2-25-126122/8 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 22. jaanuar 2026 Tsiviilasja number 2-25-126122 Tsiviilasi Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Anna Artjuhhina vastu võlgnevuse nõudes Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 19. detsembri 2025. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu EUROPARK ESTONIA määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja) Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja

Anna

Artjuhhina

(isikukood XXXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 19. detsembri 2025. a määrus ja saata tsiviilasi nr 2-25- 126122 tagasi Viru Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 2. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA määruskaebus osaliselt. 3. Tagastada Osaühingule EUROPARK ESTONIA määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot OÜ EFTA LEGAL arveldusarvele EE507700771007682828, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-126122, riigilõivu tagastamine“. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule. ASJAOLUD 1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Anna Artjuhhinalt (kostja) 70 euro väljamõistmiseks. Seoses makseettepanekule vastuväite esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 5. detsembril 2025 Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi võlgnevus 55 eurot ja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduk numbrimärgiga XXXXXXXX pargitud hageja

opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, mistõttu esitas hageja kostjale leppetrahvinõude. Transpordiametist saadud teabe kohaselt oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise ajal kostja. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse kostja asendamiseks. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud kostja tõendi kohaselt oli sõiduki kasutusõigus läinud 19. veebruaril 2025 Daniil Borodinile. MAAKOHTU LAHEND 2. Viru Maakohus keeldus 19. detsembri 2025. a määrusega hageja hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et hageja taotlus kostja asendamiseks ei ole asjakohane ja maakohus seda ei lahenda. Määruse põhjenduste kohaselt esitas hageja kostja asendamise taotluse enne hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 208 alusel saab esitada taotluse kostja asendamiseks üksnes menetlusse võetud hagiavalduse suhtes. Kuna käesolevas asjas ei ole hagiavaldust veel menetlusse võetud, puudub kohtul alus TsMS § 208 alusel kostja asendamise taotluse lahendamiseks. Samuti ei ole kohtul võimalik lugeda hagi kostja suhtes tagasivõetuks ega jätta hagi tema suhtes läbi vaatamata, sest vastavad menetlusnormid kohalduvad ainult hagiavaldusele, mis on juba kohtumenetlusse võetud. Maakohus leidis, et hagi on õiguslikult perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes ning keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Maakohus luges tuvastatuks, et hagi on esitatud vale kostja vastu, mistõttu ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna hagi ei ole esitatud õige kostja vastu, ei ole kohtul võimalik käesoleva menetluse raames asja menetleda teise isiku suhtes. Maakohus selgitas, et hagejal on õigus pöörduda kohtusse uuesti nõuetekohase hagiavaldusega õige kostja vastu, esitades uue hagi väljaspool käesolevat tsiviilasja. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 19. detsembri 2025. a määruse tühistamist. Hageja palub teha uue määruse, millega kohustada maakohut võtma hageja 5. detsembril 2025 esitatud hagiavaldus menetlusse (või keeldumisel seda põhjendama) ning alles seejärel rahuldada hageja esitatud kostja asendamise taotlus, asendades endine kostja uuega. Määruskaebuse rahuldamisel palub hageja tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu määrus põhjendatud. Maakohus on tõlgendanud hageja poolt esitatud hagiavaldust ja kostja asendamise taotlust vääralt. Hageja on esitanud nõuetekohase hagiavalduse ja taotluse samal päeval, kuid isegi digitoimiku kronoloogilist järjestust hinnates on selge, et hageja ei ole esitanud enne taotlust ning seejärel hagiavaldust. Maakohus ei ole selgitanud, miks maakohus ei võtnud esitatud hagiavaldust menetlusse ja seejärel ei lahendanud kostja asendamise taotlust. Maakohus on leidnud, et kostja asendamise taotlust ei saa esitada enne hagiavalduse esitamist, kuid samaaegselt kostja asendamise taotlust ja tõendeid hinnates asunud seisukohale, et hageja esitas hagiavalduse vale kostja vastu. Maakohus on määruse tegemisel tegutsenud vales kronoloogilises järjekorras, hinnates esmalt taotlust ning seejärel hagiavaldust.

Maakohtul oli võimalik võtta hagi vana kostja osas menetlusse ning lahendada seejärel hageja esitatud taotlus kostja asendamiseks. 4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 6. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on määruse tegemisel rikkunud menetlusnorme, lahendanud taotlusi (kostja asendamise taotlust ja taotlust võtta hagiavaldus menetlusse) vales järjekorras ning põhjendamatult lähtunud hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel kostja asendamise taotluses märgitust. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kontrollides hagi menetlusse võtmisest keeldumise õigsust, on Riigikohus korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmata jätmisel on kohtul kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustus (vt nt RKTKo 31.01.2008, 3-2-1-134-07, p 13; RKTKm 11.12.2013, 3-2-1-139-13, p 14). Hageja esitas kostja suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kostja vastuväite esitamise korral saab menetlus jätkuda hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1, 487 lg 1). Puudub vaidlus, et hageja on esitanud tähtaegselt hagiavalduse kostja vastu ning hagi esitamine on õiguslikult võimalik. Esialgse kostja suhtes hagi võimalik rahuldamata jätmine põhjusel, et õige kostja on hagiavaldusele lisatud taotluse kohaselt keegi teine, ei ole aluseks õiguslikult lubatud kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Hagejal on õigus jätkata algatatud tsiviilasja menetlust, esitades nõuetekohane hagiavaldus esialgse kostja vastu ning lähtuvalt tsiviilasjas ilmnenud asjaoludest taotleda kostja asendamist. Maakohus ei saa hagiavalduse menetlusse võtmisel lähtuda hagiavaldusega koos esitatud kostja asendamise taotluses esitatust. Tegemist on menetlusliku taotlusega, mida maakohus saab lahendada pärast hagiavalduse menetlusse võtmist (TsMS § 208). Maakohus ei ole kaebuse menetlusse võtmata jätmisel tuvastanud TsMS § 371 lg 2 p-s 2 nimetatud aluseid, mis lubaks kohtul jätta kaebus menetlusse võtmata. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tagasi esitatud hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et ei saa kohustada maakohut hagiavaldust menetlusse võtma (või keeldumisel seda põhjendama) ja seejärel lahendama kostja asendamise taotlust. Hagiavalduse menetlusse võtmise ja kostja asendamise taotluse lahendamise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel iseseisvalt. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. 7. Menetluskulude jaotuse määrab asja uuel läbivaatamisel kindlaks maakohus (TsMS § 173 lg 3). 8. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)