4-25-3704/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-3704

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuaril 2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-3704 (410125013044)

Kohtunik

Kadri Väling

Kohtuasi

T V kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

10.10.2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr

4101,25,013044

Menetlusalune isik

T V

Isikukood: xxx; elukoht: xxx, telefon: xxx; e-posti

aadress: xxx

Kohtuväline menetleja

Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei

Ameti kaudu), esindaja jurist M A

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133 maakohus

otsustas:

1. Jätta T V kaebus väärteokoosseisu puudumise tõttu otsuse tühistamiseks

rahuldamata.

2. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu)

10.10.2025 otsus väärteoasjas nr 410125013044 T V karistamises LS § 241 lg 1 järgi.

3. Lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetlus T V väärteoasjas LS § 241 lg 1 järgi,

kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub

avalik menetlushuvi.

Edastada kohtuotsus T Vle ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

4-25-3704

1. 16.06.2025 määras kohtuvälise menetleja menetlussektori vaneminspektor Indrek Talak

mootorsõiduki registreerimismärgiga xxx eest vastutavale isikule, T Vle väärteomenetluse

seadustiku (VTMS) § 542 lg 1 ja liiklusseaduse (LS) § 262 p 2 alusel hoiatustrahvi summas 40

eurot (trahviteade nr 410125013044).

2. 16.06.2025 esitas T V kaebuse trahviteatele nr 410125013044, soovides trahvi tühistamist.

Kaebaja selgitab, et on invaliid ja invamärk oli autos nähtaval. LS § 68 lubab parkida selles

kohas.

3. 20.06.2025 määrusega jättis kohtuvälise menetleja menetlussektori vaneminspektor Marju

Võitra T V 16.06.2025 kaebuse trahviteatele nr 410125013044 läbi vaatamata. M. Võitra

selgitas, et kohtuvälise menetleja on kindlaks teinud, et T V on rikkunud LS § 21 lg 4 p 2

(parkida ei tohi kohas, kus liikluskorraldusvahend seda keelab) nõudeid.

4. 25.06.2025, 26.06.2025 ja 30.06.2025 esitas T V kohtuvälise menetleja juhile kaebuse

kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Ta vaidlustas kohtuvälise menetleja

20.06.2025 ,,kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse“ täielikult, sest see oli koostatud ilma, et

oleks arvestatud kaebaja esitatud põhjendusi. T V taotles määruse tühistamist ja vaide sisulist

läbivaatamist, võttes arvesse kõiki avalduses/kaebuses väljatoodud asjaolusid.

5. 01.07.2025 koostatud määrusest nähtub, et kohtuvälise menetleja juht on seisukohal, et

kohtuvälise menetleja tegevus hoiatustrahvi nr 410125013044 määramisel ja T V 16.06.2025,

25.06.2025, 26.06.2025 ja 30.06.2025 kaebuste menetlemisel on seadusega kooskõlas ja

õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. 08.07.2025 edastas T V lähtudes VTMS §-st 78 kaebuse Harju Maakohtule kohtuvälise

menetleja juhi 01.07.2025 määruse nr 5.3-1/5921-12 peale. Kohtuväline menetleja edastas

kaebuse ja trahviteate nr 410125013044 koos toimiku materjalidega Harju Maakohtule.

7. 13.07.2025 määrusega tühistas Harju Maakohus kohtuasjas nr 4-25-2658 Tallinna

Linnavalitsuse 20.06.2025 ja 01.07.2025 määrused, millega jäeti T V kaebused läbi vaatamata

ja rahuldamata. Harju Maakohus kohustas Tallinna Linnavalitsust uuendama kaebaja suhtes

kiir- või üldmenetluse korras väärteomenetluse.

8. 13.07.2025 uuendati T V suhtes väärteomenetlus üldmenetluse korras.

9. 10.10.2025 Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) otsusega

väärteoasjas nr 4101,25,013044 üldmenetluses karistati T V LS § 241 lg 1 alusel rahatrahviga

5 trahviühikut, s.o 40 eurot. Väärteoprotokollis kajastatud teokirjelduse kohaselt oli

15.06.2025 kell 15.38 T Vle kuuluv mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx pargitud

aadressile Tallinn, Paljasaare tee 46 juures liikluskorraldusvahendi 38(361) (peatumiskeelu

ala) lisatahvliga 891b (väljaarvatud haagisega sõiduk) mõjupiirkonnas, millega ta rikkus LS §

21 lg 4 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 241 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

10. 12.10.2025 esitas menetlusalune isik T V kohtuvälise menetleja 10.10.2025 otsuse peale

kaebuse, millega taotleb väärteoasjas nr 4101,25,013044 kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamist. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja tõlgendanud seadust valesti, kaebaja

on invaliid ja märk oli armatuurlauapeal nähtav.

11. 01.12.2025 määrusega jättis Harju Maakohus T V kaebuse väärteoasjas nr

4101,25,013044 Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 10.10.2025 otsusele käiguta ja määras

tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks.

12.01.12.2025 esitas T V kohtule kaebuse täiendused, milles märkis muuhulgas, et soovib

kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses.

4-25-3704

13.10.12.2025 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha, milles nõustus

väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leidis, et

etteheidetav tegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjaliga ja väärtegu on õigesti

kvalifitseeritud LS § 241 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja märkis, et menetluses kogutud

fotodega on tõendatud, et mootorsõiduk xxx, registreerimisnumbriga xxx, oli pargitud

15.06.2025 kell 15.38 Tallinnas, Paljassaare tee 46 juures liikluskorraldusvahendi 28(361)

(peatumiskeelu ala) lisatahvliga 891B (välja arvatud haagisega sõiduk) mõjupiirkonnas.

Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele määruse (vastu võetud

22.02.2011 nr 12 26.11.2024) kohaselt kehtib ala märk 38 kogu alal (kogu teel, nii vasakul

kui ka paremal pool, kasvõi kogu kvartali ulatuses) ja selle lõpetab ala lõpu märk 391.

Määruse § 9 lg 1 p 35 kohaselt keelab märk 361 ,,Peatumiskeeld“ peatumise ja parkimise.

Lisateabetahvel 891b (välja arvatud haagisega sõiduk) tähistab parkimiskohta, mida tohib

kasutada ainult haagisega sõiduk. T V kasutuses oleval parkival sõidukil puudus järelhaagis.

Liikluskorraldusvahendid 38(381) ja 891b, mis on Paljassaare tee 46 juures, vastavad

standardile, ei ole varjatud ega kahjustatud ja on paigaldatud vastavalt liiklusskeemile

sissesõidutee alguses mõlemale poole sõidutee äärde nähtavale kohale ning paiknevad

mõjusuunaga sõiduki parkimiskoha poole. Liikluskorraldus (peatumiskeelu ala) on väga selge

ja arusaadav kõikidele sõiduki juhtidele, seega pidi ka T V kui sõiduki juht piisava tähelepanu

korral nägema ja aru saama, et antud alal on sõiduki peatumine/parkimine keelatud. Antud

aadressile paigaldatud liikluskorraldusvahend on paigaldatud kindlasti ohutuse tagamise

põhjusel, mis kajastub ka sissesõiduteel asuval lisateabetahvlil 891b (välja arvatud haagisega

sõiduk) ja tähistab parkimiskohta, mida tohib kasutada ainult haagisega sõiduk (vt. tl lk 60

foto nr 1). T V kasutusel oleva sõidukil ei olnud seal parkimise ajal küljes haagist, mistõttu ei

oleks tohtinud ta seal oma sõidukit parkida (vt. tl lk 60 pöördel- foto nr 3). Antud kohal

parkides, võttis ta võimaluse mõnel teisel järelhaagisega sõidukil seal parkida. Kohtväline

menetleja oli ka seisukohal, et oli T Vle vormistatud hoiatustrahvi menetlemisel ja

väärteootsuse koostamisel järginud kehtivaid õigusakte, mis reguleerivad Eesti Vabariigis

sõidukite parkimiskorda ja parkimisega seonduvaid rikkumisi. LS §-s 68 on sätestatud

liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi

eriõigused. Kohtuväline menetleja märkis, et kuigi eriõiguste kehtestamise eesmärk on

puuetega inimeste elukorralduse lihtsustamine, tuleb tagada üldine liiklusohutus. Nii ei anna

kohtuvälise menetleja hinnangul liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki

parkimiskaardi omamine ja selle paigutamine sõidukis nähtavale kohale õigust sõidukit

parkida mis tahes kohas ja viisil. Ka leidis kohtuväline menetleja, et kaebajale

väärteootsusega määratud LS § 241 lg 1 alusel rahatrahv 5 trahviühikut, s.o. 40 eurot, on

õiguspärane ja proportsionaalselt määratud vastavalt toime pandud süüteole ja kehtivale

seadusele.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

14. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele, selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ja kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Antud

kaebuse osas teatasid nii kaebaja T V kui ka kohtuväline menetleja kohtule, et nad on nõus

asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud tõendite uurimiseks kohtuistungi

korraldamist. Nii leiab kohus, olles tutvunud nii T V kaebuse, väärteoasja nr 410125013044

materjalidega ja kohtuvälise menetleja 10.12.2025 esitatud kirjaliku seisukohaga, et T V

kaebust väärteoasjas nr 4101,25,013044 10.10.2025 tehtud üldmenetluse otsusele on võimalik

ja põhjendatud lahendada kirjalikus menetluses.

4-25-3704

15. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

16. Menetlusalusele isikule T Vle omistatakse väärteoprotokollis ja vaidlustatud otsuses LS §

21 lg 4 p-s 2 sätestatud kohustuse eiramist, millega ta pani toime LS § 241 lg -s 1 ettenähtud

süüteo, s.o sõidukiga parkides liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorra rikkumise.

LS § 21 lg 4 p 2 kohaselt ei tohi sõidukit parkida kohas, kus liikluskorraldusvahend seda

keelab.

17. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse T Vle ette parkimist aadressil Tallinn, Paljasaare tee

46 liikluskorraldusvahendi 38(361) (peatumiskeelu ala) lisatahvliga 891b (väljaarvatud

haagisega sõiduk) mõjupiirkonnas.

18. LS § 6 lg 6 alusel on majandus- ja kommunikatsiooniminister 22.02.2011 kehtestanud

määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“, mille § 9 lg

1 p 35 kohaselt on märk 361 „Peatumiskeeld”, mis keelab peatumise ja parkimise.

Lisateabetahvel 891b tähendab sama määruse § 21 lg 29 kohaselt „välja arvatud”, st teatab, et

märk ei kehti tahvlil kujutatud või nimetatud sõiduki või nimetatud isiku kohta või nimetatud

tingimustel.

19. Väärteoprotokolli ja fototabeliga on tõendatud, et 15.06.2025 kell 15.38 ajal aadressil

Tallinn, Paljasaare tee 46 oli pargitud mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx.

Nimetatud tabeli fotodelt nr 1-9 nähtub asjaolu, et mootorsõiduk on pargitud märgi 361

(peatumiskeeld) lisatahvel 891b (v. a haagisega sõiduk) mõjualas. T V ei vaidlusta, et ta

eelnimetatud kuupäeval parkis oma sõiduki Paljasaare tee 46, Tallinn asuvale alale, kus kehtis

eeltoodud liiklusmärkide mõjuala.

20. Vaidlus on selles, et T V arvates (seisukohad nähtavad kohtuvälise menetleja

hoiatustrahvile esitatud vaietes, millise seisukoha juurde jäi ta ka 11.09.2025 ülekuulamisel)

oli tal õigus nimetatud kohas parkida, kuivõrd tema autol oli nõuetekohaselt paigaldatud

liikumispuudega juhi parkimiskaart.

21. Kohus märgib, et LS § 68 lg 1 kohaselt tohib liikumispuudega juht ja liikumispuudega või

pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on liikumispuudega või pimedat

inimest teenindava sõiduki parkimiskaart asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist

keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel,

jättes jalakäijatele sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse

käiguriba. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib liikumispuudega juht parkida parkimist

keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja

õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste

sõidukite liiklust.

22. Kohus pöörab esmalt tähelepanu, et Paljasaare tee 46, Tallinn asuva ala puhul on tegemist

avaliku veesõidukite veeskamiskohaga. Väärteoasja materjalide juures olevast fototabelist

nähtub, et Paljasaare tee 46, Tallinn asuval alal on parkimine lubatud

liikluskorraldusvahenditega tähistatud tingimusel, s.o ainult haagisega sõidukitel ja, selleks on

alal märgitud ka jooned, kuhu haagisega sõidukid võivad parkida. Nii ei ole kohtu hinnangul

vaidlusalune ala käsitatav tavapärase parkimisalana ega üldise parkimiskeelu alana, vaid

liikluskorraldusvahenditega konkreetseks otstarbeks – veesõidukite vette laskmiseks ja selleks

vajaliku haagisega sõidukite teenindamiseks määratud alana. Sellise funktsionaalse

kasutusotstarbega ala puhul ei kohaldu LS § 68 lõigetes 1 ja 2 sätestatud liikumispuudega juhi

eriõigused, kuna nimetatud säte ei anna liikumispuudega juhile õigust kasutada

liikluskorraldusvahenditega kindlaks määratud eriotstarbelist ala parkimiseks.

