3-24-3062/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Kaire Orion, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

22.01.2026, Tartu

Haldusasja number

3-24-3062

Haldusasi

X.X.-i kaebus soodustingimustel vanaduspensioni

õigust andva tööstaaži tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.04.2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Esindaja v.adv. Peep Rajavere

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse lisana esitatud Rakvere Ametikooli

õppekava.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.04.2025. a otsus

muutmata.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 23.02.2026 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 29.01.2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA)

pensioniavalduse

soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks alates 24.04.2024.

2. SKA otsustas 08.04.2024. a otsusega nr E14119-1 mitte määrata X.X.-ile

soodustingimustel vanaduspensioni, juhindudes sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 23

lg 2 p-st 4 ja § 26 lg-st 2 ning soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (SVPS) § 1 p-st 2.

Otsuse kohaselt ei arvata X.X.-i soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži

hulka töötamise aega Xxx-s autojuht-teetööline, lukksepp ja lukksepp-keevitaja ametikohtadel

01.01.2003 kuni 01.02.2016. Xxx selgitas 06.03.2024. a teatises, et X.X. oli tööle vormistatud

autojuht-teetööline, lukksepp ametikohale, kuid tegelikult töötas ta täistööajaga

käsielekterkeevitajana. Xxx 17.07.2003 sõlmitud ja 27.05.2005 ümbervormistatud tööleping

nr 60 koos lisaga on allkirjastatud tööandja ja X.X.-i poolt. X.X.-i tööülesannete kirjelduses

on loetletud autojuhi, teetöölise tööd, laaduriga tehtavad tööd ning lukksepa ja keevitaja tööd.

Autojuht-teetöölise, lukksepa ja lukksepp-keevitaja ametikohti Eesti Vabariigi Valitsuse

16.07.1992. a määrusega nr 206 kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade

loeteludes nr 1 ja 2 nimetatud ei ole. Xxx 29.01.2024. a teatis ei tõenda, et X.X. täitis

01.01.2003 kuni 01.02.2016 täistööajaga võrdse aja jooksul käsielekterkeevitaja

tööülesandeid. Tööülesannete kirjelduse järgi lisandusid autojuhi ja teetöölise tööd, laaduriga

tehtavad tööd ning lukksepatööd. SKA-l ei ole õigust täiendada Eesti Vabariigi Valitsuse

kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata

tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga.

3. X.X. esitas 07.11.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus soodustingimustel

vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamist. Kaebuse põhjendused:

Kaebaja töötas 01.01.2003 kuni 01.02.2016 Xxx-s käsielekterkeevitajana, s.o

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval tööl. Tegemist on tervistkahjustava tööga.

SKA lähtus kaebaja pensioniavaldust lahendades liiga formaalselt üksnes tööraamatusse ja

-lepingutesse kantud ametinimetustest ja tööülesannete kirjeldusest, süüvimata Xxx

29.01.2024. a teatisest nähtuvasse, et kaebaja täitis 01.01.2003 kuni 01.02.2016 Xxx-s

töötades käsielekterkeevitaja tööülesandeid ning sellele mittevastavad ametinimetused olid

dokumentidesse kantud, kuna kõik töölepingud tehti töötajatele samas sõnastuses.

Soodustingimustel vanaduspensioni määramise eesmärgile vastu oleks tõlgendus

soodustingimustel vanaduspensioni mittemääramine isikule, kes on äratuntavalt töötanud

tervistkahjustaval tööl või kutsealal, mis on kantud sooduspensionile õigust andvate tööde,

kutsealade ja ametikohtade loetelusse, kuid sooduspension jäetakse määramata töölepingusse

ja -raamatusse kantud ebaõige ametinimetuse tõttu.

4. SKA palus 06.12.2024. a vastuses jätta kaebus rahuldamata.

5. Tartu Halduskohus jättis 17.04.2025. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused:

1) Asjas kogutud tõendid, s.h tunnistajate ütlused ei kinnita, et kaebaja töö Xxx-s olnuks

sellise iseloomuga, et see annaks õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Kaebaja

tööraamat, tööleping nr 60 ning selle lisad 1 ja 4 ei tõenda kaebaja töötamist

käsielekterkeevitajana täistööajaga. Y.Y.u selgitustest (dtl 52, 69-70, 97-98) nähtub, et lisaks

keevitamisele tegi kaebaja ka lukksepatöid. Kohtule esitatud töötervishoiu- ja tööohutusalase

juhendamise ja koolituse registreerimise kaartidelt (dtl 66-67) tuleneb, et kaebaja

tööülesanded on olnud seotud keevitamisega, kuid mingil määral on ta olnud seotud ka teiste

tööülesannetega. Seda kinnitab ka tunnistajana ütlusi andnud A.A. (dtl 91-92). Eelnevast

tulenevalt ei ole tõendatud, et kaebaja täitis 01.01.2003 kuni 01.02.2016 täistööajaga

käsielekterkeevitaja tööülesandeid masinate ja mehhanismide remondil. Selle perioodi osas ei

ole võimalik tuvastada kaebaja töötamist täistööajaga soodusstaaži andval ametikohal.

2) Kuna Xxx on kaebajaga töölepingu lõpetanud alates 01.02.2016, ei oma asjas tähtsust 3

aastat hiljem vormistatud Xxx 07.02.2019. a keevitaja ohutusjuhend (dtl 58-65).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X.X. esitas 19.05.2025 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu

17.04.2025. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada või tagastada asi

halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Kohus tuvastas ebaõigesti, et kaebaja tegi Xxx-s 2003-2016 töötades ka muid töid,

eelkõige lukksepatöid, mistõttu ei teinud ta käsielekterkeevitaja tööle iseloomulikke tegevusi

täistööajaga. Kohus kohaldas ebaõigesti SVPS § 1 lauset, mis näeb ette, et soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata paragrahvis nimetatud töödel osalise

tööajaga töötamise aega. Xxx kinnitas 06.03.2024. a teatises, et kaebaja tegelik täistööajaga

töö oli käsielekterkeevitamine. Tunnistajate ütlused kinnitavad teatises kirjeldatut.

2) Töölepingu kanne on isiku spetsiifilisele, erioskusi nõudvale tööle lubamiseks ebapiisav.

Tunnistajad välistasid kaebaja töötamise pinnasepuurimisega. Ohutustehnika alased

instrueerimised olid osade tööde osas tehtud juhuks, kui tekib vajadus rakendada kaebaja

teisele tööle, millist vajadust tunnistajate sõnul ei tekkinud. Osade tööde osas oli juhendamine

vajalik keevitaja töö tegemiseks. Troppimise, kahveltõstuki, laaduri ja tali kasutamise oskused

olid vajalikud, kui keevitamiseks oli vaja tõsta raskeid seadmeid, masinaid. Töökoja

statsionaarseid kui käsielektritööriistu tuli kasutada keevitatava detaili ettevalmistamiseks

ning nende kasutamiseks pidi töötaja olema OT alaselt instrueeritud. Pöörlevate osadega

seadmetega ohutustehnika oli vajalik. Suruõhumasinatega töötamise OT koolitus oli vajalik.

Ka pidi kaebajal olema autojuhi kutsetunnistus, et ta saaks sõita keevitusseadmega varustatud

autoga välitöödele või tööandja karjääri. Ilma kutsetunnistusteta ja OT juhendamisteta oleks

kaebaja kui keevitaja tööle lubamisel rikutud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) §

13³ lg 1 p-s 3 sätestatud töökaitse nõudeid.

3) Kaebaja oli keevitaja, kes pidi tegema lukksepatööd niivõrd, kuivõrd seda oli vaja

keevitustöö tegemiseks. Ka töö gaaskeevitaja ja gaasilõikajana metalli lõikamisel on

iseseisvad II nimekirja XX osasse „Ühiskutsed” koodide 11618 ja 11620 alla kantud tööd.

Selliste keevitamisega kaasnevate keevitamise vajadusest tingitud lukksepatööde näol on

tegemist käsielekterkeevitaja töö osaga, nagu keevitusseadmel elektroodi vahetamine,

keevitusseadme hooldamine, töökoha koristamine. Ka on keevitaja tööst hõlmatud troppimine

ja tõsteseadmete kasutamine ning välitöödele, see on tee-ehituse objektile või karjääri

keevitama sõitmine. Kaebaja arusaama keevitamisega seotud lukksepatööde kuulumisest

keevitaja töö hulka kinnitavad ka tunnistajad.

4) Kaebaja jaoks oli üllatuslik, et kohtul on küsimus keevitaja kutse piiridest ehk millised

oskused ja tööd kuuluvad keevitaja kutseoskuste ja töö juurde. Haridus- ja teadusministri

11.11.2020. a määrusega on kinnitatud Mehaanika ja metallitööde riiklik õppekava. Kaebaja

palus uue tõendina võtta asja juurde Rakvere Ametikooli õppekava, mille kohaselt õpetatakse

keevitaja õppes lisaks keevitamisele töökoha ettevalmistamist, metalli omadusi ja metalli

mõõtu lõikamist, troppimist, tõsteseadmega tõstmist, masinaehitust. Samad oskused antakse

4. taseme keevitajale ka Pärnumaa Kutsehariduskeskuses.

7. SKA palub 11.06.2025. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse

põhjendused:

1) SKA lähtub pensioni, s.h soodustingimustel vanaduspensioni määramisel dokumentidest

ega saa lugeda kaebaja töötamist vastavaks muule ametikohale kui dokumentides märgitud. Ei

ole võimalik tuvastada kaebaja töötamist täistööajaga soodusstaaži andval ametikohal.

Tunnistajad kinnitasid, et kaebaja tegi ka lukksepa tööd. Loetellu on lisatud

käsielekterkeevitaja ametikoht ja selles ei ole käsielekterkeevitaja-lukksepa ametikohta.

Kaebaja tööks oli tehnika/masinate remont. Lukksepp ja remondilukksepp on eraldiseisvad

ametikohad ning ei ole õige asuda seisukohale, et käsielekterkeevitajana on õigus

soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kes ühtlasi tegi lukksepa tööd.

2) Kuna haridus- ja teadusministri 11.11.2020. a määrusega kehtestatakse kohustuslik

õppesisu keevitus- ja metallitöödele, mitte ainult keevitustöödele, ei saa selle alusel sisustada

käsielekterkeevitaja tööülesandeid.

8. X.X. märkis 09.01.2026. a avalduses, et ta tegi kõiki muid töid (auto juhtimine, laaduri

juhtimine, tõsteseadme kasutamine, lukksepatööd) ainult siis, kui see oli vajalik

käsielekterkeevitaja tööülesannete täitmiseks. Vastustaja ei too välja, mille poolest erinevad

lukksepa ja remondilukksepa ametid. Kui väita, et kaebaja poolt masinate, seadmete ja

teerajatiste ehitusel ja remondil keevitustööde ettevalmistusena tehtud lukksepatöö ei olnud

hõlmatud käsielekterkeevitaja tööst, siis oli tegemist remondilukksepa tööga, mis annaks

iseseisva õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Isikul on õigus soodustingimustel

vanaduspensionile, kui ta tegi sõltumata oma ametinimetusest täistööajaga töötades enamuse

tööajast käsielekterkeevitaja tööd ja sellest ülejäänud aja remondilukksepa tööd.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus ei

eksinud materiaalõiguse normide tõlgendamisel, tõendite hindamisel ega rikkunud

kohtumenetluse norme. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lg 4 alusel halduskohtu

otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

10. Pooled vaidlevad ka ringkonnakohtus selle üle, kas kaebajal on õigus saada

soodustingimustel vanaduspensioni. SVPS § 1 p 2 järgi on õigus saada soodustingimustel

vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete

töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde,

kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane

pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töökohtadel.

Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja

ametikohtade loetelu on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992. a määrusega nr 206.

11. Halduskohus loetles otsuses (p 13) õigesti vanaduspensioni saamiseks vajalikud

kohustuslikud tingimused, milleks on vähemalt 25-aastane pensionistaaž ning vähemalt 12

aasta ja 6 kuu pikkune töö soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal.

Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajal on 25-aastase pensionistaaži nõue täidetud (SKA

08.04.2024. a otsuse nr E14119-1 lk 3, dtl 24). Samas on vaidlus selle üle, kas kaebaja töötas

vähemalt 12 aastat ja 6 kuud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal.

12. Kaebaja väitel saab tema töötamist 13 aasta ja 1 kuu vältel perioodil 01.01.2003 kuni

01.02.2016 Xxx-s autojuht-teetöölise, lukksepa ja lukksepp-keevitaja ametikohal faktiliselt

pidada määruse nr 206 loetelu nr 2 osa XX „Ühiskutsed“ erialakoodi 19906 all märgitud

käsielekterkeevitaja ametikohal töötamiseks. Seega tuleb selgitada, kas kaebaja täitis perioodil

01.01.2003 kuni 01.02.2016 olenemata tema ametikoha nimetustest faktiliselt

käsielekterkeevitaja tööülesandeid. Otsuse tegemisel ei saa lähtuda ainult sellest, kas kaebaja

ametikohtade nimetused töölepingus langevad formaalselt kokku soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate kutsete loetelus märgituga, kui muud kirjalikud tõendid ja

tunnistajate ütlused kinnitavad, et töötamist näitavatel dokumentidel on vale ametinimetus

ning kaebaja töö sisu ja tööülesanded ei vastanud töötamist näitavatel dokumentidel toodud

ametikohta töö sisule. Arvestades kaebaja väidet, ei hinda ringkonnakohus seda, kas kaebaja

tööülesanded vastasid ka gaaslõikaja, gaaskeevitaja või mõnel muu loetelu nr 2 osa XX

„Ühiskutsed“ erialakoodi all märgitud kutsele.

13. Samuti on ringkonnakohtus vaidluse all see, kas kaebaja täitis käsielekterkeevitaja

ametikoha tööülesandeid täistööajaga. Nimelt tuleneb SVPS § 1 p 4 viimasest lausest selge

nõue, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata loetelus

nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Riigikohus on leidnud, et täistööaja ulatuses

töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nimetatud tööle iseloomulikud

tegevused ning täistööajaga töötamiseks ei saa pidada seda, kui kohus tuvastab, et loetelus

nimetatud tööle iseloomulikele tegevustele ei kulunud rohkem kui 80% tööajast (RKHKo

3-17-1108, p 11). Riigikohtu seisukoht on asjakohane ka käesolevas vaidluses.

14. Halduskohus tuvastas küll kaebaja töötamise käsielekterkeevitajana, kuid ei lugenud

tõendatuks, et kaebaja täitis perioodil 01.01.2003 kuni 01.02.2016 käsielekterkeevitaja

tööülesandeid täistööajaga, mistõttu ei pidanud halduskohus võimalikuks tuvastada kaebaja

töötamist täistööajaga soodusstaaži andval ametikohal. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga. Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks tõendeid valesti hinnanud.

Õige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja tööraamat, tööleping nr 60 ja selle lisad 1 ja 4

eraldiseisvalt ei tõenda kaebaja töötamist täistööajaga käsielekterkeevitajana (halduskohtu

otsuse p-d 15-17). Xxx juhatuse liikme Y.Y.u õiend (dtl 52) ja teatis (dtl 69-70) on liiga

lakoonilised järeldamaks, et kaebaja täitis 01.01.2003 kuni 01.02.2016 täistööajaga

käsielekterkeevitaja tööülesandeid. Kuigi teatises põhjendatakse kaebaja töölepingutes

erinevate ametinimetuste kasutamist eesmärgiga tagada võimalus kasutada kaebajat igaks

juhuks teiste ametikohtade asendajana, ei nähtu teatisest, kas ja kui tihti seda võimalust

reaalselt kasutati. Ringkonnakohus peab seetõttu kõige asjakohasemaks ja usaldusväärsemaks

halduskohtu istungil antud tunnistajate põhjalikumaid selgitusi. Y.Y. andis halduskohtus

tunnistajana ütlused, mille kohaselt töötas kaebaja Xxx-s remonditöökojas keevitaja ja

lukksepana vastavalt töölepingutele. Kaebaja peamisteks tööülesanneteks olid tehnika

remondil ja ehitamisel valdavalt keevitusvajadusega seotud tugitegevused, kuid kaebaja tegi

vajadusel ka keevitamisega kaasnevaid lukksepatöid. Kuigi Y.Y.u väitel täitis kaebaja

käsielekterkeevitaja tööülesandeid ja töötas ettevõttes täistööajaga, möönis tunnistaja ka seda,

et ettevõttes töötavalt inimeselt oodatakse paindlikkust ja kui on tarvis, siis peab tegema ka

ettevalmistavaid lukksepa- ja muid töid (dtl 97-98). Ka kaebaja vahetu ülemus A.A. kinnitas

halduskohtus tunnistajana, et kaebaja peamisteks tööülesanneteks olid nii keevitamine kui ka

selleks vajalikud lukksepatööd. Lisaks keevitustöödele oli tunnistaja väitel vaja teha ka

ettevalmistavaid töid (dtl 91-92). Kumbki tunnistajatest ei väitnud, et kaebaja oleks täitnud

autojuhi või teetöölise tööülesandeid või teinud laadimis- või kaevetöid. Halduskohus tegi

tunnistajate ütluste põhjal õige järelduse, et lisaks keevitustöödele tegi kaebaja ka

lukksepatöid, mistõttu ta ei saanud töötada soodusstaaži andval ametikohal täistööajaga (vt

otsuse p-d 19, 21).

15. Kaebaja on tõendeid kogumis analüüsides jõudnud ka ise järeldusele, et kuigi tõendid ei

tõenda kogumis käsielekterkeevitaja töö tegemist täistööajaga, need seda ka ei välista

(apellatsioonkaebuse lk 10, dtl 146). Ringkonnakohus märgib, et soodustingimustel

pensioniõiguse tuvastamisel ei saa rahulduda madala tõendusstandardiga. Kui tõenditest ei

piisa järelduseks käsielekterkeevitaja töö tegemise kohta täistööajaga, ei ole võimalik kaebust

rahuldada ka selle põhjendusega, et tõendid ei välista täistööajaga töötamist

käsielekterkeevitaja ametikohal. Ringkonnakohtu hinnangul saab tõendeid kogumis

analüüsides siiski kahtlusteta järeldada, et kaebaja tegi lisaks keevitustöödele ka lukksepatöid.

Seega kuigi ringkonnakohus loeb tuvastatuks, et kaebaja töötas perioodil 01.01.2003 kuni

01.02.2016 Xxx-s käsielekterkeevitajana, loeb ringkonnakohus tuvastatuks ka asjaolu, et

kaebaja ei töötanud nimetatud ametikohal täistööajaga.

16. Kaebaja arvates on keevitustöö tegemiseks vajalike lukksepatööde tegemine osa

käsielekterkeevitaja tööülesannetest. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb selles siiski kahelda.

Kutsekoja kutsestandardites1 märgitud keevitaja kutsenimetus ei hõlma lukksepatööde

tegemist. Lukksepp on täiesti eraldiseisev kutsenimetus, millel on mitmed alaliigid: kütte- ja

jahutussüsteemide lukksepp, veevärgilukksepp, ventilatsioonilukksepp. Kaebaja töölepingu nr

60 lisas nr 1 on kaebaja tööülesandeks olnud teiste hulgas „lukksepa ja keevitaja tööd: -

lukksepa ja elektrood- ja poolautomaatkeevitustööd käsitööriistade ja käsitöömasinatega; -

masinate remonditöö käsitööriistade ja käsitöömasinatega; - remondijärgne remondikoha

koristus ja vajadusel remondikoha kütmine“ (dtl 17). Töölepingu nr 60 lisas 4 on kaebaja

ametikohaks märgitud muu hulgas „keevitaja-lukksepp“ (p 2.2) ning tööülesanneteks

„elektrood- ja poolautomaatkeevitustööd ning lukksepatööd käsitööriistade ja

käsitöömasinatega“ (p. 2.2.1). Kui käsielekterkeevitaja ameti olemuslikuks osaks oleks ka

lukksepatööde tegemine, puudunuks vajadus kaebaja töölepingu lisades lukksepatöid

eraldiseisvalt kajastada. Ühtlasi nähtub, et ajaperioodil 01.01.2002 kuni 31.12.2002 oli

kaebaja kohta märge vaid töötamise kohta traktorist-autojuhi, laadurijuhi ning lukksepa

ametikohtadel (dtl 16). See kinnitab, et kaebajal olid veel enne käsielekterkeevitaja oskuste

omandamist olemas lukksepa ametioskused, mistõttu peab ringkonnakohus tõenäoliseks, et

kaebaja poolt lukksepatööde tegemine jätkus vajadusel ka 2003. aastal. Kaebuse kohaselt

läbis kaebaja käsielekterkeevitaja kuuajased kursused alles 2004. aastal, kui selgus, et

kaebajal puudub keevitaja kutsetunnistus (kaebuse p 4.2, dtl 7; elektrood- ja

poolautomaatkeevitaja eriala kutsetunnistus 21.05.2004 dtl 26). Ringkonnakohtu jaoks ei ole

eluliselt usutav, et ühekuuliste keevitajakursuste käigus õpetati kaebajale ka keevitustöö

olemusliku osana lukksepatöid. Apellatsioonkaebuse lisana esitatud Rakvere Ametikooli

õppekava (dtl 172-177) tuleb kaebajale tagastada. Ringkonnakohus nõustub SKA-ga, et kuna

õppekava nimetuseks on „Keevitus- ja metallitööd“, mitte lihtsalt „keevitustööd“, ei saa selle

alusel sisustada käsielekterkeevitaja tööülesandeid. Ühtlasi on tegemist mahuka õppekavaga,

mis ei ole ilmselgelt võrreldav nende ühekuuliste kursustega, mida kaebaja läbis 2004. aastal.

Seega ei saa ringkonnakohus kaebaja väitega lukksepatööde sisaldumisest

käsielekterkeevitaja tööülesannetes nõustuda.

17. Kuna halduskohus ei asunud otsuses seisukohale, nagu oleks kaebaja täitnud autojuhi,

teetöölise, pinnasepuurija vms tööülesandeid, ei peatu ringkonnakohus lähemalt

apellatsioonkaebuse väidetel, mille kohaselt ei tõenda töötervishoiu- ja tööohutusalase

koolituse ja juhendamise registreerimise kaartide kanded (dtl 66-67) kaebaja poolt

eelnimetatud tööülesannete täitmist. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et oskusest mingit

tööülesannet täita või sellealasest juhendamisest ei saa teha järeldusi selle kohta, et vastavaid

tööülesandeid ka faktiliselt täideti. Küll aga on tegemist kaudsete tõenditega selle kohta, et

masinate remontimine nii nagu ka tõstukijuhi, elektritreiali ja lukksepa töö või troppimise töö

ei ole iseenesest hõlmatud keevitustööga seotud instrueerimisega ehk et olemuslikult on

tegemist täiesti erinevate töödega. Kohtupraktika kohaselt ei ole SKA-l ega kohtul õigust

soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate töökohtade loetelu täiendada ega

võrdsustada mõnda loetelus nimetamata tööd või ametikohta soodustusstaaži andva töö või

ametikohaga isegi kui isik töötas tervistkahjustavates tingimustes ja puutus töö käigus kokku

ohuteguritega. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik paigutada kaebaja võimalikke erinevaid

tööülesandeid, sh lukksepatöid loetelus märgitud erialakoodi 19906 all märgitud

„käsielekterkeevitaja“ ametinimetuse alla. Eeltoodud põhjusel jääb apellatsioonkaebus

rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.04.2025. a otsus muutmata.

18. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole taotlenud

1 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/show/

menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)