2-25-8868/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.01.2026 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-8868

Tsiviilasi

Sumfinidade Unipessoal LDA ZFM hagi OÜ Lentuur vastu

rahalise hüvitise nõudes

Hagihind

hagi hind 3199,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Sumfinidade Unipessoal LDA ZFM (registrikood

PT515874620, aadress Rua dos Murcas 12, 2nd floor, Funchal,

Madeira, Portugal);

Hageja lepinguline esindaja: Taiane Alcides De Almeida (e-post:

copyright@sumfinity.com);

Kostja: OÜ Lentuur (registrikood 10484803, e-post:

info@lentuur.ee).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt OÜ-lt Lentuur (registrikood 10484803) hageja Sumfinidade Unipessoal

LDA ZFM (registrikood PT515874620) kasuks välja 2930 (kaks tuhat üheksasada

kolmkümmend) eurot.

3. Mõista kostjalt OÜ-lt Lentuur (registrikood 10484803) hageja Sumfinidade Unipessoal

LDA ZFM (registrikood PT515874620) kasuks välja viivis põhinõudelt 2930 eurolt alates

23.06.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Menetluskulud

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt OÜ-lt Lentuur (registrikood 10484803) hageja Sumfinidade Unipessoal

LDA ZFM (registrikood PT515874620) kasuks menetluskuludena välja 585 (viissada

kaheksakümmend viis) eurot, millest 490 eurot on tasutud riigilõiv ja 95 eurot tõendite

kogumise kulu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt omab hageja tuntud fotograafi ja kunstniku N. T.i loodud fotode

ainuõiguslikke varalisi õigusi. Fotopõhised kunstiteosed hõlmavad muuhulgas N. T.i jäädvustatud ja

redigeeritud pilte, mis peegeldavad tema ainulaadset kunstilist nägemist, stiili ja fotograafia alast

asjatundlikkust.

2. Vastavalt 30.06.2020 sõlmitud litsentsilepingule andis hr T. ettevõttele Sumvest Ltd üle oma

fotograafiateoste ainuõiguslikud globaalsed õigused. Samal päeval sõlmis Sumvest Ltd täiendava

ainuõigusliku litsentsilepingu hagejaga, mille direktoriks on N. T.. Hageja sai ainuõiguse turundada,

anda all-litsentse ja teostada kõiki kunstiteostega seotud varalisi õigusi. Hagejale antud litsents hõlmab

õigust kunstiteoseid kopeerida, paljundada ja avalikult kuvada, neid edastada, saata ja avalikult esitada,

muuta, töödelda ja luua neist tuletatud teoseid, neid avaldada, levitada ja äriliselt kasutada läbi

litsentsimis- või all-litsentsilepingute, samuti teostada autoriõiguste kaitset, sealhulgas algatada

kohtumenetlusi ja nõudeid loata kasutamise või rikkumiste korral.

3. Hageja turundab ja müüb autori silmapaistvaid fotograafiateoseid oma veebilehe

www.sumfinity.com kaudu. Kuntsiteoseid hinnatakse nende loovuse ja tehnilise meisterlikkuse poolest

ning need on pälvinud arvukalt rahvusvahelisi auhindu, mis nähtub veebilehelt. Hageja müüb teoseid

piiratud tiraažiga kvaliteetsete kunstiprintidena ning annab ettevõtetele litsentse. Hagejal on õigus

kõigi teoste autoriõiguste kaitseks.

4. N. T. on tuntud kunstifotograaf, kes on tuntud oma elavate värvide poolest. Erinevalt üldistest

piltidest, millel sageli puudub tahtlik kunstiline kavatsus, peegeldavad T.i tööd hoolikat loomingulist

protsessi. Ta kulutab mitu tundi aega asukoha uurimisse, et jäädvustada selle kunstilist olemust,

tagades, et iga kaadris olev element aitab kaasa üldisele kompositsioonile, võttes arvesse ka päeva ja

aastaaegade jooksul muutuvat valgust.

5. N. T. kavandab hoolikalt kompositsiooni, suunates vaataja pilgu fookuspunktide poole. Ta

jäädvustab stseeni optimaalsel kellaajal, tuues esile selle värvid ja luues visuaalse sügavuse. Selline

loominguline kavatsus ja sellised tehnilised oskused näitavad tema võimet luua pilte, mis eristuvad

tavapärastest keskmistest fotodest, mis on leitavad fotoplatvormidel. Autori fotode järeltöötlus, eriti

värvide kasutamisel, muudavad tema tööd erilisteks ja kvaliteetseteks.

6. Kostja haldab oma äritegevuses veebilehte https://lentuur.ee/. Sellel platvormil on kostja

omavoliliselt avaldanud teose pealkirjaga „St. M.`s B.. Krakow. Poland“. Seda on tehtud ilma hagejalt

nõusolekut saamata. Foto on N. T.i looming, mis avaldati veebilehel XXX aadressil 23/02/2014.

Hageja lisas originaalfoto ja selle metaandmed, millistest nähtub foto loomise kuupäev.

7. Enne foto kasutamist oli kostjal kohustus seda kontrollida. Lihtne 30 sekundiline tagasipööratud

pildiotsing Google kaudu suunab kasutajad hageja veebisaidile, kust saab osta litsentsi ja kus on

märgitud, et foto kui kunstiteos on autoriõigustega kaitstud. Hageja esitas tõendid rikkumise kohta.

8. Pärast rikkumisest teada saamist palus autor esmalt ettevõttel RightsPilot koguda ja säilitada

vajalikud tõendid. Seejärel võttis autor ühendust oma õigusesindajaga, kes saatis kostjale 23.06.2022

autoriõiguste rikkumise teate, nõudes rikkumise lõpetamist ja teavet selle ulatuse kohta. Kostja ei

vastanud sellele ega ühelegi järgmisele teatele. Kostja ei reageerinud hageja katsetele lahendada asja

sõbralikul teel.

9. Hageja hinnamudel põhineb litsentside andmisel. Ainult üks ettevõte kogu maailmas saab anda

litsentsi konkreetse foto kasutamiseks. Litsentsi hind ei sõltu kliendi piirkonnast. Hind sõltub litsentsi

kättesaadavusest ja hinnad on veebilehel kättesaadavad. Kuni kolme kuu kasutamise eest tuleb koos

nõuetekohase viitamisega tasuda litsentsitasu 1385 eurot ja ilma viitamiseta 2770 eurot. Kuni kuue kuu

kasutamise eest tuleb koos nõuetekohase viitamisega tasuda litsentsitasu 1465 eurot ja ilma viitamiseta

2930 eurot. Kostja ei avaldanud hagejale rikkumise kestvust.

10. Tõendid kogus 17.06.2022 ettevõte RightsPilot. Sel päeval näitas kostja veebisaiti majutav server,

et foto kopeeringut on viimati muudetud serveris 02.02.2022. Kuna foto oli 17.06.2022 avalikult

kättesaadav ja faili ei ole alates 02.02.2022 muudetud, on tõendatud, et teos oli avalikult kättesaadav

kogu nimetatud ajavahemiku jooksul. Võimalik, et rikkumine algas varem, kuid hagejal puuduvad

selle kohta tõendid. Seega on kindlaks tehtud, et rikkumine esines 02.02.2022 kuni 17.06.2022.

11. Seetõttu on nõutav litsentsitasu 2930 eurot. See on litsentsitasu, mida oleks tulnud tasuda, kui

kostja oleks saanud loa kasutada rikkumise perioodil vastavat õigust. Kuna litsentsitasu tuleb tasuda

enne foto kasutamist, tuleks sellele lisada viivis alates esmase avaldamise kuupäevast. Hageja esitatud

arved tõendavad tavapärast litsentsitasu. Need arved ühtlasi tõendavad foto ärilist väärtust. Teose loata

kasutamine õõnestaks hageja ärimudelit ja seaks ohtu selle jätkusuutlikkuse. Euroopa väiksemate

kohtuvaidluste menetluse ülempiir on 5000 eurot vastavalt määruse 2015/2421 muudatusele.

12. Lisaks on hageja kandnud menetluskulusid 95 eurot Rights Pilot UG abi kasutamise eest. Tegu on

seni kantud kuludega. Hageja palus kostjalt välja mõista kõik menetluskulud. Hageja fotokunstiteos on

kaitstud nii Euroopa Liidu kui ka rahvusvahelise õiguse alusel. Hageja viitas Berni kirjandus- ja

kunstiteoste kaitse konventsioonile. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomisel ja avaldamisel,

mistõttu on teos kaitstud alates selle avaldamisest. Hageja on esitanud tõendid teose originaalsuse ning

selle kohta, et kostja on kasutanud teost loata. Teose loata kasutamine kujutab endast autoriõiguste

rikkumist. Hageja palus enda nõuet menetleda kooskõlas EÜ määrusega 861/2007.