4-25-3704

23. T V on hoiatustrahvi menetluses avaldanud, et kui parkimise keelumärk ei kehti, siis ka

seal olev märk (koos lisateabetahvliga) on kehtetu. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu, vaid

märgib, et lisateabetahvel ei kehtesta iseseisvat parkimisõigust, vaid täpsustab põhimärgi

kehtivust, määrates kindlaks sõidukite ringi, millele keeld ei laiene. Käesoleval juhul tähistas

lisateabetahvel ala, kus parkimine oli lubatud üksnes haagisega sõidukitele, mistõttu allusid

kõik teised sõidukid parkimiskeelule. Liikumispuudega juhi parkimiskaart ei muuda sellist ala

üldiseks parkimisalaks ega kõrvalda liikluskorraldusvahendiga kehtestatud kasutuspiirangut

(ainult haagisega sõidukid).

24. Kohus märgib, et oluline on, et veeskamiskohale oleks tagatud haagisega sõidukitega

ligipääs ja piisav ruum manööverdamiseks. Fototabelist nähtub, et kaebaja sõiduk ei olnud

pargitud haagisega sõidukitele tähistatud parkimiskohal, vaid veesõidukite vette laskmiseks

vajaliku juurdepääsu- ja manööverdamisala osas, takistades seeläbi haagisega sõidukite

liikumist ja veeskamiskoha kasutamist. Hoiatusmenetluses on T V selgitanud, et piltidelt on

näha, et seal pole teisi sõidukeid, keda tema sõiduk oleks seganud või takistanud. Samas

nähtub, et menetlus sai alguse väljakutsest, mis tehti Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

korrapidajale, et Pikakari rannas haagistele ettenähtud parklas pargivad tavaautod. Fototabeli

piltidelt nähtub, et süüteo fikseerimise hetkel parkis antud peatumis- ja parkimiskeelu alal ka

sõidukeid, millel oli haagis (lisaks hulgaliselt ilma haagiseta sõidukeid). Seega selliselt

parkimine ilmselgelt takistas haagisega sõidukite manööverdamist ja veesõidukite vette

laskmist.

25. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse väljatrükist nähtub, et antud ala kõrval asub avalik

parkla, kus on ette nähtud ja nõuetekohaselt tähistatud vähemalt kaks liikumispuudega juhi

või liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi parkimise kohta. Kohtul

puuduvad andmed, miks menetlusalune isik ei oleks võinud sealseid parkimiskohti kasutada.

26. Kohus märgib, et õigusaktidest ei tulene liikumispuudega isiku õigust nõuda, et talle

tagatakse mugav võimalus parkida oma sõidukit igal pool ja vastavalt enda tõlgendusele.

Sõidukite peatamine ja parkimine on lubatud LS §-des 20 ja 21 sätestatud tingimustel, mh ei

ole parkimine lubatud, kui see on liikluskorraldusvahenditega keelatud (LS § 21 lg 4 p 2).

Eeltoodud sätted ei loo üldist erandit liikumispuudega isikute suhtes. Sedasama erandit ei ole

võimalik tuletada ka LS §-st 68. Selle alusel ei saa eeldada liikumispuudega isik endal üldist

õigust parkida ükskõik kus lihtsalt liikumispuude kaardi olemasolul. Ka liikumispuude

kaardiga parkiv juht peab täitma liikluskorraldusvahenditest tulenevaid juhiseid.

27. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus,

otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus (kergemeelsus ja hooletus). KarS § 15 lg 3

kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 sätestab, et

ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime

hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

28. Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik T V pani talle etteheidetava teo toime

hooletusest. Tal on juhtimisõigus ja talle on väljastatud liikumispuudega isiku kaart, mida ta

kasutas sõiduki parkimisel parkimist keelavate märkide mõjupiirkonnas. T V on teadlik LS §

68 sätestatud liikumispuudega sõiduki juhi eriõigustest. Seega oli ta teadlik ühelt poolt

liiklusreeglitest ja teiselt poolt tuli tal teha endale selgeks liikumispuudega sõiduki juhi

eriõigused. Seega oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral jõudnud oma

arusaamises selleni, et liikumispuudega sõiduki juht ei tohi parkimiskaardiga parkida igal

pool, LS § 68 ei anna sellisele juhile üldist parkimisõigust, vaid sisaldab üksnes loetud

tingimustel eriõigusi.

4-25-3704

29. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 21 lg 4 p 2 sätestatud

keeldu ja pani toime LS § 241 lg 1 kirjeldatud väärteo.

30. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s

29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

KARISTUS

31. LS § 241 lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 12 trahviühikut.

32. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut T Vt LS § 241 lg 1 järgi

rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o summas 40 eurot (st alla sanktsiooni keskmist määra).

Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Neid ei tuvastanud ka kohus.

33. Kohtuväline menetleja leidis kohtule esitatud seisukohas, et kaebajale LS § 241 lg 1

määratud karistus on õiguspärane ja proportsionaalne vastavalt toimepandud süüteole ja

seadusele.

34. Kohus märgib, et kuigi on tuvastamist leidnud, et T V on toime pannud LS § 241 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo, ei ole antud juhul põhjendatud ega ka vajalik tema karistamine selle

toimepanemise eest. Kohtu hinnangul tuleb tema suhtes väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1

alusel lõpetada.

35. VTMS § 30 lg 1 p 1 näeb ette, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui

menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi.

36. Praeguse juhtumi asjaolude pinnalt saab öelda, et T V süü väärteo toimepanemisel ei ole

suur. Sedasama arvas ka kohtuväline menetleja, karistades teda alla sanktsiooni keskmist

määra ning pidades T Vt hooletuks ja ettevaatamatuks.

37. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja tõlgendusega ja märgib omalt poolt, millistest

asjaoludest tulenevalt peab seda seisukohta õigeks, niisamuti miks ei pea T Vle karistuse

määramist vajalikuks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

38. Nagu märgitud, seisneb T V süü selles, et ta ei ole endale selgeks teinud LS § 68

sätestatud liikumispuudega juhi eriõigusi (on neid tõlgendanud ülemäära laiendavalt).

Vaadates juhtumi asjaolusid, selgub neist, et T V juhitud sõiduk polnud ainus ilma haagiseta

sõiduk, kes nimetatud alal parkis. Seega hoolimata väljakutse alusel alustatud menetlusest, ei

olnud menetlusaluse isiku pargitud sõiduk ainus, kes liiklusnõuete rikkumisega haagisega

sõidukite liikumist takistamas oli. T V poolt toime pandud väärtegu ei ole tekitanud kahju.

Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et ajal, mil T V parkis oma sõidukit ebaõigesti

veeskamiskoha lähedal eritingimustega parkimisalal, oleks selle tulemusena mingi haagisega

auto, millelt sooviti veesõidukit vette lasta, jäänud parkimisalale parkimata ja soovitud

toiming tegemata. T V on isikuks, keda ei ole varasemalt liiklusalaste süütegude eest

karistatud. Seega on tema käitumine olnud seaduskuulekas.

39. Nii puudub kohtul väärteo asjaolusid ja T V isikut arvestades alus uskuda, et tema

mõjutamiseks mitte enam süütegusid toime panema oleks vaja teda kindlasti karistada. Kohtu

arvates ei pea inimene, kelle süü ei ole suur ja kellel puuduvad kehtivad karistused, saama

kohe esimese eksimuse eest karistada. Kohus usub, et T Vle on olnud praegune menetlus

mõjus ja ta väldib edaspidi vähemalt samasuguse rikkumise toimepanemist.

40. Avaliku menetlushuvi puudumise osas märgib kohus, et ei usu, et avalikkus nõuaks T Vle

omistatud parkimisalase rikkumise korral kindlasti tema karistamist. Kohtu hinnangul

4-25-3704

oodatakse pigem, et riik annab liikumispuudega sõidukijuhile teada, milline käitumine oleks

õige olnud ja soovitab edaspidi õiguskuulekalt käituda.

41. Seega tühistab kohus väärteoasjas nr 4101,25,013044 Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

10.10.2025 üldmenetluse otsuse T V süüdi tunnistamises ja karistamises LS § 241 lg 1 järgi

ning lõpetab tema suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetluse, kuna tema süü toimepandus ei

ole suur ja menetlusega jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Väling

Kohtunik