2-24-125734/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-24-125734

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Kohtujurist

Triin Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2026.a, Paide

Tsiviilasja number

2-24-125734

Tsiviilasi, hageja nõue

B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) hagi S. B.

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2264,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ),

registrikood: 11542046, aadress: XXX, 10617 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine, e-post: XXX

Kostja:

S.

B. ,

isikukood

XXX,

Rahvastikuregistrijärgne elukoht: XXX, e-post: XXX,

XXX

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) hagi S. B. vastu rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 2¹ kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

1 / 6

2-24-125734

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. IPF Digital AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 27.12.2022 veebikeskkonnas

krediidikonto lepingu nr 5595922, millega krediidiandja võimaldas kostjale krediiti

limiidiga kuni 1650 eurot ning kostja kohustus tasuma krediidi kasutamise eest intressi

39,72% aastas, mis muutus 24.01.2023 (37,68% aastas). Kostja kohustus krediidiandjale

tasuma minimaalseid kuumakseid, mis kujunesid vastavalt sellele, kui palju krediidilimiiti

kostja kasutas.

2. Kostja võttis perioodil 27.12.2022 – 05.12.2023 kasutusse krediidi 1968,73 euro ulatuses,

kuid oma kohustust tasuda võlgnevus igakuiste maksetena ta kohaselt ei täitnud. Lepingu

kehtivuse ajal tasus kostja kokku 1006,34 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks

342,33 eurot, intressi katteks 642,50 eurot, teenustasude katteks 20 eurot ja viivise katteks

1,51 eurot. Krediidiandja saatis kostjale 01.04.2024 lepingu ülesütlemise teate ning andis

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 21.04.2024. Krediidiandja ütles lepingu üles

22.04.2024 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostjal on tasumata

põhivõlg 1626,40 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress 95,44

eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu 35 eurot. Hageja on

arvestanud viivist põhivõlalt 1626,40 eurolt viivist perioodi eest alates 23.04.2024 kuni

23.10.2024 määraga 37,68% aastas kokku summas 308,06 eurot.

3. Krediidiandja järgis krediidikonto lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja lähtus

laenu andmisel kostja poolt esitatud andmetest, maksehäireregistri (Creditinfo) andmetest

ning pensioniregistri andmetest. Kostja majanduslikku seisundit kontrolliti põhjalikult, see

oli piisav krediidikonto lepingus sätestatud kohustuste täitmiseks. Kostja pangakonto

andmeid ei olnud vajalik küsida.

4. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1626,40 eurot,

intressivõlgnevuse 95,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 308,06 eurot, viivise

perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni ja

sissenõudmiskulu hüvitise 35 eurot.

KOSTJA SEISUKOHT

5. Pärnu Maakohus võttis hagi menetlusse 18.11.2024 ning kohustas kostjat esitama vastuse

hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kohus edastas kostjale nii

hagiavalduse kui ka hagi menetlusse võtmise määruse 03.01.2025 TsMS § 317 sätestatud

korras Ametlike Teadaannete kaudu. Eelnevalt edastas kohus menetlusdokumendid kostja

teadaolevatele e-posti aadressitele XXX ja XXX. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli

17.01.2025. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei ole esitanud. Kohus on

kostjat hagi menetlusse võtmise määruses hoiatanud, et kui kostja jätab tähtaegselt kohtule

vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (TsMS § 407).

2 / 6

2-24-125734

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2, märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

7. Kohus tuvastas, et IPF Digital AS ja kostja sõlmisid krediidikonto lepingu, millega

krediidiandja võimaldas kostjal kasutada krediiti limiidiga kuni 1650 eurot intressiga

39,72% aastas ning kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama igakuiste minimaalsete

maksetena, kuid mitte vähem kui 10 eurot. Lepingu kohaselt oli kostja poolt kasutusse

võetav esialgne krediidi summa 1650 eurot. Kokku tegi krediidiandja kostjale

väljamakseid ajavahemikul 27.12.2022 – 05.12.2023 1968,73 euro ulatuses (konto

väljavõtted dtl 65 – 67). Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 48,62% aastas,

leping oli tähtajatu. Vastavalt IPF Digital AS krediidikonto üldtingimuste p 4.1 sai lepingu

sõlmida, kui krediidiandja tegi krediidiotsuse kliendile teatavaks, milleks loetakse

teavitamist SMSiga, telefoni teel, äpi kaudu, dokumentide edastamist kliendi e-posti või

postiaadressile või krediidi väljamakse tegemist. Üldtingimuste p 17.1 kohaselt on

klientidel õigus taotleda krediidiandjalt krediidilimiidi suurendamist (või ka vähendamist),

esitades selle kohta taotluse äpis või iseteenindussüsteemis ning lepingu p 6.4 kohaselt on

krediidilimiit korduvkasutatav (üldtingimused dtl 32-52, tarbijakrediidi teabeleht dtl 53 –

59). Kohtule esitatud laenulepingu ülesütlemise teatest (dtl 70) ja nõudekirjast (dtl 71)

nähtuvalt loetakse leping üles öelduks 22.04.2024 ning krediidiandja on loovutanud

eespool nimetatud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale, kuivõrd kostja ei

tasunud täiendava tähtaja jooksul kogu võlgnevust.

8. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu.

9. Tarbijakrediidilepingute puhul on nii kõrgema astme kohus kui ka Euroopa Kohus

märkinud, et kohus peab omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste

rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance

s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46, RKTK 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098/50, p-d 13

ja 25). Imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403⁴ lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 406² lg 1).

10. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS

§ 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei

tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus omal

algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

11. Riigikohus on asunud seisukohale, et esmalt on kohtul otstarbekas kontrollida, kas

tarbijale antud krediidikulukusemäär ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on

seadusega kooskõlas, sest VÕS § 406² lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping

tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Lepingu tühisus toob kaasa selle, et hagi tuleb rahuldamata jätta kuni

3 / 6

2-24-125734

tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni arvutatud põhinõude (s.o laenumakse,

mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas (RKTK 24.11.2023

määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098/50, p 14). Nimetatud määr oli 27.12.2022 lepingu

sõlmimise ajal 15,31%.

12. VÕS § 406 lg 3 sätestab, et maksetehingute tegemist ja krediidi kasutusse võtmist

võimaldava makseinstrumendi kasutamise kulusid, samuti tasusid sellise konto pidamise

eest, millele tehakse krediidi kasutusse võtmise ja maksetehingute kandeid ja muid

maksetehingutega seotud kulusid, tuleb krediidi kogukulu arvutamisel arvesse võtta, välja

arvatud juhul, kui konto avamine on vabatahtlik ning konto pidamise kulud on selgelt ja

eraldi märgitud tarbijakrediidilepingus või mõnes muus tarbijaga sõlmitud lepingus.

Krediidi kogukulu arvutamisel tuleb arvesse võtta ka muid maksetehingutega seotud

kulusid, nagu nt ülekandekulusid (võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu 761 SE, seletuskiri lk 36). Krediidi kulukuse määra arvutamisel tuleb mh lähtuda

VÕS §-st 406¹, mille lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kui tarbijakrediidileping võimaldab

tarbijal valida, millal ta krediidi kasutusse võtab, loetakse krediidi kulukuse määra

arvutamisel, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus. Kui

tarbijakrediidileping võimaldab krediiti kasutusse võtta mitmel viisil ning seejuures on

krediidiga seotud tasud ja intressimäär erinevad, loetakse krediidi kulukuse määra

arvutamisel, et kogu krediit on kasutusse võetud kõige kõrgemate tasude ja

intressimääraga, mida rakendatakse seda liiki tarbijakrediidilepingu puhul kõige levinuma

krediidi kasutusse võtmise viisi suhtes.

13. Kostjale antud laenu krediidikulukuse määr oli lepingu ning Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe kohaselt 48,62% aastas (dtl 30, 58). Igakuine kontohaldustasu on 0

eurot, väljamaksetasu 0,00% kasutusse võetavast summast.

14. Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1.

jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 27.12.2022 lepingu sõlmimise

ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 15,31%, kolmekordne määr oli 45,93%. Minuraha.ee tarbijakrediidi

kulukuse määra kalkulaator (haldab Finantsinspektsioon) annab krediidi kulukuse määra

suuruseks 47,81% (antav krediit 1650 eurot; ühekordne lisakulu 0 eurot; osamakseid 12;

aastaintress 39,72%). Ehkki viidatud kalkulaatoriga arvutatud krediidi kulukuse määr oli

väiksem, kui hageja esile toodud määr, nähtub eeltoodust siiski, et krediidi kulukuse määr

ületas krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Seega on VÕS § 406² lg

1 kohaselt kostjaga 27.12.2022 sõlmitud krediidikonto leping nr 5595922 tühine.

15. Riigikohus on toonitanud, et kui hageja ei ole esitanud andmeid, millest tulenevalt saab

kohus võtta seisukoha krediidi kulukuse määra kohta, peab kohus andma hagejale TsMS §

340¹ lg 1 alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui hageja vaatamata kohtu nõudmisele

ei esita andmeid krediidi kulukuse määra kohta, saab hagi rahuldada VÕS § 406² lg 3 järgi

maksimaalselt üksnes algse laenugraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja

sellelt arvutatud seadusjärgse intressi ulatuses (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p

14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 16). 18.11.2024 menetlusse võtmise

määruses selgitas kohus, et juhul, kui hagejal on veel midagi täiendavalt lisada, mida ta

pole hagiavalduses välja toonud, saab ta seda teha 14 päeva jooksul alates hagi menetlusse

võtmise määruse kättetoimetamisest arvates. Määruses selgitas kohus mh krediidi kulukuse

määraga seonduvat, VÕS § 406 lg-s 3 sätestatut, aga ka seda, et kuivõrd liigkõrge krediidi

kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, ning lepingu tühisus tingib kuni tühises

lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise

4 / 6

2-24-125734

tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise (vt dtl 87).

Hageja hagiavaldust ei täpsustanud.

16. VÕS § 406² lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on VÕS § 406² lg 1 sätestatu

kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks

tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu

järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1

sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise

tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 406¹ sätestatud eeldusi.

Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema.

17. Krediidiandjale on seadusega pandud kohustus määrata tagasimaksed uuesti ning

tegemist on krediidiandja ühepoolse tahteavaldusega. Seega peab krediidiandja esitama ka

kohtumenetluses oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks

arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus

hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.

Arvestades maksimaalselt antavat krediiti 1650 eurot (mida suurendati 1968,73 euroni),

samuti seda, et kostja pidi minimaalselt tasuma 1/60 kasutusse võetud krediitist, siis

saabuks viimase osamakse tasumise tähtpäev 27.02.2028 (esimese osamakse tähtpäev oli

27.01.2023). Kohus ei saa hagi rahuldamisel aluseks võtta hageja poolt väljatoodud

summat.

18. Kohus märgib täiendavalt, et kostjaga sõlmitud leping on tähtajatu. Sõlmitud lepingu p

11.2 kohaselt pidi kostja tagastama krediidi selliselt, et minimaalse kuumakse arvutamiseks

jagatakse krediidi ning intressi summa minimaalse kuumakse arvutamise perioodi kuude

arvuga (milleks oli 60), kasutades annuiteetgraafiku meetodit nii, et minimaalne kuumakse

oleks võrdne kogu minimaale kuumakse arvutamise perioodi vältel, välja arvatud viimane

makse, mis erineb ümardamise tõttu. Minimaalne tagastatav summa oli 10 eurot. Kohus on

seisukohal, et hagejal oli võimalik määrata tagasimaksed uuesti, arvestades lepingus

toodud tingimusi. Ka Tartu Ringkonnakohus on 24.05.2024 otsuses nr 2-23-107737/16

rõhutanud tagasimaksete määramise kohustust ja võimalikkust krediidikonto lepingu puhul

(otsuse p 11). Hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud. Kohtul ei ole võimalik ilma

ümberarvestuseta hagi rahuldada ka osaliselt, kuivõrd hagi rahuldamiseks tuleb hagejal

esile tuua ning tõendada oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised

ümberarvestuse järgsed maksed on sissenõutavaks muutunud. Selleks, et oleks võimalik

sisse nõuda põhivõlga, tuleb krediidiandjal uuesti määrata VÕS § 406² lg 3 kohaselt

tagasimaksed ja teha need kostjale teatavaks. Kuna hageja ei ole kohtule nimetatud

andmeid ja arvestust esitanud, ei ole võimalik kohtul hagi rahuldada.

19. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudub vajadus täiendavalt analüüsida, kas

võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd kostjaga sõlmitud

krediidileping on tühine VÕS § 406² lg 1 kohaselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

20. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega jäävad ka

menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda. Asjas puuduvad menetluskulud, mida

kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Hüvitatavad menetluskulud

5 / 6

2-24-125734

puuduvad. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm

Tln Rkk 09.04.2026 määruse RESOLUTSIOON:

1. Jätta B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 22.01.2026 otsuse peale

menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud B2 Impact OÜ kanda. S. B. il ei ole praeguses

menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

6 / 6