13. 26.11.2025 seisukohas leidis hageja, et vaatamata kostja vastusele kasutas ta ebaseaduslikult

autoriõigusega kaitstud fotot ärilistel eesmärkidel ilma loata ja litsentsitasu maksmata. Hageja esitas

kostjale kompromissettepaneku, kuid kokkuleppele ei jõutud. Kostja oli kohustatud eeldama, et foto on

autoriõigusega kaitstud ning hageja veebilehel oli kirjas autori nimi ja selge viide autoriõigusele. Teate

olemasolu pidi igale mõistlikule kasutajale tegema selgeks, et foto ei ole avalik ja seda ei tohi kasutada

ilma loata. Lisaks kordab hageja veebisaidi sama lehekülg, et foto on autoriõigusega kaitstud,

kõrvaldades veelgi kahtlused selle staatuse suhtes. Kuna kostja on rikkumist tunnistanud, on nõude

rahuldamise eeldused tõendatud.

14. Kui vastutus on kindlaks tehtud, on õiguslikud tagajärjed selged. Nagu kohus on kinnitanud ja

vastavalt Eesti autoriõiguse seadusele, on autoril või tema litsentsisaajal ainuõigus oma teost kasutada,

lubada või keelata selle kasutamine teiste poolt ning saada sellise kasutamise eest asjakohast ja

proportsionaalset tasu. Seetõttu rõhutame, et kuna kostja on tunnistanud kaitstud teose loata

kasutamist, on hüvitis üheselt mõistetav.

15. RightsPilot kogus tõendid 17.06.2022. Kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et kostja rikkumine

toimus ajavahemikus 2. veebruarist 2022 kuni 17. juunini 2022, kokku 4 kuud ja 15 päeva. Kuna see

periood ületab kolm kuud, kuulub foto kasutamine hageja esitatud litsentsitasude loetelu kohaselt kuni

kuuekuulise litsentsi kategooriasse. Seega on kohaldatav hüvitis kuni kuue kuu litsentsitasu ilma

autoritasuta, mis moodustab 2930 eurot. See on summa, mis oleks tulnud maksta, kui kostja oleks

asjaomaseks perioodiks seaduslikult litsentsi omandanud.

16. Hageja esindaja M. Z. LL.M. saatis kostjale 23. juunil 2022 kirja. Kooskõlas kohtu juhistega ja

Eesti õigusega nõuab hageja seadusjärgset intressi alates 23. juunist 2022, mil kostjale esitati ametlik

teade nõude kohta.

17. Lõplikes seisukohtades kordas hageja oma väiteid. Fotokunstiteosed on autoriõigusega kaitstud ja

nende kaitstust eeldatakse. Kostja oli kohustatud eeldama, et teos on autoriõigusega kaitstud ja

taotlema selle kasutamiseks luba. Foto oli selgelt avaldatud hageja veebilehel koos autori nime ja selge

viitega autoriõigusele. Veebilehel oli selgelt avaldatud, et teose iga kasutamine nõuab eelnevat luba.

18. Kostja tunnistas hageja foto kasutamist oma veebilehel. Seega on autoriõiguste rikkumine

tõendatud. Foto kasutamine ilma hageja loata on rikkumine Eesti õiguse alusel ning ükski kostja väide

ei õigusta rikkumist. Kuna kostja on rikkumist tunnistanud, kuulub hüvitise nõue rahuldamisele.

19. Kostja kinnitas, et ta sai hageja esindajalt kätte teatise rikkumise kohta. Kuigi kostja väidab, et ta

eemaldas pärast teate saamist foto oma veebilehelt, ei ole ta hagejale vastanud. Hageja esitas kohtule

vastava pöördumise. Hageja palus kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise alates 23.06.2022.

Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kohtukulud 490 eurot ja tõendite kogumise kulud

95 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

20. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on turismifirma, mis korraldab reise ning kuvab oma veebilehel

olemasolevaid ja ettevalmistatavaid tuure. Oma veebilehel kasutab kostja üksnes laia levikuga litsentsi

vabu fotosid, mida saab tasuta Interneti andmekogudest. Kostja ei kasuta materjale, mille jaoks tuleb

osta litsentsi.

21. Kostja nõustus, et ta on veebilehel kasutanud fotot Poolas Krakowis asuvast kirikust. Foto oli

veebilehel üleval lühemat aega, kui kostjal oli kavatsus välja töötada tuur Poolasse. Sellest mõttest aga

loobuti, sest avalikkusel puuduse selle vastu huvi. Seetõttu foto ka veebilehelt kustutati.

22. Foto kasutamise ajal kostja oli veendunud, et tegu on vabakasutuse pildimaterjaliga. Kostjal

puudus informatsioon selle kohta, et fotol võiksid olla piiratud litsentsiõigused või et foto kasutamine

on tasuline. Kui kostjale oleks see informatsioon olnud kättesaadav, ei oleks kostja fotot kasutanud.

Kui hageja oleks rikkumisest kostjat teavitanud, oleks kostja viivitamatult foto oma veebilehelt ja

vabandanud hageja ees.

23. Kostja leidis, et fotol endal ei ole autori nime, initsiaale, logotüüpi ega muid detaile, mis võiks

viidata, et tegu on autoriõigusega kaitstud fotoga. Kostja ei võtnud fotot mitte hageja veebilehelt või

suletud andmekogust, vaid avalikust andmebaasist, sest kostja otsis nimelt vabakasutusega fotosid.

Seega kasutas kostja enda parimate teadmiste kohaselt litsentsivaba ja avalikku pildimaterjali. Lisaks

on foto värv ebaloomulik ning foto näeb välja nii, nagu see oleks genereeritud.

24. Kostja viidi eksitusse, sest fotol puudusid autoriõigust tähistavad märgid. Kostjal puudus soov

sõlmida hagejaga litsentsi kokkulepet või osta foto kasutusõigust. Kostja leidis, et on hulgaliselt palju

ilusamaid fotosid palju madalama hinnaga ja terve hulk tasuta fotosid antud objektist. Kostja leidis, et

seetõttu puudub hagejal alus nõuda temalt tavapärast litsentsitasu.

25. Kostja tunnistas, et ta on fotot kasutanud, kuid leidis, et ta ei ole sellega hagejale kahju tekitanud.

Kahju hüvitise nõude esitamisel peab kahju suurus olema tõendatud ja põhistatud. Hageja nõue ei ole

tõendatud ega põhistatud. Hageja lihtsalt nõuab enda tavapärast lepingujärgset litsentsitasu, kuid

kostjal puudub lepinguline õigussuhe hagejaga. Kostja on oma eksimuse kõrvaldanud enne, kui hageja

esitas nõude. Hagiavaldus on katse kostjalt raha välja pressida. Õiguspärase käitumise korral oleks

hageja pidanud teavitama politseid ja politsei oleks saanud menetleda väärteoasja ning määrata

kostjale trahvi, kui kostja süü leiab tõendamist.

26. 20.11.2025 seisukohtades leidis kostja, et ta on väike reisibüroo, kellel puudub kogemus erafotode

kasutamisega. Varem ei ole kostja autoriõigusi rikkunud. Kostja veebilehel on vähe fotosid. Kostja

nõustus, et sai hageja esindajalt 23.06.2022 nõudekirja. Ajavahemikul 02. veebruarist

2022 kuni 23. juunini 2022 ei võtnud keegi kostjaga foto kasutamise osas ühendust ega esitanud nõuet.

Pärast nõude saamist lõpetas kostja foto kasutamise koheselt. Foto avaldamine oli ühekordne, see ei

olnud see pahatahtlik ega toonud kaasa rahalist tulu.

27. Kuna kostja tulu foto kasutamisest ei teeninud, ei kasutanud kostja fotot ärilistel eesmärkidel.

Autori allkirja ei saanud kostja lisada, sest kostja ei teadnud autori isikut. Foto oli avalikult kättesaadav

Interneti otsingutes ja veebilehtedel ilma viitamise või litsentsitasuta.

28. Kuna väljapressimisskeemid, ähvardused ja rahaliste summade nõudmised on Eestis tavalised,

teatas kostja hageja rahalisest nõudest politseile, misjärel kirjade saatmine lakkas. Kostja saatis

hagejale kirja, kuid kahjuks kompromissi pooled ei sõlminud. Fotol ühtegi litsentsi ei olnud märgitud.

