3-25-2567/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2567

Haldusasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

K.Y kaebus Mittetulundusühingu Muhu Jahiseltsi

kohustamiseks

-

väljastada kaebajale taotletud metssea küttimisluba

Tamse jahipiirkonda kehtivusega 01.10.2025-

28.02.2026,

-

tunnistada kehtetuks kõik tema poolt väljastatud

jahiload, va maaomaniku taotluse alusel väljastatud,

mis võimaldavad jahipidamist kaebaja kinnistutel,

-

menetleda kaebaja taotlust, millega väljastatakse

jahiluba kolmandale isikule

Kaebaja – K.Y, esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak

Vastustaja – Mittetulundusühing Muhu Jahiselts, esindajad

vandeadvokaat Martin Triipan ja vandeadvokaat Mari Mikson

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu K.Y loobumine kaebuse nõudest

kohustada Mittetulundusühingut Muhu Jahiselts

menetlema kaebaja taotlust, millega väljastatakse

jahiluba kolmandale isikule ning lõpetada nimetatud

osas menetlus.

2. Lõpetada menetlus K.Y kaebuse nõude osas

Mittetulundusühingu Muhu Jahiseltsi kohustamiseks

väljastada kaebajale taotletud metssea küttimisluba

Tamse jahipiirkonda kehtivusega 01.10.2025-

28.02.2026.

3. Jätta läbivaatamata K.Y kaebus nõude osas

Mittetulundusühingu Muhu Jahiseltsi kohustamiseks

tunnistada kehtetuks kõik tema poolt väljastatud

jahiload, va maaomaniku taotluse alusel väljastatud,

mis võimaldavad jahipidamist kaebaja kinnistutel.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates

ASJAOLUD

1. K.Y esitas 05.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Mittetulundusühingu Muhu Jahiselts

vastu metssea jahilubade väljastamisest keeldumisele, Mittetulundusühingu Muhu Jahiselts

kohustamiseks väljastada jahiload nõuetekohaselt,

Mittetulundusühingu

Muhu Jahiselts

kohustamiseks väljastada kaebajale metssea küttimisluba Tamse jahipiirkonda kehtivusega

01.10.2025-28.02.2026 (haldusasi nr 3-25-2567).

2. K.Y esitas 18.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Mittetulundusühingu Muhu Jahiselts

kohustamiseks tunnistada kehtetuks kõik tema poolt väljastatud jahiload, va maaomaniku taotluse

alusel väljastatud, mis võimaldavad jahipidamist kaebaja kinnistutel (haldusasi nr 3-25-2717).

3. K.Y esitas 19.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Mittetulundusühingu Muhu Jahiselts

tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes, Muhu Jahiseltsi kohustamiseks menetleda kaebaja

taotlust, millega väljastatakse jahiluba Andres Lahesoole (haldusasi nr 3-25-2743).

4. Tallinna Halduskohus liitis 28.08.2025 määrusega haldusasjad nr 3-25-2567, nr 3-25-2717 ja nr

3-25-2743 ühte menetlusse. Liidetud haldusasja numbriks jäi 3-25-2567.

5. Vastustaja esitas 07.10.2025 seisukohad kaebusele ning taotles kaebuse läbivaatamata jätmist.

Kaebajal puudub kaebeõigus, kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse

eesmärki ning kaebaja õiguste riive on väheintensiivne. Kaebaja kuritarvitab oma kaebeõigust.

Kaebaja taotles, et kohus kohustaks vastustajat andma nelja metssea jahtimiseks jahiluba Tamse

jahipiirkonda, kuid jahiseadus (JahiS) ei sätesta sellist kohustust ja vastavat kaebaja õigust

(suurulukite osas), mida vastustaja saaks rikkuda. Kohus ei saa täita vastustaja eest kaalutlusotsust

ega otsustada ise kaebajale jahilubade väljastamist. Vastustaja on pärast kaebuse esitamist

väljastanud kaebajale kokku kolm metssea jahiluba Tamse jahipiirkonda. Seega on kaebaja

eesmärk, vähemalt osaliselt, saavutatud. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et tal peaks

üheaegselt kehtima mitu jahiluba. Jahilubade saamise võimalus kaebajal on. Kaebajal on võimalik

jahiloa alusel uluki küttimise järgselt kohe taotleda ja saada uus jahiluba. Konkreetsete asjaolude

taustal piirab neljanda metssea jahiloa väljastamata jätmine vaid samaaegselt n-ö käes hoitavate

lubade arvu ega takista jahipidamist tervikuna. Olukorras, kus kaebajale on suuruluki jahivõimalus

tagatud, ei ole tema subjektiivseid õigusi rikutud ning kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kaebuse

esitamise hetkel väljastatud väikeuluki jahiload muutuvad kehtetuks jahiaasta lõppedes, s.o

28.02.2026. Järelikult ei ole kaebuse rahuldamisega võimalik saavutada kaebuse eesmärki ja

kaebus tuleb jätta läbivaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja

HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Väljastatud väikeuluki jahiload ei anna õigust kaebaja kinnistutel jahti

pidada, kuna kaebaja on oma kinnistutel väikeuluki jahi keelanud. Väljastatud suuruluki jahiload

kehtivad JahiS-s ettenähtud piirangutega, kuna kaebaja pole oma kinnistutel suuruluki jahti

keelanud. Kaebaja esitas kaebuse kolmanda isiku kaitseks. Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna

kohtusse võib kaebusega pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1).

6. Kaebaja esitas 03.11.2025 seisukohad vastustaja taotlusele. Kaebaja palus lõpetada menetluse

nõudes kohustada Mittetulundusühingu Muhu Jahiselts menetlema 03.08.2025 taotlust Andrus

Lehesoole jahilubade väljastamiseks. Muus osas jätkata menetlust. Samas täiendas kaebaja nõudeid

alternatiivse nõudega tuvastada, et Mittetulundusühingu Muhu Jahiselts tegevus osas, milles jäeti

rahuldamata K.Y 02.08.2025 taotlus saada jahiload nelja metssea küttimiseks Tamse jahipiirkonnas

kehtivusega 01.10.2025 kuni 28.02.2026, oli õigusvastane. Tegemist on püsiva probleemiga, kus

vastustaja jätab taotlusele reageerimata või jätab keeldumise põhjendamata. Juhuks kui

asjassepuutuva jahiaasta lõppemise tõttu menetluse kestel või muul põhjusel ei pea kohus

võimalikuks rahuldada kaebaja nõudeid, millega kaebaja vaidlustab 02.08.2025 taotluse osalist

rahuldamata jätmist ja nõuab nelja jahiloa väljastamist kestusega 01.10.2025 kuni 28.02.2026,

palub kaebaja, et kohus tunnistaks alternatiivselt õigusvastaseks Mittetulundusühingu Muhu

Jahiseltsi tegevuse osas, milles jäeti rahuldamata K.Y 02.08.2025 taotlus saada jahiload nelja

metssea küttimiseks Tamse jahipiirkonnas kehtivusega 01.10.2025 kuni 28.02.2026.

7. Vastustaja esitas 15.01.2026 seisukohad kaebuse muutmise taotlusele. Vastustaja esitas taotluse

lõpetada kaebusest loobumise tõttu menetlus 19.08.2025 esitatud kaebuses sisaldunud nõude osas

kohustada Muhu Jahiseltsi menetlema 03.08.2025 taotlust X.X jahilubade väljastamiseks.

Keelduda kaebaja 03.11.2025 kaebuse muutmise vastuvõtmisest. Tuvastusnõude osas puudub

kaebeõigus, kuna kaebaja on ka kohustamisnõudest loobunud. Kolmandale isikule taotletud loa

taotluse lahendamise menetluslikes küsimustes selguse saamine ei aita kuidagi kaitsta ühtegi

kaebaja subjektiivset õigust. Kaebaja alternatiivne tuvastusnõue taandub sisuliselt soovile saada

kohtu üldine hinnang selle kohta, kas vastustaja praktika jahilubade väljastamisel on õiguspärane.

