2-25-20773/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 22. jaanuar 2026

Tsiviilasja number

2-25-20773

Tsiviilasi

B.H maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): B.H (isikukood XXX; elukoht

XXX ; e-post xxx; tel.xxx)

Usaldusisik: Q.M (Lai 10, Pärnu, e-post, telefon 44 313

13, 50 11 556).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku B.H maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja B.H pankrot 22. jaanuaril 2026 kell 12.35 ning algatada B.H

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada B.H pankrotihalduriks Q.M (Q.M-i Õigusbüroo osaühing, Lai 10,

Pärnu, e-post, tel: 44 313 13). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur.

4. Kohustada B.H-d andma võlgniku vande 10. veebruaril 2026 kell 10.00 (asukohas

Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 10. veebruar 2026 kell 10.00

(asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, saal 215).

6. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

rahuldatakse viimases järgus.

Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate

kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

8. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

9. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

11. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 22. jaanuaril 2027

(olenevalt, kumb tähtpäev saabub varem). Edaspidi tuleb menetluse jätkumisel aruanne

esitada iga aasta 22. jaanuariks.

12. Jätta menetluskulud B.H kanda.

13. Määrata usaldusisik Q.M-i tasuks 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212

eurot 64 senti, s.o kokku 1098 eurot 64 senti.

14. Anda B.H-le menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks ning hüvitada Q.M-ile

usaldusisiku tasu 1098 eurot 64 senti (käibemaksuga) menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Q.M-i Õigusbüroo

osaühing (registrikood 10016048), konto nr EE861010902001530007 AS-is SEB Pank).

15. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

16. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

17. Toimetada määrus kätte B.H-le ja Q.M-ile ning saata täitmiseks resolutsiooni p

14 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu

määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD

1. B.H (avaldaja, võlgnik) esitas 2. detsembril 2025 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse,

milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Avalduse kohaselt tekkisid võlgnikul võlad ja makseraskused seoses tervisega. Tervise

halvenemisega kaotas võlgnik töö ja pere. Tekkisid majanduslikud raskused ja võlgnik võttis

kiirlaenusid. Vanade võlgade tasumisega ei tulnud võlgnik toime ja refinantseeris uue laenuga

vana. Võlgnikul on kohustusi 12 321 eurot 51 senti. Võlgniku sissetulekuks on

sotsiaaltoetused riigilt ja kohalikelt omavalitsustelt 372 eurot.

2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Kui kohus otsustab mitte algatada võlgniku kohustustest vabastamise

menetlust, siis jätta võlgniku pankrot välja kuulutamata ja lõpetada maksejõuetusmenetlus.

Võlgnikul on teadaolevalt kohustusi viie võlausaldaja ees kokku 14 987 euro 88 sendi

ulatuses. Võlgnikul teadaolevalt igasugune vara ja tagasivõitmise võimalused puuduvad.

Võlgniku sissetulekuks on osalise töövõime toetus u 370 eurot kuus.

Usaldusisiku hinnangul ei esine võlgniku suhtes FIMS § 45 lg 2 p-des 1–3 ja 5 märgitud

asjaolusid. Praegusel juhul on tuvastatud, et võlgnik on rikkunud FIMS § 45 lg 2 p 4

sätestatud kohustust, s.o on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist tahtliku

või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist vara raiskamise

(hasartmängude mängimise läbi). FIMS § 45 lg 3 ei keela sellisel juhul võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamist jätmist.

Tartu Maakohus keeldus 28. juuni 2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-2628 võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ning lõpetas võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse. 5. juunil 2023 jäeti õiguslikke eriteadmisi mitteomav

võlgnik ise enda usaldusisikuks. Käesoleval ajal on võlgnikule tagatud professionaalse

usaldusisiku teenus, mistõttu usaldusisiku hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud

võlgnikule uue võimaluse andmine.

3. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 22. jaanuaril 2026 ära.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku avaldus tuleb

rahuldada, välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise

menetlus.

5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus

algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole

sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis

eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

6. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Usaldusisiku aruande

kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 14 987 eurot 88 senti, millest kõik on muutunud

sissenõutavaks.

Võlgnikul puudub kohustuste täitmiseks piisav sissetulek (võlgnik saab töövõimetoetust

umbes 370 eurot kuus), võlgnikul puudub väärtuslik vara. Võlgnikul on üks alaealine laps,

kellele võlgnik maksab elatist 50 eurot kuus kohtumääruse alusel. Võlgnik otsib aktiivselt

tööd, kuid arvestades, et võlgniku elukoht on maakohas ning võlgnik ise autoga ei sõida, siis

töö tegemise võimalused on piiratud.

Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid

välja on kujunenud püsiv maksejõuetus.

7. FIMS § 45 lg 3 p 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist

otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise.

Võlgnik oli varasemalt tsiviilasjas nr 2-22-2628 esitanud avalduse pankroti

väljakuulutamiseks ning kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuid võlgnik jäeti

kohustustest vabastamata. FIMS § 45 lg 3 p 3 annab kohtule võimaluse jätta kohustusest

vabastamise menetlus algatamata, mitte kohustuse.

Kohus selgitas võlgnikule 22. jaanuari 2026. a ärakuulamisel, et võlgnik jäeti tsiviilasjas

nr 2-22-2628 kohustustest vabastamata, kuna võlgnik oli rikkunud oma kohustusi. Tsiviilasjas

nr 2-22-2628 oli võlgnik ise enda usaldusisikuks. Võlgnik selgitas, et ei oska arvutit kasutada

ning seetõttu ehk jäid osad kohustused täitmata. Kohus ja usaldusisik selgitasid võlgnikule, et

võlgnikul on kohustus olla nii usaldusisikule (pankrotihaldurile) kui ka kohtule kättesaadav,

võlgnik peab otsima tööd, võlgnik ei tohi vara raisata jms.

Kohus leiab, et eelduslikult jättis võlgnik oma kohustused tsiviilasjas nr 2-22-2628 täitmata

mitte pahatahtlikult, vaid pigem oma oskamatuse tõttu. Alates 1. juulist 2022 kehtiva FIMS

järgi ei nimetata võlgnikku enda usaldusisikuks, vaid usaldusisikuks nimetatakse vastava õppe

läbinud isiku, kelle kohustuseks on muuhulgas nii võlgniku nõustamine, kui ka tema tegevuse

üle järelevalve teostamine. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul võimalik praeguses

menetluses võlgniku varasemas menetluses tehtud vigu vältida. Kohus veendus isiklikul

ärakuulamisel, et võlgnik on motiveeritud oma kohustusi täitma.

8. FIMS § 45 lg 3 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist,

seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine.

Võlgniku pangakonto väljavõttetest nähtuvalt on võlgnik kulutanud raha hasartmängudele,

mis on käsitletav vara raiskamisena FIMS § 45 lg 3 p 4 tähenduses. Siiski seadis võlgnik

usaldusisiku soovitusel endale maksimaalseks ajaks, s.o kolmeks aastaks, hasartmängukeeldu.

Kohtu hinnangul näitab see võlgniku soovi ja valmidust oma kohustusi menetluse kestel täita.

Kui võlgnik poleks hasartmängu keeldu seadnud, ilmselt jätaks kohus võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata. Kuivõrd võlgnik on hasartmängu keeldu seadnud, on

kohtu hinnangul põhjendatud anda võlgnikule veelkord võimaluse ning kohus algatab

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal

algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest

keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist

(FIMS § 49 lg 8).

9. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses

(vastutustundetu ja läbimõtlematu finantskäitumine), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo

tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

10. Kohus nimetab pankrotihalduriks Q.M-i , kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks.

FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

11. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast

pankrotivara. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete

täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pankroti

väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik,

sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud

kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti

väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse

kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule

kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab

osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel

kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega

sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui

võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub

pankrotivara käsutamise keeldu).

12. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 10. veebruar 2026. a

kell 10.00 (PankrS § 78 lg 1).

13. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

14. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise ajaks 10. veebruar 2026. a kl 10.00.

15. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli

aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada

oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe

aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses

(FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud.

PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri

või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus

lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku

vara arvelt).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku

enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid

talle ei hüvitata.

14. Usaldusisiku tasu taotluse kohaselt on usaldusisikul kulunud oma ülesannete täitmiseks

13,5 tundi, usaldusisiku tunnitasu on 140 eurot, seega tasu on 1890 eurot, millele lisandub

käibemaks. Kuna menetluses puuduvad vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning

arvestades võlgnikul arestitava sissetuleku ja vara puudumist, taotles usaldusisik tasu

väiksemas osas ja selle hüvitamist riigi vahenditest.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23

lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei

jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt

arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise

halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

15. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 13,5 tundi tunnitasuga

140 eurot, millele lisandub käibemaks, tasu kokku koos käibemaksuga 2343 eurot 60 senti.

Kuna võlgnikul puudub raha usaldusisiku tasumiseks, taotleb usaldusisik tasu vähendatud

ulatuses ning selle osalist hüvitamist riigi vahenditest.

Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja

keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku ajakulu 13,5 tundi on vajalik ja

põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära

(praegusel hetkel piirmäär 164 eurot).

PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh

juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole Q.M-i

Õigusbüroo osaühingule, mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on Q.M-i Õigusbüroo

osaühing käibemaksukohustuslane (nr EE100121575). Seetõttu määrab kohus usaldusisiku

tasu koos käibemaksuga.

16. Usaldusisik taotles tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse

raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja

kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole

piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks

määrata usaldusisiku tasu hüvitamine osaliselt riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Arvestades usaldusisiku poolt kulutatud aega 13,5 tundi, oleks riigi vahenditest hüvitatavaks

tasuks 891 eurot (13,5*33*2), mis ületab piirmäära. Seega tuleb usalduslikule riigi

vahenditest hüvitada 886 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o koos käibemaksuga 1098

eurot 64 senti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik