Hageja on kohtule esitab

tõendina laenutaotluse (dtl 60) ja laenuandja selgituse (lisa 61-64). Hageja ei ole esitanud

tõendeid kostja kohustuste (sh teiste finantskohustuste) kontrollimise kohta. Kohus kohustas

hagejat esitama detailsed andmed selle kohta, kuidas vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja aktiivselt andmeid

kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on

olnud piisava selgusega. Hagejal tuli juhul, kui ta nõuab intressi lepingujärgses määras, mis

on suurem kui VÕS § 94 sätestatud määr, esitada samuti tõendid, mis kinnitavad

vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hagejal tuli esitada täiendavad tõendid (sh

kostja konto väljavõte) ning tõendite puudumisel teha nõude ümberarvestused.

8. Oma 18.12.2024 vastuses kohtule (dtl 153-160) on hageja lisanud varasemale, et AS Xxx on

selgitanud järgmist mh järgmist – antud laenulepingu puhul ei ole klient maksetähtaegadest

kinni pidanud, tagasimaksed pole laekunud (konto vv lisatud). Krediidivõimelisuse

hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse

esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja lisab veel, et teave,

mida esialgne võlausaldaja on kogunud ja hinnanud, on kostja krediidivõimelisuses

veendumiseks piisav, s.o et kostja võimekus kõnealune krediidikohustus tagasi maksta.

Kostja on sõlminud lepingu ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad. Kostja

puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma

tegude tagajärgi. Lepingu sõlmimisel ei tekkinud esialgsel võlausaldajal kahtlust, et kostja

võib olla maksevõimetu. Esialgne võlausaldaja on hinnanud kostja krediidivõimelisust

põhjalikult ja jõudnud positiivse otsuseni. Hageja peab oluliseks viidata, et lepingu ja

sõlmimise ajal (s.o 2020) oli arvestuslik elatusmiinimum Eestis 221 eurot 36 senti.

9. Hageja peab veel oluliseks märkida, et kohus ei pea ega saagi astuda krediidiandja rolli ja

asuda krediiditoimiku pinnalt hindama tarbija krediidivõimelisust, konto väljavõtteid,

otsustama igaks laenujuhtumiks vajalike andmete sisu ja hulka ega hindama või kontrollima

laenuotsuse tulemust. Tegemist on majandusliku ja ärilise otsusega, mis sõltub mh

krediidiandja enda protsessidest ja eeskirjadest, süsteemidest, laenu andmise riskiisust,

krediidipoliitikast ja muust sarnasest. Majanduslikud ja ärilised otsused ei allu kohtu

kontrollile. Krediidiandja poolse vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise sisuline ja

majanduslik kontroll allub Finantsinspektsiooni järelevalvele.

10. Tuginedes VÕS § 4034 lg-le 7 määrab hageja tagasimaksed uuesti arvestades intressimäära

ja muude kulude vähendamist. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 2600

eurot (dtl 43). Kostja on teinud endisele võlausaldajale perioodil 8.01.2020-06.02.2023

tagasimakseid kokku summas 1937,58 eurot (dtl 44-49) ning hagejale perioodil 27.07.2023-

06.03.2024 kokku summas 746,95 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid kokku

summas 2684,53 eurot. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude ja palub

hagiavalduse alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja palub kostjalt välja

mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla (31,68 eurot) ja intressid (0,26 eurot)

kokku summas 31,94 eurot (dtl 178-183) ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate

põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

11. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 17.01.2025 TsMS § 3141 lg 2 alusel kostja poolt

kohtule avaldatud aadressil tsiviilasjas nr 2-23-146054. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.

12. Hagiavalduse punktis 4.3 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui

kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

3

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja

hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi

rahuldamata.

14. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on

Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez

Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal

algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata.

Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist

ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-

679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat

positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub

tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

15. Kohus selgitas hagejale 02.10.2024 ja 03.12.2024 määrustega tarbijakrediidilepingutele

kohalduvat õigust ning tõendamiskoormist ning andis hagejale võimaluse tuua esile ja

tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

esitanud andmed ega tõendid (VÕS § 4034 lg 13), ei ole piisavad järeldamaks, et

krediidiandja oleks järginud vastustundliku laenamise põhimõtet ei algse ega

refinantseeritava laenu väljastamisel kostjale.

16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja hagiavalduses välja toonud,

et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse, mille päringu järgi krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud

Maksu- ja Tolliametilt, mille kohaselt 12 kuu keskmine sissetulek oli 1068,86 eurot. Esialgne

võlausaldaja omandas teabe muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja

teiste varaliste kohustuste kohta kostja esitatud taotlusest, mille kohaselt kostja sissetulek oli

1185 eurot ja kohustused 235 eurot kuus.. Hageja on kohtule esitanud tõendina laenutaotluse

(dtl 60) ja laenuandja selgituse (dtl 61-64).

17. Kohtule nähtuvalt on krediidiandja küll kontrollinud kostja taotluses märgitud sissetulekut

Maksuameti päringuga, kuid krediidiandja ei ole kontrollinud kostja kohustuste, sh teiste

finantskohustuste suurust ning olemasolu. Samuti ei ole krediidiandja kontrollinud kostja

kulusid eluasemele, toidule ega igapäevaseks eluks vajalikule. Krediidiandja on tuginenud

kohustuste olemasolu ja suuruse kontrollimise asemel kostja esitatud taotluses märgitule.

18. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2

kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud

näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida

andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

19. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija pangakonto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

4

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

20. Seega leiab kohus et, hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks

kontrollinud piisavalt kostja laenuvõimet laenulepingu sõlmimisel. Hageja selgitus, mille

kohaselt krediidiandja tugines kostja esitatud andmetele ja kostja on lepingu sõlmimisel

kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad ning see on kostja krediidivõimelisuses

veendumiseks piisav, ei vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimisest.

21. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

22. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud.

23. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

24. Kohus selgitas 02.10.2024 ja 13.12.2024 määrustega hagejale tarbijakrediidile kohalduvat

õigust, kohtupraktikat ja tõendite puudumisel kohustust esitada kohtule teabe krediidiandja

poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja

on esitanud kohtule ümberarvestuse, mille kohaselt palub alternatiivselt kostjalt välja mõista

tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla (31,68 eurot) ja intressid (0,26) kokku summas

31,94 eurot (dtl 159) ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta

edasiulatuva viivise. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 2600 eurot (dtl

43). Kostja on teinud endisele võlausaldajale perioodil 08.01.2020-06.02.2023

tagasimakseid kokku summas 1937,58 eurot (dtl 44-49) ning hagejale perioodil 27.07.2023-

06.03.2024 kokku summas 746,95 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid kokku

summas 2684,53 eurot.

25. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab.

26. Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et

kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud

esile, et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need

kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid

arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava

ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks

peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised

ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.

27. Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Hageja on küll

esitanud tabeli uuesti määratud tagasimaksetega, kuid hageja on arvestanud tagasimaksed

alates 15.02.2023 osamaksest seadusjärgse intressiga. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui

krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

5

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Lepingu sõlmimise päeva 30.12.2020 seisuga oli seadusjärgne intressimäär 0%.

28. Hageja on esitanud kohtule ümberarvestuse muutuva intressiga (dtl 178-180). Muutuva

intressiga laenu puhul muutub Euribor vastavalt laenlepingu tingimustele iga 6 või 12 kuu

tagant ning vastavalt sellele muutub ka laenumakse iga 6 või 12 kuu tagant. Kuigi

seadusjärgne intressimäär on alates 1. jaanuarist 2023 2,5% aastas, ei nähtu hagiavaldusest,

et kostja ja esialgse võlausaldaja vaheline krediidileping oleks sõlmitud muutuva intressiga.

Kohtule esitatud lepingu (dtl 41, p 5) kohaselt on kostja ja Xxx AS vahelise lepingu

tingimusena märgitud fikseeritud intressimäär, 22,90% aastas. Fikseeritud intressiga

laenusaaja laenumakse kokkulepitud perioodil ei muutu. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud

hageja tagasimaksete ümberarvestus muutuva intressiga. Seetõttu tuleb lugeda Xxx AS ja

kostja vaheliseks intressimääraks lepingu sõlmimise päeva 30.12.2020 seisuga seadusjärgne

intressimäär 0%.

29. Hageja on selgitanud kohtule, et laenusumma 2600 eurot katteks on kostja teinud

tagasimakseid kokku summas 2684,53 eurot Seega on kostja tasunud krediidiandjale

rohkem, kui hageja põhinõue ja võimalik seadusjärgne intressinõue VÕS § 4034 lg 7 alusel

kokku. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel

ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

31. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka

kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas

menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

32. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik

6