Halduskohtusse saab pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks, mitte abstraktse õigusselguse

saamiseks ega põhimõttelise hinnangu kogumiseks. Kaebajal pole ka subjektiivset õigust nõuda, et

tal peaks üheaegselt kehtima mitu jahiluba. Kaebajal on olemas jahilubade saamise võimalus ning

kaebajale on ka väljastatud jahiload metssea küttimiseks. Konkreetsete asjaolude taustal piirab

neljanda metssea jahiloa väljastamata jätmine vaid samaaegselt n-ö käes hoitavate lubade arvu ega

takista jahipidamise õigust. Kaebajale on väljastatud kolm kehtivat metssea jahiluba nii Tamse kui

ka Liiva jahipiirkonda (s.o kokku kuus luba) ning pärast ühe realiseerimist väljastatakse talle tema

taotluse alusel uus, mis säilitab igakülgse jahivõimaluse. Olukorras, kus kaebajale on suuruluki

jahivõimalus tagatud, ei ole tema subjektiivseid õigusi rikutud. Kaebajal puudub ka subjektiivne

õigus nõuda kohtult, et kohus teostaks vastustaja tegevuse üle järelevalvet või hindaks järelevalve

korras vastustaja tegevuse õiguspärasust, s.t kontrolliks, kas vastustaja praktika jahilubade

väljastamisel on korrektne. Seda, kas vastustaja täidab JahiS ja selle alusel antud õigusaktide

nõudeid, kontrollib Keskkonnaamet (JahiS § 47). Kaebaja väidetav õiguste riive on näiline.

Kaebajale väljastati 2024. a jahihooajal Liiva jahipiirkonda viie metssea jahiluba, mille alusel

kaebaja ühtegi metssiga ei küttinud. Vastustaja andis kaebajale Tamse jahipiirkonda samuti viie

metssea jahiloa, kaebaja küttis vaid ühe metssea. Seega taotles kaebaja kümne metssea küttimise

luba, kuid realiseeris neist vaid ühe. 2025. a jahihooajal on kaebajale väljastatud load metssea

küttimiseks nii Liiva kui Tamse jahipiirkonnas, kokku kuue metssea küttimiseks. Kaebaja ei ole

mitte ühtegi 2025. a väljastatud metssea jahiluba realiseerinud, s.t kaebaja ei ole ühtegi metssiga

küttinud. Need asjaolud näitavad, et kaebus ei ole esitatud tegelikust õiguskaitsevajadusest

kantuna.

Puudub konkreetne ja reaalne oht, et vastustaja kordab kaebaja suhtes samal kujul sama tüüpi

väidetavat õigusvastast käitumist. Kaebaja väide, et vastustaja kavatseb ka edaspidi käituda

õigusvastaselt, on üldsõnaline. Kohtupraktika kohaselt eeldab preventiivne tuvastamisnõue reaalset

kordumise ohtu (RKHKo 3-3-1-61-13, p 21), mitte oletust või üldist rahulolematust vastustaja

suhtes. Lisaks on jahilubade väljastamine olemuselt olukorrast sõltuv, s.t seda mõjutavad: aastaaeg,

vajadused, vastustajale määratud küttimismahud, jahilubade taotluste arv (nt on uluki küttimismaht

täidetud maksimaalses ulatuses), üldine piirkondlik olukord jne. Seetõttu on iga võimalik vaidlus

üldiselt erineva faktilise alusega ning varasema keeldumise tagantjärele õigusvastasuse tuvastamine

ei saa praktiliselt ennetada tulevasi otsuseid nagu väidab kaebaja. Järelikult tuvastamiskaebus ei

aita kaebaja eesmärgi saavutamisele kaasa.

05.08.2025 kaebusega taotles kaebaja, et vastustajat kohustataks väljastama kaebajale nelja metssea

jahiluba Tamse jahipiirkonda kehtivusega 01.10.2025–28.02.2026. Tuvastamisnõudega, millega

kaebaja soovib 05.08.2025 kaebust täiendada, püüab kaebaja saada väidetavalt selgust, kas

vastustaja põhjendus, et vastustaja ei väljasta korraga rohkem kui ühe metssea jahiluba ühte

piirkonda, on õiguspärane. See motiiv ei ole kooskõlas praeguste faktiliste asjaoludega. Kaebajale

on väljastatud 2025. a jahihooajal metssea küttimiseks ühes jahipiirkonnas, sh Tamse

jahipiirkonnas, kokku load kolme metssea küttimiseks. Samuti on väljastatud kaebajale load kolme

metssea küttimiseks Liiva jahipiirkonnas (dtl 26). Järelikult pole võimalik tuvastada vastustaja

tegevuse õigusvastasust korraga ainult ühe metssea jahiloa väljastamisel, kui vastustaja on juba

kaebajale väljastanud samaaegselt kolm kehtivat metssea jahiluba.

Halduskohtumenetlus ei ole mõeldud jahipidamise keeldude teadvustamiseks. Kui miski rikub

kaebaja õigusi, siis see ei ole mitte jahiloa väljastamine, vaid JahiS nõuetele mittevastav

jahipidamine kui faktiline tegevus. Asjaolu, et esineb risk, et keegi võib panna toime süüteo (nt

jahipidamine keelatud kohas) ei viita kuidagi sellele, et jahiload oleks õigusvastased ja need tuleks

kehtetuks tunnistada. Jahipidamise nõudeid (sh jahipidamine vastuolus omaniku keeluga) võidakse

rikkuda ka siis, kui jahiluba üldse ei olegi väljastatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja esitas 19.08.2025 nõude kohustada Mittetulundusühingut Muhu Jahiselts menetlema

kaebaja taotlust, millega väljastatakse jahiluba kolmandale isikule. Kaebaja esitas 03.11.2025

taotluse kaebuse nõudest loobumiseks. HKMS § 153 lg 1 järgi on kaebajal õigus kaebusest loobuda

kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Tulenevalt

HKMS § 152 lg 1 p-st 3 lõpetab kohus kaebusest loobumisel menetluse nõudes kohustada

Mittetulundusühingut Muhu Jahiselts menetlema kaebaja taotlust, millega väljastatakse jahiluba

kolmandale isikule. Kohus ei tuvastanud, et loobumine kahjustaks teiste isikute õigusi või

vabadusi.

9. HKMS § 155 lg 4 alusel, koostoimes §-ga 43 kohus selgitab, et halduskohtule kaebuse

esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega

samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

10. Kaebaja esitas 05.08.2025 kaebuse vastustaja kohustamiseks väljastada nelja metssea jahiload

ning metssea küttimisluba Tamse jahipiirkonda kehtivusega 01.10.2025-28.02.2026. Vastustaja

väljastas 02.08.2025 ja 03.09.2025 kaebajale kokku kolme metssea jahiloa Tamse jahipiirkonda

(dtl 95). Seega on kaebaja eesmärk osaliselt saavutatud.

11. HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses nõutav haldusakt on antud

või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid

jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise

õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb

(HKMS § 152 lg 2). Kaebaja esitas alternatiivse nõude tuvastada, et Muhu Jahiseltsi tegevus osas,

milles jäeti rahuldamata K.Y 02.08.2025 taotlus saada jahiload nelja metssea küttimiseks Tamse

jahipiirkonnas kehtivusega 01.10.2025 kuni 28.02.2026, oli õigusvastane. Kaebaja toob välja, et

soovib õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil, kuna vastustaja kavatseb ka edaspidi

õigusvastaselt piirata jahilubade väljastamist. Kaebaja peamine eesmärk on saada selgust, kas

vastustaja keeldumine ühele isikule korraga rohkem kui ühe metssea jahiloa väljastamisest

pikemaks perioodiks kui üks kuu oli õiguspärane, kuna vastustaja ei esitanud keeldumise osas

arusaadavaid põhjuseid.

12. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja taotletud põhjustel, s.o preventiivsel eesmärgil,

Mittetulundusühingu Muhu Jahiselts tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemine

põhjendatud. Juhul, kui järgmistel jahihooaegadel rikutakse kaebaja õigusi, saab ta vaidlustada oma

õiguste rikkumise eraldiseisvalt. Praegusel hetkel ei nähtu kohtule, et kaebaja õigusi rikutakse

süstemaatiliselt, st on ette näha, et kaebaja õigusi rikutakse ka järgmisel jahihooajal. Vastustaja tõi

välja, et kaebajale väljastati 2024. a jahihooajal Liiva jahipiirkonda viie metssea jahiluba, mille

alusel kaebaja ei küttinud ühtegi metssiga. Ka Tamse jahipiirkonda andis vastustaja kaebajale viie

metssea jahiloa, kaebaja küttis vaid ühe metssea. Seega taotles kaebaja kümne metssea küttimise

luba, kuid realiseeris neist vaid ühe.

13. Kaebaja ei ole märkinud, miks tal on vältimatult vajalik nelja metssea küttimisluba. Vastustaja

tõi välja, et kaebajal on võimalik jahiloa alusel uluki küttimise järgselt kohe taotleda ja saada uus

jahiluba. Kaebaja eelnevat ei vaidlusta. Lisaks ei ole kaebaja vaidlustanud vastustaja väidet, et

2025. a jahihooajal on kaebajale väljastatud load metssea küttimiseks nii Liiva kui Tamse

jahipiirkonnas, kokku kuue metssea küttimiseks. Kaebaja ei ole ühtegi 2025. a väljastatud metssea

jahiluba realiseerinud, s.t kaebaja ei ole ühtegi metssiga küttinud. Kohus on ühel meelel

vastustajaga, et kaebajal puudub sisuline õiguskaitse vajadus. Olukorras, kus kaebajale on

suuruluki jahivõimalus tagatud, ei ole tema subjektiivseid õiguseid rikutud, kuivõrd kaebajale on

tagatud jahipidamise võimalus. Kaebaja hinnang tema õiguste võimaliku rikkumise korduvuse

osas, hüpoteetiline ning ei ole tõendatud.

14. Kaebaja esitas 18.08.2025 kaebuse vastustaja kohustamiseks tunnistada kehtetuks kõik

vastustaja väljastatud jahiload, v.a maaomaniku taotluse alusel väljastatud, mis võimaldavad

jahipidamist kaebaja kinnistutel. Vastustaja esitas tõendid selle kohta, et vaadeldavad suurulukite

jahiload kaotasid kehtivuse 31.08.2025 (dtl 96-104). Väikeulukite jahilubade osas ei ole vaidlust, et

load kaotavad kehtivuse 28.02.2026, st enne, kui kohus saaks teha sisulise lõpplahendi. Õigus on

vastustajal, et kehtetute jahilubade kehtetuks tunnistamine ei ole lubatav (vt HMS § 61 lg 2).

Vastustaja tõi välja, et kaebaja on oma kinnistutel väikeuluki jahi keelanud ning väljastatud

väikeuluki jahiload ei anna õigust kaebaja kinnistutel jahti pidada. Suuruluki jahti ei ole kaebaja

keelanud. Kohus nõustub vastustajaga, et juhul, kui peetakse jahti jahipidamiseks keelatud kohas,

on tegemist süüteoga, millisel juhul tuleb kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Vastavaid rikkumisi

ei saa vaidlustada halduskohtus. JahiS § 47 sätestab, et riiklikku järelevalvet JahiS ja selle alusel

kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet. Keskkonnaamet jälgib nt

jahiaegadest kinnipidamist, lubade olemasolu, dokumentide korrasolekut ning jahiohutust (JahiS §

49). Õigusrikkumiste korral viib Keskkonnaamet läbi väärteo- või kriminaalmenetluse, sõltuvalt

tekitatud keskkonnakahju suurusest. Kohus on ühel meelel vastustajaga, et kohus ei kontrolli

preventiivsetel eesmärkidel, kas vastustaja täidab JahiS ja selle alusel antud õigusaktide nõudeid.

Arvestades eelnevat, tuleb ka nimetatud nõude osas jätta kaebus läbivaatamata HKMS § 151 lg 2 p

1 ja HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

15. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)