2-24-102849/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Meelis Eerik

Maris Adamson-Särgava

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.01.2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-102849

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479, asukoht

Toompuiestee 35 10149 TALLINN) hagi M Ki (K, isikukood xxx,

elukoht xxx) vastu võla nõudes

Hagihind

2971,06 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta OÜ Aktiva Finance Group kanda. Jätta menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määramata.

3. Määrata, et M Kil kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest TsMS § 637 lg 2’ sätestatud korras.

Kohtu põhjendused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 „kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind

ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.“

Kuna käesolev hagi mahub eelpool sätestatud piirmäära, menetleb kohus antud asja

lihtmenetluses. Hageja on taotlenud asja menetlemist ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus

menetluses. Kohus peab võimalikuks asja arutada ilma istungita.

TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras.

TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi „kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.“

Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitab antud otsuse resolutsiooni.

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu oleks hagi õiguslikult põhjendatud

üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses

(Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul

on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist

(Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

Kohus märgib, et laenuandja peab muuhulgas hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle

olemust (KAVS § 49 lg 3). Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole küsinud kostjalt enne

lepingu sõlmimist pangakonto väljavõtet, millest nähtuks, kui suured olid kostja tegelikud

sissetulekud ja väljaminekud lepingu sõlmimise ajal (Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2023.a

otsus tsiviilasjas nr 2-21-129990 p 26, 32).

Tartu maakohus on 23.07.2025 kohtunõudega kohustanud hagejat esitama kohtule kostja

arvelduskonto väljavõte, millelt nähtuksid kostja sissetulekud ja väljaminekud. Kohus

selgitas, et juhul kui esialgne võlausaldaja ei ole kostjalt konto väljavõtteid nõudnud, tuleb

hagejal haginõuet täpsustada ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksete kohta.

05.08.2025 seisukohas on hageja toonud välja, et krediidiandja ei ole küsinud kostjalt

pangakonto väljavõtet. Hageja märkis, et

esialgne võlausaldaja hindas kostja

krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta

taotluses ning lisaks tegi esialgne võlausaldaja päringu Pensioniregistrisse kostja sissetuleku

kontrollimiseks. Hageja hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja lisas, et juhul kui kohus loeb, et krediidiandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ümberarvestuse tegemisel tuleb lugeda nõue kostja

poolt tasutuks. Nimelt, kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 2655 eurot ning on

teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 4131,92 eurot. Seega on kostja hageja

nõude rahuldanud.

18.11.2025 määrusega edastas Tartu Maakohus asja kohtualluvusel menetlemiseks Harju

Maakohtule.

Harju Maakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et krediidiandja ei

kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja ei ole hinnanud kostja

pangakonto väljavõtet, millelt nähtuksid detailselt kostja sissetulekuid ja väljaminekud.

Kohus jätab hagi rahuldamata, kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning arvestades kostja tagasimaksed põhivõlgnevuse

katteks, on kostja oma võlgnevuse tasunud.

Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda TsMS § 162 lg 1 järgi.

Kuivõrd kohus jätab menetluskulud hageja kanda, puudub vajadus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks.

Kostja menetluses osalenud ei ole, mistõttu kostjal otsusega kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Vastavalt TsMS § 637 lg 2’ „käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.“

Maakohus edasikaebamise luba ei anna.

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik