2-23-101090/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Dagmar Danoa Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

22.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-101090

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi X vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699;

asukoht Tartu mnt 13, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva (e-

post: xxx)

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht xxx)

Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja

advokaat Dmitri Santašev (e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja 05.01.2026 avaldus hagist loobumises ja lõpetada tsiviilasja

menetlus.

2. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

3. Mõista riigi õigusabi tasu ja kulud summas 236,59 eurot välja hagejalt Revensen

OÜ Eesti Vabariigi kasuks riigi tuludesse.

4. Hageja Revensen OÜ on kohustatud riigi õigusabi tasu ja kulud summas 236,59

eurot tasuma riigi tuludesse käesoleva määruse jõustumisest 15 päeva jooksul

(TsMS § 179 lg 5).

5. Menetluskulu tasumisega viivitamise korral mõista hagejalt Revensen OÜ välja

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Menetluskulu riigi tuludesse maksmiseks antakse koos käesoleva määrusega välja

eraldi dokument makserekvisiitidega.

7. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada tasutud riigilõivust

pool, s.o 55,00 eurot, Revensen OÜ arveldusarvele EE437700771008684964,

selgitusega „Revensen OÜ hagi X vastu”.

8. Määrus toimetada kätte hagejale, kostjale ja Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

ASJAOLUD

1. Harju Maakohtu menetluses on Revensen OÜ hagi X vastu võla nõudes. Harju Maakohus

rahuldas 05.12.2025 kohtumäärusega X taotluse riigi õigusabi saamiseks ning määras kostjale

esindaja riigi arvel kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

2. Hageja esitas 05.01.2026 avalduse hagist loobumiseks. Hageja palub lisaks tagastada

hagejale pool tasutud riigilõivust ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Kostja on 07.01.2026 esitanud oma seisukoha hageja avaldusele. Koos avaldusega on kostja

esitanud riigi õigusabi tasu taotluse.

4. Kostja on seisukohal, et antud olukorras ei esine § 168 lõigetes 3-5 sätestatud erisusi, st

kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud. Hageja otsustas ise loobuda hagist kolm päeva enne

kohtuistungit. Kostja ei ole põhjustanud ka hagiavalduse esitamist. Kostja esitas tõendina

kriminaalasjas nr 1-24-1995 tehtud kohtuotsuse, mille kohaselt rahuldati Modena Estonia OÜ

nõue, mida hageja nõuab kostjalt käesolevas menetluses. Kostja ei vastuta selle eest, et hageja

ja kostja ei vahel oli häiritud kommunikatsioon. Eeltoodust tulenevalt nõustub kostja hagist

loobumise avaldusega ning palub lõpetada menetlus, kuid kostja hinnangul tuleb

menetluskulud jätta tervikuna hageja, kui menetluse põhjustaja, kanda.

5. Hageja esitas 15.01.2026 vastuväite kostja menetluskuludele. Hageja toob välja, et kostja

taotlus on sisuliselt vastuoluline ning ei võimalda üheselt tuvastada, millist menetluskulude

jaotust kostja tegelikult taotleb. Käesolev menetlus lõpetati olukorras, kus hageja loobus hagist

asjaolude tõttu, mis ei olnud põhjustatud hageja pahatahtlikust või põhjendamatust käitumisest.

Nõue tekkis seoses krediidilepinguga, mis hiljem ilmnenud asjaolude kohaselt vormistati

kelmuse teel (st krediidi vormistas kolmas isik, mitte kostja tegeliku tahteavalduse alusel).

Hageja hinnangul oleks menetluskulude täies ulatuses hageja kanda jätmine käesolevas asjas

ebamõistlik ning TsMS § 162 lg 4 mõttes äärmiselt ebaõiglane, arvestades asja eripära ja

poolte tegelikku olukorda.

Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja on käesoleva menetluse „põhjustaja“. Hagi esitamine

oli hageja jaoks objektiivselt põhjendatud ja vältimatu, lähtudes hagejale teada olnud

asjaoludest ning nõude olemasolust esitamise hetkel. Hageja ei saanud mõistlikult valida teist

menetluslikku käitumist, kuna enne menetluse algatamist puudus hagejal tegelik ja

usaldusväärne võimalus välistada, et vaidlusalune kohustus võib olla tekkinud kelmuse

tagajärjel kolmanda isiku tegevuse tõttu. Seega ei saa hagejale ette heita pahausksust ega

põhjendamatut menetluse algatamist.

Hageja rõhutab, et käesolevas olukorras ei ole hageja saanud kostjalt nõutud summat

(võlgnevust) ning samal ajal ei ole hagejal võimalik seda summat reaalselt tagasi saada ka

teistelt menetlusega seotud isikutelt (sh otse krediidiandjalt / primaarvõlausaldajalt). Hageja

nõuet ei rahuldatud ning rahalisi laekumisi ei toimunud, hageja on tasunud riigilõivu, hageja on

kandnud õigusabikulu (lepinguline esindaja) ning muud menetluskulud, lisaks taotletakse nüüd

hagejalt kostja menetluskulude kandmist. Selline topeltkoormus hagejale ei oleks

proportsionaalne ega õiglane, arvestades, et hageja ei ole saanud menetlusest mingit kasu ega

rahalist tulemust, vaid on juba kandnud märkimisväärseid kulusid.

Hageja leiab, et kõik kostja menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalikud.

-

Toimikutega tutvumise ajakulu 2,5 tundi (150 minutit) - hageja hinnangul on tegemist

käesoleva asja asjaolusid arvestades ebamõistlikult suure ajakuluga ning ei ole selgelt

põhjendatud, miks selline maht oli vajalik.

-

25 minutit dokumendi koostamise eest, mille sisuks on lühike seisukoht hageja hagist

loobumise avaldusele ning mis koosneb sisuliselt üksikutest lausetest ja peamiselt TsMS

sätete (sh TsMS § 429 ja TsMS § 168) ümberkirjutamisest. Hageja hinnangul ei ole

sellise mahuga dokumendi koostamiseks nimetatud ajakulu käesolevas asjas mõistlikult

vajalik.

Hageja hinnangul on oluline, et juhul kui kostjale osutatakse riigi õigusabi, ei pruugi kostja

tegelikult kanda õigusabikulusid enda vahenditest, vaid kulud võivad olla kaetud riigi poolt.

Seetõttu palub hageja kohtul menetluskulude jaotuse otsustamisel hinnata, kas ning millises

ulatuses on kostjal reaalselt tekkinud menetluskulud, mida oleks õiglane hagejalt välja mõista,

ning kas kulude väljamõistmine hagejalt on käesolevas erandlikus olukorras põhjendatud.

6. Kohus on 19.01.2026 määrusega rahuldanud osaliselt advokaadi Dmitri Santašev’i taotlus

riigi õigusabi osutaja tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks ning määranud Advokaadibüroo CLARUS vandeadvokaadi poolt Xle

osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest makstava tasu suuruseks 236,59 eurot (sh käibemaks).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Hagist loobumise taotluse lahendamine

7. Kohus tutvus hageja taotlusega ja leiab, et loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Kostja ei vaidle

menetluse lõpetamisele vastu.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Lg 3 kohaselt kui hagist

loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise

otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. TsMS § 428 lg 1

p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus.

9. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama (hagi) eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti (TsMS § 432).

10. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et hagist loobumise korral pool menetluses tasutud

riigilõivust tagastatakse. Seega on hageja taotlus poole riigilõivu, s.o 55,00 euro, tagastamiseks

põhjendatud.

Menetluskulude kindlaksmääramine

11. Kui hageja loobub hagist, kannab ta TsMS § 168 lg 4 järgi kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul esitas kostja hagejale tõendina kriminaalasjas nr 1-24-

1995 tehtud kohtuotsuse, mille kohaselt rahuldati Modena Estonia OÜ nõue, mida hageja

nõuab kostjalt käesolevas menetluses. Hageja on välja toonud, et asjaolu, et krediidileping

vormistati kelmuse teel, sai hagejale teatavaks peale hagi esitamist. Kohus on seisukohal, et

pole alust jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei

vastuta selle eest, et hageja ja Modena Estonia OÜ vahel oli häiritud kommunikatsioon. Kohus

jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel seega hagejate kanda.

12. TsMS § 190 lg 5 sätestab, et kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

Menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus mh asja menetluse

lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga,

sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

13. Kohus on 19.01.2026 kohtumäärusega osaliselt rahuldanud kostjale riigi õigusabi korras

määratud advokaadi tasu summas 236,59 eurot.

14. Kuna kohus leidis, et TsMS § 168 lg 4 alusel jäävad kostja menetluskulud hageja kanda,

tuleb hagejalt välja mõista kostjale määratud riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja

kulud Eesti Vabariigi kasuks riigi tuludesse.

15. Eeltoodut arvestades tuleb hagejal tasuda riigi õigusabi korras määratud advokaat Dmitri

Santašev kulud kokku summas 236,59 eurot (19.01.2026 määrusega osaliselt rahuldatud

tasutaotlus) Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse.

16. Riigi tuludesse väljamõistetud summa maksmiseks antakse koos käesoleva määrusega välja

eraldi dokument makserekvisiitidega.

17. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma

jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Valdkonna eest vastutava ministri

käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi

sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva

jooksul (TsMS § 179 lg 6).

18. TsMS § 179 lg 9 alusel selgitab kohus hagejale, et menetluskulu riigi tuludesse tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

19. Hageja enda menetluskulud jäävad tema enda kanda.

20. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik