2-23-6654/132 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

23.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-6654

Kohtuasi

H.I (H.I) avaldus A.M vastu ühise hooldusõiguse

taastamiseks alaealise lapse X.Z

suhtes ja

suhtluskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.12.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

A.M 27.12.2024 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja H.I (isikukood XXX)

Puudutatud isik I X.Z (isikukood XXX), määratud

esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson

Puudutatud isik II A.M (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte

Eestkosteasutus Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti kaudu, registrikood 75014965),

lepinguline esindaja Evelin Ränk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11.12.2024 määruse resolutsiooni p-s 2 H.I ja lapse

X.Z vahel kindlaks määratud suhtlemise kord ning määrata kindlaks suhtlemise

kord vastavalt tervikresolutsioonis märgitule. Tühistada määruse resolutsiooni p-s

3 tehtud otsustus sunnivahendite rakendamiseks kohtumääruse rikkumise puhuks.

Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Jätta läbi vaatamata H.I avaldus hooldusõiguse taastamiseks.

2.2. Rahuldada H.I (edaspidi ka isa) avaldus lapse X.Z (edaspidi ka laps)

suhtlemise korra kindlaks määramiseks osaliselt. Määrata kindlaks alljärgnev

lapsega suhtlemise kord.

2.2.1. Isal on võimalik lapsele helistada kahel korral nädalas. Isa annab lapsele

või lapse emale päev enne suhtlust teada, mis kell ta soovib järgmisel

2-23-6654

päeval lapsele helistada, arvestades lapse igapäevast ajakava. Juhul, kui

lapsele või tema emale nimetatud kellaaeg ei sobi, siis lepitakse kokku

mõni teine suhtluse aeg.

2.2.2. Laps võib isale helistada ükskõik, millisele lapsele sobival ajal.

2.2.3. Telefoni- ja/või videokõne tegemise juures võib vajadusel viibida kolmas

isik (lapsele lähedane isik, eelistatult lapse ema A.M ), kõnede kestusel

tuleb igakordselt arvestada lapse sooviga.

2.2.4. Laps ja isa võivad omavahel saata sõnumeid ka muudel aegadel.

2.3. Jätta menetluskulud kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda ning lapse

esindamise kulud riigi kanda.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Jätta määruskaebemenetluse kulud H.I kanda.

5. Mõista H.I-lt A.M kasuks välja menetluskulude hüvitis 787,75 eurot

(õigusabikulud 777,75 eurot (käibemaksuga) + riigilõiv 10 eurot).

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb H.I-l tasuda viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.I (avaldaja, isa) esitas 04.05.2023 Harju Maakohtule avalduse A.M (puudutatud isik II,

ema) vastu ühise hooldusõiguse taastamiseks alaealise lapse X.Z (puudutatud isik I, laps)

suhtes ja suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

2. 08.03.2024 istungil sõlmisid vanemad kuni 20.05.2024 lapsega suhtlemise osas

kompromissi, millega reguleeriti isa ja lapse suhtlemine kuni 18.05.2024.

3. 20.05.2024 ärakuulamisel selgus, et isa ja lapse vahel ei toimunud Harju Maakohtu

08.03.2024 määrusega kokku lepitud kohtumisi alates 20.04.2024. Nimetatud kuupäeval

toimunud kohtumisel oli aset leidnud intsident – laps oli hakanud koheselt pärast isaga

kohtumist nutma, isa oli sellest ärritunud ning kohale kutsutud ema ja isa vahel oli sõnaline

konflikt. Ärakuulamisel avaldas isa soovi, et laps tuleb kasvõi korra kuus Rootsi ning veedab

nädalavahetusel aega tema perega (ööbimisega). Lapse esindaja, eestkosteasutus ega ema isa

mõtet ei toetanud, sest laps on alates 20.04.2024 keeldunud isaga suhtlemast ning seetõttu ei

vastaks see lapse huvidele. Maakohus kuulas ka lapse isiklikult ära.

4. Harju Maakohus reguleeris 18.06.2024 määrusega esialgse õiguskaitse korras lapse ja isa

suhtlemist, mille kohaselt alates 19.06.2024 esimese kolme kuu jooksul on isal õigus rääkida

lapsega iga nädal telefoni- või videokõne (Skype, Viber vms) vahendusel esmaspäeviti ja

kolmapäeviti kella 19.00-st kuni kella 20.00-ni. Telefoni- ja/või videokõne tegemise juures

2-23-6654

võib vajadusel viibida kolmas isik (lapsele lähedane isik, eelistatult lapse ema), kõnede

kestvusel tuleb igakordselt arvestada lapse sooviga. Alates 19.09.2024 on lapse isal lisaks

telefoni- ja/või videokõnede teel suhtlemisele õigus veeta lapsega aega iga kuu ühel

nädalavahetusel, s.o reedel peale kooli kuni pühapäeva õhtuni. Juhul, kui laps seda soovib,

võib kohtumiste juures viibida ka lapse ema ja/või isapoolne vanaema Tatiana ning

kohtumised on ilma ööbimiseta. Isa arvestab lapse väljakujunenud päevarütmi (kool, trennid,

üritused vms) ning kohtumised toimuvad Eesti Vabariigis. Reedene kohtumine toimub kella

17.00-st kuni kella 20.00-ni, laupäevane kohtumine toimub kella 11.00-st kuni kella 20.00-ni

ja pühapäevane kohtumine toimub kella 11.00-st kuni kella 19.00-ni. Kohtumise kuupäeva

algusest ja kohtumispaigast teavitab lapse isa lapse emale e-kirja või sõnumite (SMS, Skype,

Viber, Messenger vms) teel vähemalt kolm nädalat ette. Kohus tegi emale ettekirjutused –

motiveerib last teise vanemaga suhtlemiseks ja tagab lapse osalemise psühholoogi vastuvõtul

ja/või teraapias.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31.07.2024 määrusega Harju Maakohtu 18.06.2024

määruse osas, milles kohus määras lapsega suhtlemise korra alates 19.09.2024 erinevalt kuni

selle ajani määratud korrast ning osas, milles kohus tegi emale ettekirjutused kohtumenetluse

ajaks. Ringkonnakohus täiendas määruse p-i 1.1 otsustusega, et isa peab teavitama ema või

last ära jäävast suhtlusest hiljemalt samal päeval kell 17. Ülejäänud osas jäi määrus muutmata.

5. Maakohus tegi 08.10.2024 pooltele päringu, milles palus teatada, kuidas on isa ja lapse

iganädalane suhtlus toimunud ja kuidas on suhtlus lapsele mõjunud.

Ema teatas 09.10.2024, et tegelikult ei ole ühtegi kohtumist isa ja lapse vahel veebi

vahendusel toimunud, sest isa ei võtnud ühendust. Isa esindaja teavitas 05.08.2024, et

hetkeolukorda arvestades ei pea isa telefoni- või videokõnesid mõistlikuks ning ei plaani neid

teha. Samas kirjas paluti teada anda, kui lapse suhtumine isasse on muutunud. Ema tõi välja,

et lapsel oli 29.08.2024 viimane teraapia, mille järgselt andis terapeut teada, et lapsel on kõik

korras ja teraapia jätkumist ei peeta vajalikuks. Hoolimata teraapiast, ei ole laps isaga

rääkimise soovi avaldanud, mistõttu ei ole ka teraapia järgselt suhtlust toimunud. Ema

hinnangul isa loobus kohtumäärusega määratud suhtlusest, mistõttu ei ole lapse ja isa

vahelistes suhetes olukord paranenud.

6. Maakohus palus 25.10.2024 e-kirjas anda avaldajal teada, kuidas avaldaja silmis praeguses

asjas menetlusega edasi minna, sest asi ei saa jääda määratlemata ajaks lapse suhtumise

muutumise ootele, samal ajal, kui lapse isa ei ole ise astunud ühtegi sammu, et oma suhet

lapsega parandada.

Avaldaja teatas 31.10.2024, et avaldaja on pettunud tekkinud olukorra üle ja on seisukohal, et

lapse ema ei toeta tema suhtlust lapsega.

7. Maakohus kirjutas 06.11.2024 menetlusosalistele seisukoha avaldamiseks, s.o kuidas

menetlusega praegusel juhul (isa ei kasuta talle esialgse õiguskaitse korras antud õigust

lapsega suhelda ja suhteid sel viisil parendada) edasi minna ja kuidas võiks olla suhtluskord

reguleeritud lõpplahendis.

7.1. Lapsele määratud esindaja märkis vastuses kohtule, et kohtus lapsega. Laps kinnitas

esindajale, et ta oli emaga juunis Türgis ja ootasid isa kõnet, kuid isa ei helistanud. Laps

kinnitas esindajale, et ei soovi isaga hetkel suhelda, samuti isapoolse vanaemaga. Esindaja

hinnangul on kahetsusväärne, et isa loobus kõnedest ega täitnud kohtumäärust. Lapse selline

tõrge on kujunenud pikema perioodi jooksul ja esindaja ei saa väita, et tõrge on ema poolt

2-23-6654

tekitatud. Arvestades lapse vanust oleks üldjuhul lapse ja ise suhte toetamist võimalik

korraldada läbi mõne teraapilise tegevuse. Selleks, et teraapia käigus kokkulepped toimiksid

peavad sellega kaasa minema ka kõik täiskasvanud osapooled. Isa on olnud oma suhtumises

väga jäik. Isa nägemus kohtumistest on rigiidne, st isa näeb kohtumisi vaid oma koduriigis ja

soovib lapse toimetamist Rootsi. Samas ei ole laps selleks valmis ja üksikud kohtumised

Eestis ei ole lapse ja isa vahel lähedussuhet tekitanud. Arvestades lapse vanust, peaks isal ja

lapsel ka juhul, kui kohtumisi ei toimu, olema kindlasti olemas üksteise toimivad

kontaktandmed, et neil oleks võimalus soovi korral üksteisega suhelda. Samas tuleb isal

arvestada lapse vanusega ning sellega, et hetkel ei ole lapsel isaga lähedast suhet. Laps on isa

peale solvunud ja see on ilmnenud lapse varasemates väljaütlemistes. Seega ei tohi

täiskasvanu poolne suhtlus olla lapse jaoks pealetükkiv, kuid võiks olla selline, et laps teaks,

et isa on olemas ning märkab teda. Kindlasti peaks isa jätkama lapsega suhet sidekanalite

kaudu (lapsele e-kiri või sms lapsele olulistel hetkedel, nt õnnitlus uue kooliaasta alguseks,

sünnipäevaks, jõulusoovid vms). Lapse ja vanema vahel katkenud suhte taastamine on pikk

protsess ning selle õnnestumise eelduseks on selle vajalikkuse teadvustamine ja teadlik

panustamine mõlema vanema poolt. Hetkel oleks reaalselt täidetav vaid selline suhtluskord,

millega laps suhtleb isaga sidekanalite kaudu.

7.2. Eestkosteasutus oli seisukohal, et isa peab lapsega heade suhete taastamisel ise näitama

üles huvi lapse vastu, taastama lapse emaga viisaka suhtlemisviisi, et vanemate suhtlemisest

saaks positiivse kogemuse ja hea kontakti lapsega kiindumussuhte tekkimiseks. Hetkel ei ole

veel lapsel ja isal tekkinud omavahelist kiindumussuhet, mille tõttu ei saa panna koolilapsele

kohustuseks kindlat reguleeritud suhtluskorda. Eestkosteasutus ei toetanud avaldust ühise

hooldusõiguse taastamise suhtes ega suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Pigem soovitas

eestkosteasutus isale lahenduseks vanemluskoolituse läbimist ning teadmiste omandamisel

tagada lapsega regulaarne suhtlemine, taastades hea kontakt ning hoida ja säilitada seda

lapsega.

7.3. Ema tõi välja, et kohtumääruse järgselt selgitas ema lapsele, et isa armastab teda ja tahab

temaga suhelda ning laps oli valmis koos emaga isa kõnele vastama, kuid siis selgus, et isa

otsustas helistamisest loobuda. Selline isapoolne suhtlusest loobumine tekitas omakorda

lapses arvamuse, et ema jutt ei vasta tõele ning isal on temast ükskõik. Kui varasemalt, s.o

enne viimast Eestis toimunud intsidenti, suhtles isa lapsega telefoni teel otse, saates talle

sõnumeid ja pilte, millele laps vastas, siis tänaseks on ka see kontakt lapse emale teadaolevalt

katkenud. Eeltoodu valguses ei aita ka teraapia seda suhet taastada, kui teine suhte pool (isa)

ei astu omalt poolt ühtegi sammu, et seda suhet uuesti üles töötada. Seega on hetkel olukord

selline, et laps ei ole jätkuvalt nõus isaga kohtuma ning kõik emapoolsed pakkumised ise isale

helistada, on lõppenud lapse keeldumisega. Kui isa jääb passiivseks, siis pole ka emal midagi

teha. Lapse ema nägi suhtluse võimaliku jätkuna seda, kui isa püüab ise lapsega kõigepealt

sms vahendusel telefoni teel kontakti saada ning seejärel ette teatades helistada. Mingeid muid

suhtluse võimalusi ema ei näinud.

7.4. Avaldaja esindaja teatas 21.11.2024 enda volituste lõppemisest ning edastas avaldaja

ingliskeelse pöördumise kohtule, milles avaldaja väljendab enda pettumust selle osas, kuidas

kohus on praeguse tsiviilasjaga tegelenud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

8. Harju Maakohus jättis 11.12.2024 määrusega läbi vaatamata avaldaja avalduse

hooldusõiguse taastamiseks ning rahuldas avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaks

määramiseks osaliselt. Maakohus määras kindlaks järgmise lapsega suhtlemise korra:

2-23-6654



Isal on õigus rääkida lapsega iga nädal telefoni- või videokõne (Skype, Viber vms)

vahendusel esmaspäeviti ja kolmapäeviti kella 19-st kuni 20-ni (Eesti aja järgi).

Telefoni- ja/või videokõne tegemise juures võib vajadusel viibida kolmas isik (lapsele

lähedane isik, eelistatult ema A.M , kõnede kestusel tuleb igakordselt arvestada lapse

sooviga.



Isa peab teavitama ema või last ära jäävast suhtlusest hiljemalt samal päeval kell 17.

Maakohus märkis, et kohtumääruse rikkumise korral võib selle täitmiseks läbi viia

täitemenetluse. Kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut,

kes kohtumäärust ei täida. Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud

isikule aresti täitemenetluse seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti

kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle

talumise või sellest hoidumise kohustusest.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi

kanda.

9. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis kohus nõude hooldusõiguse taastamiseks

läbi vaatamata. H.I-l ja A.M-il on ühine alaealine laps X.Z , kes on sündinud 16.03.2016.

Rahvastikuregistri andmetel on Jelena X.Z X.Z suhtes ainuhooldusõigus, H.I isadus on

tuvastatud (välisriigi isaduse omaksvõtt) 11.10.2021, mis tähendab, et rahvastikuregistri

kanne on ebaõige. Perekonnaseaduse (PKS) § 117 lg-s 2 on ühemõtteliselt sätestatud, et kui

vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad

isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema

hooldusõigus vaid ühele vanematest. Selle lõike teine pool näeb ette ühe erandi, kuidas ühist

hooldusõigust vältida ja sellist asjaolu käesoleval juhul ei esine, mistõttu lähtus kohus sellest,

et vanematel on ühine hooldusõigus X.Z suhtes. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus

võrdse kohtlemise põhimõttega (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12), sest seadus ei sätesta

ühegi vanema puhul eeldust, et vanemal on hooldusõigus vaid siis, kui kohus on vanema

usaldusväärsust kontrollinud.

10. Maakohtu hinnangul ei olnud vaidlust, et isa ja laps vahel toimus varasemalt suhtlus, kuid

täna ei saa mööda vaadata sellest, et laps ei soovi kindlameelselt isaga suhelda ja suhtlus ei

ole vähemalt alates 20.04.2024 toimunud. Kuigi 18.06.2024 suhtluskord sai määratud

eesmärgil, et taastuks isa ja lapse suhtlus, siis kahetsusväärselt ei ole isa kordagi võtnud

lapsega ühendust ega astunud enda poolt samme lapsega suhte taastamiseks. Selle asemel on

isa asunud süüdistama ema ja ka kohut, et kohus ei ole määranud lapse tahte vastaselt

suhtluskorda, mille järgi toimuksid kohtumised Rootsi Kuningriigis ning isa hinnangul võiks

selleks kasutada lapse suhtes ka jõudu. Isa 05.08.2024 e-kirja pinnalt jääb mulje, et isa

lapsega ise kontakti ei kavatse otsida, kuid terapeut peaks panema lapse soovima isaga

suhtlema ning esimese sammu suhtluseks peaks astuma laps. Maakohus nõustus lapse

esindajaga, et lapse tõrge isaga suhtlemise vastu on kujunenud pikema perioodi jooksul (dtl

506) ning vastutust selles osas ei saa panna lapsele ega lapse emale. Maakohus nõustus lapse

emaga selles, et kui lapsele on teada, et isa võtab ühendust vähemalt kahel korral nädalas

(lapse sõnul ootas ta kõnet ka Türgis reisil olles [dtl 506]), kuid ei ole seda teinud, tekitab see

lapses tunde, et isal on temast ükskõik (dtl 513). Kui varasemalt, s.o enne viimast Eestis

toimunud intsidenti, suhtles isa lapsega telefoni teel otse, saates talle sõnumeid ja pilte,

millele laps vastas, ja nüüd on isa passiivne, siis see üksnes kohtu hinnangul võimendab

lapses tunnet, et isa ei hooli temast. Seda enam, et pärast seda, kui isal sündis praegusest

suhtest poeg, võis lapse ärakuulamisel (dtl 170) tajuda lapses armukadedust ja kartust enda

2-23-6654

positsiooni muutuse osas. Seetõttu sai isale menetluse käigus korduvalt selgitatud, et ta ei

räägiks lapsega kohtumisel, sh telefoni teel palju oma pojast, perest jmt (dtl 347, 00:30:55; dtl

392, 00:13:13). Seega eeltoodu pinnalt leidis kohus, et lapse hirmud ja tunded on tema iga

arvesse võttes täiesti mõistetavad ning üksnes isa saab panustada sellesse, et laps sooviks

isaga jälle suhelda.

Maakohus ei nõustunud isaga, et antud juhul oleks põhjendatud kasutada lapse suhtes jõudu.

Ilma esialgse suhte taastamiseta lapse jõuga isa juurde Rootsi Kuningriiki viimine ja seal mitu

päeva isa kodus ööbimine võib pöördumatult kahjustada lapse vaimset tervist. Seetõttu ei

pidanud maakohus põhjendatuks ega lapse huvidele vastavaks määrata suhtluskorda nii nagu

isa on seda taotlenud, s.o isal on õigus kohtuda lapsega isa elukohas Rootsi Kuningriigis

reedest esmaspäevani koos ööbimisega.

11. Maakohus asus seisukohale, et praegusel juhul asjas lapse hirme ja tundeid arvesse võttes

tuleks jätkuvalt alustada isa ja lapse kontakti ja suhte taastamist põhimõtteliselt algusest peale

ehk etapiliselt. Kuna laps on hetkel isa suhtes negatiivselt meelestatud, siis lasub isal suhte

taastamisel aktiivsem roll, et laps saaks aru, et isa otsib temaga kontakti ja on huvitatud tema

tegemistest. Seetõttu leidis kohus, et käesolevalt on põhjendatud määrata suhtluskord selliselt

nagu Harju Maakohus 18.06.2024 määrusega määras ja mida Tallinna Ringkonnakohus

31.07.2024 määrusega osaliselt muutis. Maakohus jäi oma seisukoha juurde, et sellega saab

isa näidata lapsele oma hoolivust ja huvi lapse tegemiste vastu. Samuti, et laps tajuks, et isale

on peamine, et tema laps on õnnelik, saab lapsega suhelda ning olla kursis lapse tegemistega,

mitte, et olulisim on see, et kindlasti peab toimuma kohtumine koos ööbimisega ja kõigi isa

pereliikmete osavõtul. Oluline on, et lapsele antakse aega ning ei survestataks kohtumistega,

mis võib pikendada lapse valmisolekut suhtluseks ja kohtumisteks. Selleks, et laps saaks

tunda ennast kindlana, võib vajadusel telefonivestluste või videokõnede juures viibida talle

lähedane isik, kelleks on eelistatult lapse ema.

12. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda ning lapsele määratud esindaja kulud riigi kanda. Kuna

menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ei määranud kohus kulusid rahaliselt

kindlaks.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

13. Ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud maakohtu määruse

resolutsiooni p-d 2, 3 ja 4 ning teha uus määrus, millega määratakse järgnev lapse ja isa

vaheline suhtluskord:



Isa annab lapsele või lapse emale päev enne suhtlust teada, mis kell ta soovib

järgmisel päeval lapsele helistada, arvestades lapse kooli, trenni ja magamise aegu.

Juhul, kui lapsele või tema emale nimetatud kellaaeg ei sobi, siis lepitakse kokku mõni

teine suhtluse aeg. Isa helistab lapsele mitte rohkem, kui kahel korral nädalas;



X.Z võib oma isale helistada ükskõik, millisel lapsele sobival ajal;



Telefoni- ja/või videokõne tegemise juures võib vajadusel viibida kolmas isik (lapsele

lähedane isik, eelistatult lapse ema A.M ), kõnede kestusel tuleb igakordselt arvestada

lapse sooviga;



X.Z ja isa võivad omavahel saata sõnumeid ka muudel aegadel.

Ema palus enda menetluskulud jätta avaldaja kanda.

2-23-6654

14. Määruskaebuse kohaselt nõustub ema sellega, et lapse huvides on suhtlus isaga ning ema

on omalt poolt ka kõikvõimaliku teinud, et laps oleks nendeks kõnedeks valmis ning need

suhtlused toimuksid, kuid kui isa keeldub telefoni teel suhtlusest, siis on väheusutav, et isal

võiks lähiajal vastav huvi üldse tekkida. Sellele viitab ka asjaolu, et olukorras, kus on olemas

lõpplahend, pole isa siiani lapsele helistanud ega andnud teada, et ta ei kavatsegi helistada.

Kuna isa pole teavitanud ära jäävast kõnest, peavad kohtumääruse kohaselt nii laps kui ka

lapse vanust ning vastumeelsust arvestades tema ema olema kaks päeva nädalas valmis

selleks, et isa võib soovida helistada. Selline määrus ei ole ega saagi olla tehtud lapse huve

arvestades, vaid on antud isale lihtsalt õigus, mida isa ei kasuta ning ilmselgelt ei kavatsegi

kunagi kasutada. Samuti ei täida isa ka temale pandud kohustust last ja tema ema selle

võimaluse kasutamata jätmisest teavitada. Kuivõrd isa elab Rootsis, siis tema osas

täitemenetluse algatamine on mõttetu ja ajakulukas tegevus, mistõttu ei kavatse ema täiturite

poole määruse täitmiseks pöörduda, vaid püüab lapsele selgitada, miks see nii on ja miks

peavad nemad istuma ja ootama isa helistamist, mida reaalselt ei tule. Selline kohtumäärus

rikub lapse huve, mitte ei toeta lapse ja isa vahelist suhtlust, vaid pigem pingestab seda veelgi.

Kui aga laps ei ole valmis isa kõneks, siis võib isa pöörduda lapse ja tema ema vastu

täitemenetluse algatamiseks täituri poole. Seega tuleks kohtumäärust muuta selliselt, et ka

lapsel on analoogselt isale õigus isaga suhelda (mitte kohustus) ning suhtluse toimumine isa

algatusel tuleks isa ja lapse või tema ema vahel eelnevalt kokku leppida, mitte vastupidi, kus

lapsel on kohustus oodata isa kõnet, mida ei tule. Samuti tuleks tühistada täitemenetlusega

seotud punkt, sest see on reaalselt ainult lapse ja tema ema suhtes toimiv, aga mitte isa suhtes,

kes teeb, mida tahab.

15. Ema leiab, et käesoleval juhul oleks kohus pidanud siiski kaaluma TsMS § 172 lg 1 teise

lause kohaldamist ning jätma menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude poolte endi

kanda jätmine on lapse ema suhtes ebaaus, kuna ta ei ole kunagi teinud isa ja lapse suhtlusele

takistusi ning isa poolt kohtule esitatud nõuded olid alusetud ja põhjendamatud. Ema oli

sunnitud vaidlustama ka isa EÕK taotluse alusel tehtud kohtumäärust, mille suures osas

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas. Ka nimetatud kulu oleks pidanud jäetama avaldaja kanda.

Reaalselt oleks ema võinud kasutada menetluskulude katteks kulunud raha lapse eest

hoolitsemisele, mitte kohtus käimisele, kui isa ei soovi tegelikult lapsega suhelda.

Menetlusosaliste seisukohad

16. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on seisukohal, et ema esitatud määruskaebus on põhjendatud

ning vaidlustatud maakohtu määrust tuleb muuta ja määruskaebus rahuldada. Eestkosteasutus

on jätkuvalt seisukohal, et ema pole teinud takistusi isa ja lapse suhtlusele, mille tõttu isa peab

ise näitama üles huvi lapse vastu ja algatades suhtlust täiskasvanu poolt. Isa peab taastama

emaga viisaka suhtlemisviisi, et vanemate suhtlemisest saaks positiivse kogemuse ka laps.

Samas ei saa koolilapsele panna kohustuseks kindla reguleeritud suhtluskorra järgi isaga

suhtlemist kui isal puudub sisuline huvi lapse suhtes ja veelgi enam, kaudselt karistada last

suhtluskorra rikkumise korral täitemenetluse läbiviimisel.

17. Lapsele määratud esindaja leiab, et esitatud määruskaebus on igati põhjendatud ning

vaidlustatud maakohtu määrust tuleb muuta ja määruskaebus rahuldada. Lapse esindaja on

lapsega korduvalt kohtunud ja toonud varasemates menetlusdokumentides välja selle, et laps

pelgab isa ja isa reageeringud on lapses tekitanud hirmu. Ka kohus on menetluses välja

toonud, et lapsega tõusetunud probleemi on tekitanud isapoolne reageering ja käitumine, kuid

sellest hoolimata andnud isale õiguse lapsega suhtluseks, kuid lapsele pannud kohustuse

probleeme tekitanud isaga suhelda. Lapsi puudutavates vaidlustes tuleb lähtuda eelkõige lapse

huvidest. Lapse huvi on see, et lapsel säiliks suhtlus mõlema vanemaga. Lahuselava vanema

2-23-6654

kohustus on toetada lapse ja isa suhtlust. Isa on olnud omapoolsete ettepanekute tegemisel

murdumatu ja tema nägemus lapsega suhtlemisest on jäik. Lapsele ei saa panna kohustuseks

kindla reguleeritud suhtluskorra järgi isaga suhtlemist, kui isal puudub sisuline huvi lapse

suhtes ja veelgi enam, kaudselt karistada last suhtluskorra rikkumise korral täitemenetluse

läbiviimisel.

Menetluse edasine käik

18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

19. Tallinna Ringkonnakohus andis 31.07.2025 määrusega vanematele, lapse esindajale ja

eestkosteasutuse esindajale võimaluse kirjeldada, kuidas on senini isa ja tütre suhtlemine

toimunud. Eestkosteasutuse esindaja ja lapse esindaja pidid lapse praeguse elukorraldusega

tutvuma ja andma vaidluse kohta kokkuvõtlikud arvamused, arvestades hetkeolukorda.

20. Eestkosteasutus märkis, et lapse heaolu spetsialist on arvamuse andmiseks tutvunud

kohtudokumentidega, vestles vastuvõtul emaga ning selgitas välja lapse arvamuse lapse

esindaja juuresolekul. Eestkosteasutus on seisukohal, et ema ei ole teinud takistusi isa ja lapse

suhtlusele, mille tõttu isa peab lapse suhtes ise huvi üles näitama. Isa peab taastama emaga

viisaka suhtlemisviisi, et vanemate omavahelise suhtlemise kaudu oleks võimalik teostada

ühist hooldusõigust ja vanemate positiivset hoiakut kogeks ka laps. Üle aasta on suhtlus isa ja

lapse vahel puudunud täielikult ehkki laps on telefoni ja sotsiaalmeedia kaudu kättesaadav. Isa

ei ole siiani kasutanud talle antud õigust ja võimalust lapsega suhelda, ei ole tundnud ka ema

kaudu sisulist huvi lapse suhtes ega kunagi väljendanud oma soovi suhteid parendada.

Eestkosteasutus juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et praeguse asja hooldusõiguse küsimuses ei

saa tulla kõne alla ühise hooldusõiguse teostamist kui erinevates riikide ja lahus elavad

vanemad ei ole suutelised omavahel jõudma kompromissile. Senini on hooldusõigust lapse

suhtes teostanud ema ainuisikuliselt tagades parimal võimalikul moel alaealise lapse elamise

turvalises elu-, arengu- ja kasvukeskkonnas.

21. Lapse ema teatas ringkonnakohtule, et selles küsimuses ei ole toimunud ühtegi muudatust.

Lapse ja lapse isa vahel ei ole seni aset leidnud ühtegi suhtlust. Laps ei ole väljendanud soovi

suhelda ning ka lapse isa ei ole lapsele ega lapse emale helistanud ega kirjutanud. Ema

kinnitas, et kõik eestkosteasutuse lapse heaolu spetsialisti poolt 22.08.2025 kohtule esitatud

seisukohtades toodu vastab tõele.

22. Lapse esindaja on seisukohal, et ema esitatud määruskaebus on põhjendatud ning

vaidlustatud maakohtu määrust tuleb muuta. Lapse esindaja kohtus ema ja lapsega Lasnamäe

Linnaosa Valitsuses koos lapse heaolu spetsialistiga 2025. a augustis. Laps rääkis oma

tegemistest, spordist, koolist ja perest. Kohtumisel selgus, et isa ei ole vahepealsel ajal lapsega

kontakti otsinud ega lapse suhtes huvi üles näidanud. Lapse sidevahendid ei ole blokeeritud ja

isa saaks lapsega kontakti võtta, kuid isa seda teinud ei ole. Isal puudub igasugune ülevaade

lapse elukorraldusest. Lapse isa ei oleks võimeline hooldusõigust teostama, kuna ta ei ole

kursis lapse eluga. Isa ei ole oma reaalse käitumisega kinnitanud seda, et ta tunneks lapse

suhtes püsivat huvi. Lapse esindaja on seisukohal, et ema pole teinud takistusi isa ja lapse

suhtlusele, mille tõttu isa peab lapse suhtes ise näitama üles huvi lapse vastu ja algatades

suhtlust täiskasvanu poolt. Lapsele ei saa panna kohustuseks kindla reguleeritud suhtluskorra

järgi isaga suhtlemist kui isal puudub sisuline huvi lapse suhtes ja veelgi enam, kaudselt

karistada last suhtluskorra rikkumise korral täitemenetluse läbiviimisel.

2-23-6654

23. Lapse isa leidis, et isa poolne terve suguvõsa on otsusega kõrvale tõrjutud. Mitte kellelgi

ei ole õnnestunud lapsega kontakti saada. Isa poolelt on asi nüüdseks lõplikult lõpetatud. Isa

avaldas pettumust lahendi osas ning märkis, et laps saab võtta tulevikus kontakti oma isa

perekonna ja sugulastega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb vaidlustatud maakohtu määrus

tühistada osas, millega määrati kindlaks lapsega suhtlemise kord, sh sunnimeetmete

rakendamise lubatavuse osas (resolutsiooni p-d 2 ja 3) ning teha uus määrus, millega

määratakse kindlaks lapse ja isa vaheline suhtluskord vastavalt ema määruskaebuse taotlusele.

Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

25. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 659 ja § 651 lg 1). Ema vaidlustab

maakohtu määruse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 4. Ülejäänud osas on kohtumäärus edasi

kaebamata jõustunud (TsMS § 659 ja § 456 lg 4).

26. Isa palus avalduses määrata kindlaks lapse ja isa suhtluskord kuni lapse kooli minekuni

01.09.2023 järgnevalt:



laps veedab isaga iga kuu esimese täisnädalavahetuse reedest esmaspäevani isa

elukohas Rootsis;



isal on õigus veeta lapsega aega ka Eestis, teavitades sellest ema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt neli päeva ette;



suveperioodil veedab laps isaga puhkuse 01–15.07.2023 ja 01–15.08.2023;



lapse üleandmine ühelt vanemalt teisele toimub vaheldumisi lapse isa elukohariigis

Rootsis ja lapse ema elukohariigis Eestis. Juhul, kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis

jaanuaris, märtsis, mais, juulis, septembris ja novembris algavate suhtluskorra järgsete

kohtumiste puhul toimub lapse üleandmine Rootsis isa elukohariigis selliselt, et lapse

ema korraldab lapse transpordi isa juurde ja isa juurest koju tagasi ning veebruaris,

aprillis, juunis, augustis, oktoobris ja detsembris algavate suhtluskorra järgsete

kohtumiste puhul toimub lapse üleandmine ema elukohariigis Eestis selliselt, et isa

korraldab lapse transpordi isa juurde ja isa juurest koju tagasi. Täpne üleandmise aeg

ja koht kooskõlastatakse vanemate vahel eelnevalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis lähtudes lennugraafikust;



oma suhtluskorra järgsel ajal on isal õigus minna lapsega puhkusereisidele

välisriikidesse;



lapse ja isa kohtumised toimuvad ilma ema juuresolekuta;



ärajäänud kohtumised asendatakse esimesel võimalusel. Kohtumiste asendamisel

kehtib lapse üleandmise ja transpordi osas sama korraldus, mis oleks pidanud kehtima

esialgse kohtumise puhul;



lapse üleandmisel kohustub lapse ema andma lapse isale üle lapse kehtiva

reisidokumendi, mille lapse isa lapse emale üleandmisel tagastab. Juhul, kui lapse isa

reisib oma suhtluskorra järgsel ajal lapsega välisriikidesse, teavitab ta lapse ema reisi

kestusest ja sihtkohast.

2-23-6654

Alates 01.09.2023 palus avaldaja määrata kindlaks lapse ja isa suhtluskorra järgnevalt:



laps veedab isaga iga kuu esimese täisnädalavahetuse reedest pühapäevani isa

elukohas Rootsis;



isal on õigus veeta lapsega aega ka Eestis, teavitades sellest ema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt neli päeva ette;



kooli esimese, kolmanda ja neljanda vaheaja reede õhtust järgmise nädala pühapäeva

õhtuni veedab laps isaga;



jõuluvaheaja veedab laps võrdselt mõlema vanemaga. Esimese poole vaheajast alates

vaheaja esimest päevast kuni 30. detsembrini veedab laps paarisaastatel isaga ja

paaritutel aastatel emaga. Teise poole vaheajast alates 30. detsembrist kuni vaheaja

viimase pühapäevani veedab laps paarisaastatel algavatel vaheaegadel emaga ja

paaritutel aastatel algavatel vaheaegadel isaga;



suveperioodil veedab laps isaga puhkuse 01.–15.07 ja 01–15.08;



lapse üleandmine ühelt vanemalt teisele toimub vaheldumisi lapse isa elukohariigis

Rootsis ja lapse ema elukohariigis Eestis. Juhul, kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis

jaanuaris, märtsis, mais, juulis, septembris ja novembris algavate suhtluskorra järgsete

kohtumiste puhul toimub lapse üleandmine Rootsis isa elukohariigis selliselt, et lapse

ema korraldab lapse transpordi isa juurde ja isa juurest koju tagasi ning veebruaris,

aprillis, juunis, augustis, oktoobris ja detsembris algavate suhtluskorra järgsete

kohtumiste puhul toimub lapse üleandmine ema elukohariigis Eestis selliselt, et isa

korraldab lapse transpordi isa juurde ja isa juurest koju tagasi. Täpne üleandmise aeg

ja koht kooskõlastatakse vanemate vahel eelnevalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis lähtudes lennugraafikust;



oma suhtluskorra järgsel ajal on isal õigus minna lapsega puhkusereisidele

välisriikidesse;



lapse ja isa kohtumised toimuvad ilma ema juuresolekuta;



ärajäänud kohtumised asendatakse esimesel võimalusel. Kohtumiste asendamisel

kehtib lapse üleandmise ja transpordi osas sama korraldus, mis oleks pidanud kehtima

esialgse kohtumise puhul;



lapse üleandmisel kohustub lapse ema andma lapse isale üle lapse kehtiva

reisidokumendi, mille lapse isa lapse emale üleandmisel tagastab. Juhul, kui lapse isa

reisib oma suhtluskorra järgsel ajal lapsega välisriikidesse, teavitab ta lapse ema reisi

kestusest ja sihtkohast.

27. Maakohus määras kindlaks lapse ja isa vahelise suhtluskorra järgmiselt: isal on õigus

rääkida lapsega iga nädal telefoni- või videokõne (Skype, Viber vms) vahendusel

esmaspäeviti ja kolmapäeviti kella 19-st kuni 20-ni (Eesti aja järgi). Telefoni- ja/või

videokõne tegemise juures võib vajadusel viibida kolmas isik (lapsele lähedane isik,

eelistatult ema A.M ), kõnede kestusel tuleb igakordselt arvestada lapse sooviga; isa peab

teavitama ema või last ära jäävast suhtlusest hiljemalt samal päeval kell 17.

28. Ringkonnakohus on 31.07.2025 määrusega andnud vanematele, lapse esindajale ja

eestkosteasutuse esindajale võimaluse kirjeldada, kuidas on senini isa ja tütre suhtlemine

toimunud. Ema andis teada, et isa ja tütre vahel ei ole toimunud mingit suhtlust, laps ei ole

isaga suhtlemiseks soovi avaldanud ning isa ei ole lapsele ega lapse emale helistanud ega

kirjutanud (dtl 632). Lapse esindaja kohtus lapse, lapse ema ja lastekaitsespetsialistiga

2-23-6654

augustis 2025, kus selgus lapse esindaja avaldatu kohaselt, et isa ei ole vahepealsel ajal

lapsega kontakti otsinud ega lapse suhtes huvi üles näidanud. Lapse sidevahendid ei ole

blokeeritud ja isa saaks lapsega kontakti võtta, kuid isa seda teinud ei ole. Isa viitas avalduses

väidetavale võimatusele lapsega kontakti saamiseks ning, et tema poolelt on asi nüüdseks

lõplikult lõpetatud (dtl 638). Sellest saab järeldada, et isa soov lapsega suhelda on olnud

üksnes formaalne, mis muudab määratud suhtlemise korra põhjendamatuks. Ringkonnakohtul

on võimalik siinsel juhul määrata isa ja lapse suhtlemise kord vastavalt ema määruskaebuses

taotletule. Võttes arvesse kohtu ette toodud asjaolusid isa ja lapse omavahelise suhtluse kohta

ning lapse kinnitusi, et ta ei soovi isaga suhelda (dtl 170, 399–400, 506) vastab ema taotletu

ka lapse parimatele huvidele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isa ja lapse kontakti ja

suhte taastamist tuleks alustada põhimõtteliselt algusest peale ehk etapiliselt, kuid arvestades

isa passiivsust on kolleegiumi hinnangul põhjendatud muuta suhtlemise korda lähtuvalt lapse

huvidest paindlikumaks. Kolleegium nõustub menetlusosaliste seisukohtadega, et lapselt ei

saa nõuda valmisolekut suhtluskorra täitmiseks kindlatel nädalapäevadel ning kellaaegadel

olukorras, kus isa ei ole järjepidevalt kasutanud talle määratud suhtlemisaegu. Siinsel juhul

loob määratud suhtlemise kord praktikas lapsele ootuse ja valmisoleku vajaduse suhelda

lahuselava vanemaga kindlaksmääratud aegadel. Kui need ootused jäävad korduvalt täitmata

vanema passiivsuse tõttu, asetatakse laps olukorda, kus tema emotsionaalne seisund ja

päevakava sõltuvad ebakindlast ja ettearvamatust käitumisest. Kui vanem ei kasuta talle

määratud suhtlemisaegu ega tee aktiivseid pingutusi lapsega kontakti loomiseks ja

hoidmiseks, ei täida kehtiv suhtlemiskord oma eesmärki ning kahjustab lapse heaolu,

tekitades ebakindlust ja korduvaid pettumusi. Toimiku materjalidest nähtub, et laps on

oodanud kõnet ka Türgis reisil olles, kuid isa ei helistanud (dtl 506). Määratud suhtluskord

kahjustaks seega põhjendamatult lapse huve. Kolleegium leiab, et ema määruskaebuses

taotletud suhtluskord võimaldab lapse ning isa omavahelise kontakti loomist nendevahelise

suhte taastamise eesmärgil, kuid vastab seejuures ka lapse huvidele. Nii eestkosteasutus (dtl

629–630) kui ka lapsele määratud esindaja (dtl 607–608; 635–636) toetavad oma vastustes

kohtule määruskaebuses välja toodud suhtluskorra määramist.

Seega tühistab ringkonnakohus maakohtu määratud suhtluskorra ning määrab kindlaks

järgneva isa ja lapse suhtlemise korra: isal on võimalik lapsele helistada kahel korral nädalas.

Isa annab lapsele või lapse emale päev enne suhtlust teada, mis kell ta soovib järgmisel päeval

lapsele helistada, arvestades lapse igapäevast ajakava. Juhul, kui lapsele või tema emale

nimetatud kellaaeg ei sobi, siis lepitakse kokku mõni teine suhtluse aeg; laps võib oma isale

helistada ükskõik, millisel lapsele sobival ajal; telefoni- ja/või videokõne tegemise juures võib

vajadusel viibida kolmas isik (lapsele lähedane isik, eelistatult lapse ema A.M ), kõnede

kestusel tuleb igakordselt arvestada lapse sooviga; laps ja isa võivad omavahel saata

sõnumeid ka muudel aegadel.

29. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud määrata ka suhtluskorra täitmiseks

sunnimeetmeid. Kuigi maakohus märkis kohtumääruse resolutsiooni p-s 3, et suhtluskorra

rikkumise korral võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei

täida, ning teistkordse trahvi määramise asemel määrata kohustatud isikule aresti, sisaldub

nimetatud punktis TsMS § 5621 lg 1 kohane kohtu selgitus, mitte sunnivahendite määramine.

Samasugune selgitus sisaldub ka maakohtu määruse põhjendavas osas. Selguse huvides jätab

ringkonnakohus maakohtu selgituse kohtumääruse resolutsioonist välja, kuna piisab, kui

kohus on seda selgitanud kohtumääruse põhjendustes (RKTKm 28.05.2025, 2-22-14922, p

24).

30. Ema leiab, et kohus oleks pidanud jätma lapse ema menetluskulud lapse isa kanda, sest

reaalselt oleks ema võinud kasutada neid rahasid lapse eest hoolitsemisele, kui isa ei soovi

2-23-6654

reaalselt lapsega suhelda ning ema ei ole teinud isa ja lapse suhtlusele kunagi takistusi.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust praegusel juhul maakohtus kantud menetluskulude

jaotuse muutmiseks. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (RKTKo

04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema

astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja

eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt.

Maakohus on õigesti märkinud, et kuna käesolevas asjas tehakse lahend alaealise lapse

huvides, tuleb jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning lapsele määratud esindaja

kulud riigi kanda ega ole ületanud seejuures diskretsioonipiire.

31. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt, s.o välja arvatud

maakohtus kantud menetluskulude jaotuse osas ning määrab isa ja lapse vahelise suhtluskorra

kindlaks vastavalt ema taotletule.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 ls 2

alusel lapse ema menetluskulud lapse isa kanda ning lapsele määratud esindaja kulud riigi

kanda.

33. Ringkonnakohus määrab lapse ema menetluskulude suuruse alljärgnevalt kindlaks. Lapse

ema lepinguline esindaja esitas 14.11.2025 menetluskulude nimekirja. Sellest nähtuvalt on

lapse emale osutatud õigusabi 4 tunni ja 15 minuti ulatuses, tunnihinnaga 150 eurot, millele

lisandub käibemaks 22%. Seega oli õigusabi kuluks kokku koos käibemaksuga 777,75 eurot.

Ema taotleb ka määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (10 eurot) hüvitamist. Ema

lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt teinud määruskaebemenetluses

järgmisi toiminguid: kohtumäärusega tutvumine, olukorra arutamine kliendiga ning

määruskaebuse koostamine ja kohtusse esitamine, sh riigilõivu tasumine ja kaebuse e-

toimikusse üleslaadimine. Menetluskulude nimekirjas on kinnitatud, et määruskaebuse esitaja

on eraisik ega ole käibemaksukohustuslane.

34. Lapse isa menetluskuludele vastuväiteid ei esitatud.

35. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Lapse

ema on esindanud vandeadvokaat. Lapse ema esindaja tasumäär on kohane ega ületa

vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul.

36. Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks täies

ulatuses. Tehtud menetlustoimingutele kulunud aeg on kooskõlas asja menetlusega ning need

on olnud põhjendatud ja vajalikud lapse ema huvide kaitseks määruskaebemenetluses.

Põhjendatud on lapse ema kasuks lapse isalt välja mõista ka määruskaebuselt tasutud riigilõiv

summas 10 eurot (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2).

37. Tulenevalt eespool märgitust on lapse ema põhjendatud ja vajalik õigusabikulu

määruskaebemenetluses 4,25 tundi, s.o kokku 777,75 eurot (4,25 x 150 = 637,5 + 140,25

[km] = 777,75). Sellele lisandub määruskaebuselt tasutud riigilõiv 10 eurot. Seega on lapse

ema põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 787,75 eurot.

2-23-6654

38. Lapse ema on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada lapse isa hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Ringkonnakohus rahuldab taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)