Tänapäeval on Internetis palju fotosid ja neid kõiki on raske kontrollida. Edaspidi kasutab kostja ainult

litsentseeritud fotosid.

KOHTU PÕHJENDUSED

29. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele.

30. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) kostja kasutab oma äritegevuses veebilehte lentuur.ee;

2) kostja avaldas oma veebilehel N. T.i loodud foto „St. M.`s B.. Krakow. Poland“ ilma teose

nimetusele ja autori nimele viitamata;

3) hageja esindab autorit viimase õiguste teostamisel;

4) kostjal puudus foto kasutamiseks hageja nõusolek;

5) hageja esindaja saatis kostjale 23.06.2022 nõudekirja lõpetada foto kasutamine ning hüvitada kahju;

6) kostja eemaldas oma veebilehelt pärast nõudekirja saatmist vaidlusaluse foto, kuid ei vastanud

nõudekirjale ega hüvitanud kahju.

31. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt teose loata kasutamise eest kahju,

mis vastab hüpoteetilisele litsentsitasule summas 2930 eurot. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagejal

on õigus nõuda kostjalt viivist antud summalt seadusjärgses määras alates nõudest teatamisest

23.06.2022.

32. Hageja leidis, et enne foto kasutamist tuli kostjal kontrollida, kas seda võib tasuta kasutada. Lihtne

30 sekundiline tagasipööratud pildiotsing Google kaudu suunab kasutajad hageja veebisaidile, kus on

selgelt märgitud, et foto on autoriõigusega kaitstud ning selle kasutamiseks tuleb tasuda litsentsitasu.

Kuni kuue kuu kasutamise eest koos nõuetekohase viitamisega oleks tulnud tasuda litsentsitasu 1465

eurot ja ilma viitamiseta 2930 eurot. Hageja on kogunud tõendid selle kohtas, et kostja kasutas fotot

vähemalt 02.02.2022 kuni 17.06.2022. Kostja kasutas fotot ilma autori loata ärilistel eesmärkidel.

Kostja pidi eeldama, et foto on autoriõigusega kaitstud.

33. Kostja nõustus, et ta kasutas vaidlusalust fotot, kuid väitis, et ta oli veendunud, et tegu on vabalt

kasutatava fotoga. Kostja võttis foto avalikust andmebaasist ja tal ei olnud teavet, et foto kasutamine

on tasuline. Kostja foto kasutamisega tulu ei teeninud. Fotol puudusid autoriõigust tähistavad märgid.

Kostja ei soovinud hagejaga litsentsilepingut sõlmida ja hageja soovib raha välja pressida. Hageja

oleks pidanud pöörduma politsei poole.

34. Hageja on kohtu poole pöördunud avaldusega EL määruse nr 861/2007 alusel, millega loodi

Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus. Antud määrus reguleerib avalduse menetlemise üldisi

nõudeid. Samas tuleneb määruse artiklist 19, et määruses reguleerimata küsimustes tuleb kohaldada

selle liikmesriigi õigust, kus menetlus läbi viiakse. Eesti kohus seetõttu kogus tõendeid kooskõlas

Eestis kehtivate menetlusnormidega ning teeb asjas Eesti menetlusnormidele vastava lahendi.

35. Hageja on esitanud kostja vastu autoriõiguste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Tegu

on piiriülese nõudega, sest hageja ei ole Eesti ettevõte, kuid rikkumine leidis aset Eestis. Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse

suhtes (Rooma II määrus) sätestab artikkel 4 lõikes 1 üldreegli, mille kohaselt kohaldatakse kahju

õigusvastasest tekitamisest tuleneva lepinguvälise võlasuhte suhtes selle riigi õigust, kus kahju tekib,

olenemata sellest, millises riigis kahju põhjustanud sündmus aset leidis, ning olenemata sellest,

millises riigis või millistes riikides ilmnevad nimetatud sündmuse kaudsed tagajärjed. Samas tuleneb

sama määruse artikkel 8 lõikest 1, et intellektuaalomandi õiguste rikkumisest tuleneva lepinguvälise

võlasuhte suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, mille jaoks kaitset taotletakse. Kuna kahju on tekkinud

Eestis ja hageja taotles oma õiguste kaitset Eestis, kohaldab kohus Eesti autoriõiguse seadust.

36. Autoriõiguse seaduse § 4 lg 3 p 17 järgi on fotograafiateosed autoriõigusega kaitstud teosed.

AutÕS § 4 lg 6 kohaselt teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevast

seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu.

Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal.

37. Eeltoodust tuleneb, et kostjal tuli eeldada, et tegu on autoriõigusega kaitstud teosega. Kohtu

hinnangul võib ainuüksi teoses kasutatud ebatavalisest värvide valikust tulenevalt eeldada, et tegu on

autoriõigusega kaitstud teosega. Vastupidist ehk seda, et foto ei olnud autoriõigusega kaitstud, tuli

tõendada kostjal. Kostja ei ole sisuliselt väitnud, et tegu ei olnud autoriõigusega kaitstud teosega.

Kostja avaldas hageja foto oma veebilehel (dtl 58-60) ilma autori nimele viitamata. Alusetud on

seetõttu kostja väited, et ta ei osanud eeldada, et teose kasutamise eest tuleb küsida õiguste omanikult

luba.

38. AutÕS § 13 lg 1 järgi kuulub autorile ainuõigus igal moel oma teost kasutada, lubada ja keelata

oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest.

AutÕS § 14 lg 1 järgi on autoril õigus saada kohast ja proportsionaalset tasu teose kasutamise eest

teiste isikute poolt (autoritasu), välja arvatud käesoleva seadusega ettenähtud juhud. AutÕS § 46 lg 1

sätestab, et teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste

üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud AutÕS IV

peatükis ettenähtud juhud. Eeltoodud sätetest tuleneb selgelt, et teose kasutamiseks peab olema õiguste

omaniku luba. Kostja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, millest tulenevalt ei olnud tal teose

kasutamiseks luba vaja. Asjakohatu on kostja viide sellele, et ta sisuliselt foto abil tulu ei teeninud.

Kostja kasutas fotot selgelt ärilisel eesmärgil ehk oma veebilehe kaudu uue teenuse reklaamimiseks.

Sellisel viisil kasutas kostja fotot ärilisel eesmärgil ning tähtsust ei oma see, kas uus teenus ise tõi

kostjale tulu või mitte. Lisaks on kostja väited tulu puudumise kohta tõendamata.

39. AutÕS § 817 lg 1 p 1 näeb ette, et autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või

autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või

autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise

kahju hüvitamist vastavalt VÕS §-le 1043. Eeltoodust tuleneb, et autor saab nõuda kahjuna sellise

litsentsitasu hüvitamist, mida ta oleks saanud, kui rikkuja oleks hankinud loa teose kasutamiseks ehk

nn hüpoteetilise litsentsitasu nõue (RK TKo 2-16-8751, p 21.5). Eeltoodust tulenevalt on hageja

põhjendatult nõudnud kostjalt sellises summas kahju hüvitist, mis oleks vastanud litsentsitasule, kui

kostja oleks hagejaga lepingu sõlminud. Ekslik on kostja arusaam, et kuna ta hagejaga lepingut

sõlmida ei soovinud ning kasutas teost ilma loata, puudub alus temalt kahju väljamõistmiseks.

40. Sarnase foto kasutamist puudutava vaidluse lahendamisel on Riigikohus selgitanud, et foto

kasutaja ehk kahju tekitaja peab tõendama õigusvastatust välistavate asjaolude esinemise (RK TKo 2-

14-56641, p 18). Kahju tekitaja võib vabaneda vastutusest, kui ta tõendab, et järgis temalt oodatavat

objektiivset hoolduskohustust ehk käibekohustust (samas, p 18.1). Üldine käibekohustus tähendab

isiku kohustust tegutseda viisil, mis ei kahjusta teisi isikuid ning teha kõik mõistlikult vajalik selleks,

et teised isikud ei saaks tema tegevuse tagajärjel kahjustada (samas, p 18.2). Seejuures ei ole

kahjuhüvitise kindlaksmääramisel hüpoteetilise litsentsitasuna vaja kindlaks teha, kas või kui palju

kostjad rikkumisega teenisid (samas, p 20).

41. Kohus selgitas kostjale 23.10.2025 pöördumises (dtl 97-99), et viimase vastuväited on põhistamata

ja tõendamata. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja oma vastuväiteid tõendanud.

42. Hageja esitas kohtule foto originaalfaili (dtl 54) ja lõpliku fototeose (dtl 54). Pooled ei vaidle selle

üle, et tegu on N. T.i loodud ja autoriõigusega kaitstud fotoga. Hageja esitas väljavõtte oma kodulehelt

(dtl 55-56), kus foto on avaldatud viitega autori nimele ja selgitusega selle kohta, et foto kasutamiseks

on vaja autori luba. Seega on hageja tõendanud, et foto on Internetis kättesaadavaks tehtud viisil, kus

on selgelt märgitud autori nimi ning vajadus küsida foto kasutamise eest luba. Hageja kodulehel on

avaldatud foto kasutamise litsentsitasud. Hageja esitas ka oma tavapärased litsentsitasude arved (dtl

64-70, tõlked dtl 161-168), mis tõendavad selgelt, milline on tavapärane tasu foto kasutamise eest.

43. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, milline oli see väidetav

vabalt kasutatav andmebaas, mille kaudu kostja fotofaili kasutamiseks sai. Kostja ei ole tõendanud

ühelgi viisil, et ta täitis ettevõtja käibes vajalikku hoolt selleks, et kontrollida foto kasutamise

õiguspärasust ning vältida autori õiguste rikkumist. Hageja on selgitanud, et kostjal oli võimalik lihtsa

otsingu kaudu tuvastada, et foto on autoriõigusega kaitstud ning selle kasutamiseks tuleb sõlmida

litsentsileping. Olukorras, kus kostja on pelgalt kopeerinud Internetis kättesaadava foto, mille võis seal

olla avaldanud mõni teine seaduslikku litsentsi omanud isik, ei andnud kostjale õigust fotot oma

veebilehel tasuta kasutada. Asjas kogutud tõendite alusel leiab kohus, et kostja ei järginud foto

kasutamisel käibes vajalikku hoolt ning rikkus seetõttu süüliselt hageja õigusi.

44. Hageja esindaja saatis kostjale nõude 23.06.2022 (dtl 170-174, tõlge dtl 175-178), milles selgitas,

et kostja on kasutanud fotot ilma loata. Hageja palus kostjal lõpetada teose ilma loata kasutamine ja

hüvitada kahju. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sai nõude kätte ning lõpetas seejärel foto

kasutamise. Asjakohatud on kostja viited sellele, et ta pidas hageja pöördumist pettuseks ja

väljapressimiseks. Foto eemaldamine veebilehelt annab tunnistust sellest, et kostja mõistis pöördumise

olulisust. Samuti puudusid kostjal vajaduse korral takistused selgitada välja, kas talle on pöördumise

saatnud kohane õiguste omanik. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et autor või tema esindaja peaks

autoriõiguste rikkumise korral pöörduma esmalt politseisse.

45. Hageja on tõendanud, et foto oli avaldatud ajavahemikult 02.02.2022 kuni 17.06.2022. Kostja ei

ole tõendanud vastupidist. Hageja on tõendanud, et foto avaldati ilma selle pealkirjata ja ilma autorile

viitamata. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud ega vastupidist tõendanud. Sellistel tingimustel oleks

kostja pidanud litsentsitasuna maksma hagejale 2930 eurot. Kuna kostja kasutas teost ilma loata, tuleb

kostjalt hageja kasuks hüvitisena välja mõista hüpoteetilisele litsentsitasule vastav summa 2930 eurot.

46. Hageja pöördus kostja poole nõudega kohtueelselt 23.06.2022. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lõikest 2 tuleneb, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole

kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või

taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast,

mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu

kiirmenetluse avalduse. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 2930 eurolt alates 23.06.2022 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

47. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi

otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja ei olnud nõus kohtueelselt ega ka

menetluse ajal mistahes osas hageja nõuet rahuldama, mistõttu puudub kohtul alus jaotada

menetluskulusid teisiti. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

48. Hageja palus menetluskuludena kostjalt välja mõista tõendi kogumise kulu 95 eurot ja

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 490 eurot. Hageja tõendas, et ta tasus ettevõttele RightsPilot

UG tõendite kogumise eest 95 eurot (dtl 182-183, tõlge dtl 184-185). Kostjalt tuleb hageja kasuks

menetluskuludena välja mõista kokku 585 eurot, millest 95 eurot on tõendite kogumise kulu ja 490

eurot nõude esitamisel tasutud riigilõiv.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik