1-25-2393/20 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-25-2393

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2026.a, Pärnu

Kriminaalasja number

1-25-2393 (24267050003)

Kohtunik

Indrek Nummert

Istungisekretär

Marie-Liis Orav

Prokurör

ringkonnaprokurör Merry Tiitus

Kriminaalasi

Volodymyr Babenko süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 järgi

üldmenetluse korras

Kaitsja

vandeadvokaat Avo Pärmann, RÕA

Süüdistatav

Volodymyr Babenko

Isikukood või sünniaeg:

38103270196

Elu- või asukoht ja aadress: X

Kontaktid:

X

Kodakondsus:

Ukraina

Haridus:

X

Emakeel:

ukraina ja vene

Töökoht või õppeasutus:

X

Karistatus:

puudub

Ülalpeetavad: X

Tõkend:

ei ole kohaldatud

Tsiviilhagejast kannatanu

U.Q

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 309 lg 3, § 310 lg 1, § 311 – 313; § 315, §

180 lg 1 kohus

o t s u s t a s:

1. Süüdi tunnistada Volodymyr Babenko KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista talle

karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

1 / 14

1-25-2393

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimuslikult kogu ulatuses täitmisele

pööramata, juhul kui Volodymyr Baneko ei pane 2 (kahe) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkuse

katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 kontrollnõudeid.

Kontrollnõuete kohaselt on ta kohustatud:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: X ;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 1, 8 alusel on Volodymyr Babenko lisaks kohustatud:

1) heastama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju (hüvitada 928,99 eurot, s.o nii

varaline kui ka mittevaraline kahju) kohtuotsuse jõustumisest 10 (kümne) kuu jooksul.

Kohus selgitab, et selle kohustuse täitmisel peab süüdimõistetu esitama koheselt ka

maksekorralduse kriminaalhooldajale.

2) osalema sotsiaalprogrammis.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamisega

alustatakse kohtuotsuse jõustumisest arvates.

2. Tsiviilhagi

2.1. Rahuldada kannatanu U.Q tsiviilhagi mittevaralise ja varalise kahju nõuetes VÕS §

1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel.

Välja mõista Volodymyr Babenkolt kannatanu kasuks mittevaralise kahju katteks 300

eurot ja varalise kahju katteks 628,99 eurot.

2.2. Kannatanu menetluskulud

Välja mõista Volodymyr Babenkolt kannatanu U.Q kasuks menetluskulud summas

214,48 eurot.

2.3. Kohtu selgitused

Kannatanule välja mõistetud summad tuleb Volodymyr Babenkol tasuda U.Q pangakontole

XXX . Kohus selgitab, et kohtuotsuse jõustumisel on õigus kannatanul esitada tema kasuks

välja mõistetud summad täitemenetlusse.

3. Muud menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Volodymyr Babenkolt menetluskuludena

riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot, KrMS §

175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 800,64 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p

2 / 14

1-25-2393

3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 155 eurot,

kokku 2284,64 eurot.

KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldada Volodymyr Babenkolt

väljamõistetud menetluskulu tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades Volodymyr

Babenkot tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt

kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 190

eurot ning viimasel kuul 194,64 eurot kuni nõude tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või kontole nr EE522200221013264447

Swedbank AS-is või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS või kontole nr

EE957700771001523585 LHV Pangas, kohustuslik on märkida maksekorraldusele

viitenumber 99926700002118. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi,

kriminaalasja number.

4. Tõkendit ja toimiku välised asitõendeid ei ole.

5. Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele ning jõustumisel elukohajärgsele

kriminaalhooldusosakonnale. Kohus tagab kohtuotsuse kättesaadavuse ka

Tervisekassale.

Edasikaebamise kord

Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul.

Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui

kohtumenetluse pooled loobusid apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse kuulutamist.

Kannatanul on kassatsiooniõigus ning see ulatub lisaks tsiviilhagile ka süüküsimuse ja karistuse

vaidlustamiseni (Riigikohtu 27.12.2019 otsus asjas nr 1-18-3901).

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Volodymyr Babenko on antud süüdistatuna kohtu alla alljärgmises süüdistuses (sh süüdistust

on täpsustatud allpool 16.12.2025) selles, et tema:

1) 01.10.2023. a ajavahemikul kell 10:00- 12.00, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata

kellaajal, X linnas X korteris X tahtlikult lõi käega U.Q-d ühel korral rusikaga parema

õlavarre piirkonda, samal ajal haarates teise käega tema vasakust õlavarrest, põhjustades oma

tahtliku teoga U.Q-le füüsilist valu ja hematoome mõlemal õlavarrel.

2) olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 01.01.2024. a kella 07:30 paiku X

linnas X kortermaja trepikojas tungis kallale U.Q-le , lüües U.Q-d vähemalt kolmel korral

labakäega vasakule poole näo piirkonda, vähemalt viiel korral rusikaga vasakule poole roiete

piirkonda ja vähemalt kahel korral rusikaga pea piirkonda, rebides juustest ning väänates

vasakut kätt. Oma tahtliku tegevusega põhjustas ta U.Q-le füüsilist valu, nahaaluse

verevalumi vasaku silma alalau sisenurgas ning vasaku käe kolmanda kämblaluu kaugmise

3 / 14

1-25-2393

otsa spiraalmurru labakäe pehmete kudede tursega, milline tervisekahjustus kestab rohkem

kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud.

Seega Volodymyr Babenko oma tahtliku tegevusega pani toime teise inimese

tervisekahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui sellega on tekitatud

tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat, kui see on toime pandud korduvalt, s.o

KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Kohtuvaidluses prokurör nõudis V. Babenko süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3

järgi ja karistamist 2.a ja 8-kuulise vangistusega, sh KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 kuulub mõistetud

karistusest koheselt kandmisele 4 kuud vangistust ning ülejäänud osa vangistusest, s.o 2 aastat

4 kuud, jäetakse tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui V. Babenko ei pane 3-aastase

katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 lg 1 p 1-6

pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada V. Babenkot

heastama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju kohtuotsuse jõustumisest kümne kuu (10k)

jooksul. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada V. Babenkot osalema sotsiaalprogrammis.

Prokurör toetas kannatanu tsiviilhagi. Kaitsja taotles süüdistatava õigeks mõistmist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades tõendite kogumis kujunenud siseveendumust, on seisukohal, et esitatud

süüdistused on kohtus tõendamist leidnud.

I. Süüdistus 01.10.2023 kohta

1.1. Kannatanu U.Q ütlused (03.12.2025 ipr, edaspidi üksnes ipr, lk 4-5). Kannatanu ütluste

järgi olid tülid sagedased. Samuti olid nad 01.10.2023. a hommikul tülitsenud ja süüdistatav

lõi teda rusikaga vastu kätt. U.Q sõnul haaras süüdistatav kannatanut ühest õlavarrest ning lõi

teda vastu teist õlavart, mille tulemusena olid mõlemal õlavarrel sinikad. Täpsemalt, vasakul

õlavarrel löömisest ja paremal olid näpujäljed. Maakohus märgib, et süüdistus põhineb

kannatanu ütlustel.

Kannatanu ütluste järgi ta helistas pärast vägivallasündmust oma sõpradele W.V ja I.V-le , et

võtta korterist enda asjad. Ajal, kui ta elas sõprade juures, tegi ta oma vigastustest ka video,

mille edastas hiljem uurijale.

Kannatanu andis ütlusi, et võttis 01.10.2023 sündmuse järgselt ühendust ka üürileandjaga,

kellele ta samuti toimunust rääkis ning kes lubas kannatanu sõnul otsida talle Ohvriabi

telefoninumbri, et sinna pöörduda, kui kannatanul kuskil elada ei ole. U.Q sõnul näitas ta ka

üürileandjale oma vigastusi.

Kohus tuvastab, et kannatanu poolt nimetatud vigastused ning nende tekke viis haakub

esitatud süüdistusega. Samas esmapilgul vaid sõna-sõna vastu ütlusi analüüsides, haakub see

ka süüdistatava õigustavate vastuväidetega, kuidas kannatanu võis need vigastused saada (vt

allpool), kuid kohus vaatleb vigastusi ka visuaalselt ja nende võimalikku tekkemehhanismi

tõendeid laiemalt kõrvutades ka allpool.

4 / 14

1-25-2393

1.2. 14.02.2024 asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD plaadiga (tl 47-49). Maakohtu

hinnangul haakub eeltoodu kannatanu ütlustega. Videosalvestise videofaili pealkirjast

tulenevalt on antud jäädvustus tehtud pärast 01.10.2023 vägivalla tegu 04.10.2023. a.

Kohus tuvastab, et 04.10.2023. a videost on näha kannatanul mõlemal õlavarrel hematoomid.

Vasakul õlavarrel (millest väidetavalt haarati) on näha kollakad (natuke ka sinakad) eraldi

asetsevad laigud ning paremal õlavarrel suurem sinine hematoom.

1.3. Tunnistaja K.Q ütlused (ip lk 13-15). Tema ütluste järgi oli ta X korteri üürileandja.

K.Q andis ütlusi, et kannatanu võttis temaga oktoobris 2023 ühendust, öeldes ta V. Babenko

tuli talle kallale. Ta soovis, et tunnistaja oleks juures kui ta korterist asjad võtab. Tunnistaja

ütluste kohaselt oli ta seejärel poole tunniga kohal. Kohale jõudes ootas U.Q teda trepil, tema

silmad olid punased ja ta oli endast väljas. U.Q näitas K.Q-le õlavarrel ja õlal olevaid

punetavaid kohti, öeldes tunnistajale, et V. Babenko võttis kahe käega temast kinni. Tunnistaja

K.Q sõnul andis ta kannatanule X Varjupaiga telefoninumbri.

Kohus tuvastab, et antud tunnistaja ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi ja on nn kuulduste

tõendiks KrMS § 60 lg 21 p 2 alusel, sest kohale jõudes oli kannatanu ilmselt veel vägivallateo

mõju all ja näitas talle vägivallateo jälgi kohtades, mis haakub süüdistuse tekstiga. Samuti on

tunnistaja K.Q-l kannatanu ja süüdistatavaga olnud neutraalsed suhted, mille sisuks oli vaid

üürisuhe. Kohtul puudub alus kahelda K.Q ütluste usaldusväärsuses.

1.4. Tunnistaja W.V ütlused (ip lk 11-12). Tema ütluste järgi oli ka varasemalt kannatanult

kuulnud U.Q ja V. Babenko vahelistest suhetest, mille sisuks on olnud viimase vaimne ja

füüsiline vägivald. Oktoobris võttis temaga ühendust U.Q ja ütles, et tal on väga abi vaja.

Tunnistaja sõitis kohale ja nägi, et Volodymyri ja U.Q vahel on konflikt. Tunnistaja sõnul oli

aru saada, et U.Q-l oli hirm ning ta nuttis.

Kohus tuvastab, et W.V ütlused kinnitavad asjaolu, milles puudub tegelikkuses ka vaidlus, et

süüdistuses toodud ajal oli konflikt kannatanu ja süüdistatava vahel.

W.V subjektiivne arvamus, et kohale jõudes oli kannatanu põsel nagu käe jälg, ei haaku

esitatud tõenditega ega ka kannatanu ütlustega. Süüdistatav on selle kui vastuolu välja toonud.

Maakohtu hinnangul on see esiteks ebaoluline fakt, sest tunnistaja W.V on ise subjektiivselt

midagi arvanud, ilma kannatanult selle kohta infot saamata. Kohus ei tugine arvamusele ja ka

süüdistus ei lähtu sellest. W.V ei tea ta anda ütlusi 01.10.2023 vägivallategude kohta

konkreetselt, kasvõi kannatanu sõnade järgi, et kontrollida kannatanu ütluste usaldusväärsust.

Jälg põsel võis esineda ka muudel asjaoludel, nt võib see eluliselt olla seletatav kannatanu

intensiivsest nutmisest ja selle käigus kasvõi pea toetamisest käega. Nimelt ka tunnistaja K.Q

andis ütlusi (ip lk 13), et saabudes istusid nad koos ka mõnda aega trepil, millises asendis on

eluliselt üsna loomulik ka pead (põske) enda käega toetada.

1.5. Süüdistatava ütlused (ip lk 18-20). Süüdistatava ütluste järgi algas konflikt sel päeval

juba varem, kui süüdistatav tuli kalalt. Siis kannatanu lõhkus nõusid, asju ja oli purjus.

Süüdistatava ütluste kohaselt helistas tema korteri perenaisele palvega, et ta aitaks kannatanu

korterist välja tõsta. Üürileandja kohapeal aga selgitas, et tal ei ole sellist õigust. Süüdistatava

5 / 14

1-25-2393

ütluste kohaselt ta ei ole mitte kannatanut löönud, vaid ta näpistas1 kannatanut, et viimane

tema lähedusse ei ilmuks.

Süüdistatava ütluste kohaselt võisid süüdistuses viidatud vigastused tekkida varem ja hoopis

sellest, et V. Babenko oli vahekorrast mittehuvitatud, samal ajal kui kannatanu asus tema

peale, mille tõttu ta kannatanut näpistas, et ta rahule jätaks: „Aga see, mis tal käsivarrel oli,

mida ta filmis, see oli tal juba varasemast veel lihtsalt alles jäänud. /…/ Seal on näha, et pole

ei tõukamist ega löömist. On lihtsalt näpistamise jäljed (ip lk 20).“.

Kohtu hinnang vastuväitele, et need vigastused võisid olla tekitatud varem teistel asjaoludel.

Õige on see, et kohus peab hindama seda, et väidetav vägivallategu toimus 01.10.2023 ja

fotod tehti alles 04.10.2023. a. Kohus tuvastab, et süüdistatava ütlused vägivalla rakendamise

osas süüdistuses toodud asjaoludel ei ole eluliselt loogilised ja tõenäolised, kui võrrelda

süüdistatava väiteid kannatanu poolt tehtud ja vaadeldud jäädvustustega tema vigastustest (tl

47-49) alljärgmistel põhjustel:

a) kohus tuvastab vahetult videolt nähtava põhjal, et kannatanu vasaku õlavarre

piirkonnas on sinaka-kollaka tooniga verevalumid. Üldise elukogemuse ja

meditsiiniliselt üldtuntud paranemismustri kohaselt võivad sellise värvusega

verevalumid olla tekkinud mõne päeva eest ja üldreeglina mitte eelmisel päeval.

Antud juhul tehti jäädvustused mitu päeva hiljem, mistõttu on väljaspool

kahtlust, et kollakate laikude teke võib olla seletatav täpselt nii nagu kannatanu

kirjeldas, et süüdistatav hoidis sisuliselt pigistades sellest käest kinni.

b) Tõepoolest, sellised laigud võivad olla esmapilgul samaselt olla põhjustatud ka

korduvast näpistamisest. Süüdistatav väitis, et kannatanu soovis talle vastumeelselt

vahekorda ja tema peale roninud kannatanust vabanemiseks näpistas ta teda. Kohtu

jaoks on arusaamatu, milleks pidi füüsiliselt tugev mees enda peal oleva kannatanu

ühte kätt korduvalt täpistama, kui piisanuks kasvõi kannatanu lihtsalt eemale (nt enda

pealt kõrvale) lükkamisest või asetamisest. Seda tõesti juhul, kui kannatanule suuliselt

keeldumise resoluutsest väljendamisest ei oleks piisanud, igal juhul ei oleks

täiskasvanulik ja seega usutav väljendada end selles olukorras näpistamise kaudu.

c) Lisaks, kui vaadata parema õlavarre hematoomi, siis sellest ei saa kohus sugugi

järeldada, et tegemist on sarnasel viisil (kas pigistamise või näpistamisega) tekkinud

hematoomiga, nagu on kannatanu vasakul õlavarrel, millel on eraldi laigud. Kooskõlas

süüdistuses tooduga, on see tõenäoliselt käega löömise tagajärg. Paremal õlavarrel on

vaid üks ühtlase kujuga laik, sisuliselt rusika suurune hematoom. Seega kogumis ei ole

süüdistatava väited usaldusväärsed, et kannatanu haardest vabanemiseks ta näpistas

kannatanut, sest see ei haaku kannatanu mõlema õlavarre vigastustega ja elulise

usutavusega.

Kokkuvõttes, vägivalla visuaalsed jäljed ja selle võimalik tekitamise viis välistab süüdistatava

ütluste paikapidavuse sellest, et kõik need vigastused on seotud justkui sellega, et kannatanu

1 Kohtu täpsustus: istungil (nii ka protokollis) tõlgiti ütlus esialgu „kriimustas”, kuid lindilt on hiljem selgelt

kuulda, et süüdistatav kogu aeg ültes „näpistas”. Tõlkeviga on mõistetav, sest need sõnad kõlavad üsna sarnaselt,

kuid vene keeles kasutatakse kriimustamise kohta царапать /tsarapats/ ja näpistamise kohta щипать /ššipat’/.

6 / 14

1-25-2393

nõusolekuta soovis vahekorda ja oli selleks V. Babenko peale roninud ning kannatanust

vabanemiseks oli ta justkui sunnitud kannatanut näpistama. Asjaolu, et kahel õlavarrel olid

vigastused erineva värvusega, s.. vasakul laigud ka sinakas-kollakad, ei kinnita otseselt seda,

et need on tekitatud erineval ajal, sest käe pigistamisest ja löömisest tekkivad vigastused on

erineval viisil tekitatud, mistõttu pole välistatud ka see, et esimesel juhul teatud pindmisemad

vigastused paranevad visuaalselt mõnevõrra erinevalt. Juhul, kui mõlemal käel olnuks

visuaalselt nähtavalt võimalikud pigistamise jäljed, vaid sellisel juhul võiks kohus näha

vastuolu, kui ühel käel värvus erineb, kui eelduslikult tekkeviis ja rakendatud jõud on

vägivallateos oli sama.

1.6. Eeltoodu alusel tõendavad kannatanu ütlused esitatud süüdistust piisavalt, samuti otseselt

vigastustest tehtud videod. Kaudse tõendina kinnitavad süüdistust ka tunnistaja K.Q ütlused.

Füüsilise valu ja hematoomide põhjustamine vastab KarS § 121 lg 2 p 2 kuriteo tunnustele.

Maakohtu hinnangul vägivalla iseloomust tulenevalt on see sooritatud V. Babenko poolt

vähemalt otsese tahtlusega ja võimalik, et isiklikul pinnal tekkinud konflikti käigus.

Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad – süüdistatava vastuväited, et rakendas

vägivalda soovimatu vahekorra vastu, ei ole eluliselt usutav ega tõendatav usaldusväärsete

tõendite kogumiga. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel tunnistab kohus

V. Babenko talle esitatud esimeses süüdistuses süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi.

II. Süüdistus 01.01.2024 kohta

2.1. Kannatanu U.Q ütlustest nähtuvalt oli tema uusaastaööl oma elukohas X. Kannatanu

ütluste järgi sel ööl võttis temaga ühendust süüdistatav intiimsemat laadi kirjavahetuses.

Kannatanu sõnul jõudis ta süüdistatava elukohta X kella 6-7 vahel hommikul. Ta sisenes

trepikotta ja kui V. Babenko tuli korterist välja, siis ta nägi, et korteris oli teine naisterahvas.

Selle tulemusena tekkis V. Babenko ja U.Q vahel tüli. Kannatanu sõnul lõi süüdistatav esmalt

teda vastu nägu, seejärel haaras tugevasti juustest, lõi käe või rusikaga ribidesse ning kui ta

käega nägu kattis, haaras süüdistatav tal käest ja hakkas seda erinevates suundades väänama.

Löökide ja juustest haaramise tagajärjel tundis kannatanu valu, samuti oli tal vasak põsk

punane ja huul katki. Kannatanu sõnul kõige enam valutasid tal aga ribid ja ta ei saanud

hingata. Selle käigus ähvardas süüdistatav teda ka tapmisega (kohtu märkus: selles osas ei ole

süüdistust). Peksmine lõppedes läks süüdistatav tagasi oma korterisse, kannatanu istus 10

minutit veel trepikojas, sest ta ei saanud valu tõttu ära minna.

Kohus tuvastab, et kannatanu ütlused haakuvad süüdistuses kirjeldatud vägivalla tegude ja

nende tagajärgedega.

2.2. 13.03.2024 asitõendi vaatlusprotokoll koos CD plaadiga (tl 32-35), mille sisuks on

kannatanu poolt Häirekeskuse lühinumbrile tehtud telefonikõne salvestis. Vaatlusest nähtuvalt

helistas kannatanu 01.01.2024. a kl 07.59 hädaabinumbrile põhjusel, et mees peksis teda.

Helistaja sõnul on ta helistamise ajal teatri ees, raamatukogu ees. Helistaja selgitab, et ta läks

tema juurde hommikul, neil tekkis konflikt ning ta peksis trepikojas.

Kohus tuvastab, et antud telefoni kõne on üldsõnaline, samas on see nn kuulduste tõendiks ja

see riimub kannatanu ütlustega.

7 / 14

1-25-2393

2.3. 01.01.2024 isiku läbivaatuse protokoll (tl 36-38). Selle kohaselt on kannatanu vigastusi

vaadeldud, kirjeldatud ja fotografeeritud ajal, kui kannatanu oli haiglas. Protokollist nähtub, et

kannatanu vasakul näopoolel silme all on punetus, huultel kuivanud veri (pealt poolt), huulte

sisemisel osal samuti marrastused ja tal on vasak käsi randmepiirkonnast lahases.

Kohus tuvastab, et vaadeldud vigastused haakuvad süüdistusega.

2.4. Patsiendikaardi nr 24-000008 (tl 39-41) kohaselt viibis U.Q Pärnu Haigla erakorralise

meditsiini osakonnas 01.01.2024 alates kl 08.39 kuni 9.50. Patsiendikaardist nähtuvalt kaebab

patsient käe- ja rindkerevalu. Objektiivselt tuvastati palpeerimisel valu rindkere vasakus

pooles, vasak labakäsi turses, liikumine piiratud. Kell 9.20 paigaldati talle muu kips või

kerglahas. Ühtlasi on näha, et rindkere piirkonnast on teostatud ka röntgen, mille kohaselt

patsiendil roidemurde nähtavale ei tulnud. Edasise raviplaani lahtri kohaselt koostatakse

edasine uuringu- ja raviplaan perearsti poolt ning kaebuste püsimisel kontrollida perearsti

poolt vajadust ortopeedi e-konsultatsiooniks.

Kohus tuvastab, et antud tõend haakub süüdistuse ja kannatanu ütlustega.

2.5. Epikriisid ja teatis:

1) Ambulatoorne epikriis (tl 42-43). Selle kohaselt suunas ortopeed-traumatoloog U.Q

09.01.2024 erakorraliselt ortopeedia osakonda.

2) Statsionaarne epikriis (tl 42-43). Selle kohaselt kannatanu viibis Pärnu Haigla ortopeedia-

traumatoloogia üksuses, kus 10.01.2024 toimus operatsioon - randme- või labakäeluu murru

sisemine fiksatsioon.

3) Teatis (tl 46). Pärnu Haigla arsti teatis politseile, millest nähtub pöördumise põhjus (mehe

kallaletung) ja terviseseisund – patsient kaebab valu vasakus labakäes ja rindkeres.

Kohus tuvastab, et nende tõendite järgi haakuvad vigastused esitatud süüdistusega ja

kannatanu kaebustega vägivalla osas.

2.6. 02.02.2024 ekspertiisiakt (tl 67-70). Kannatanu kohta koostatud kohtuarstliku ekspertiisi

aktist nähtuvalt esinesid kannatanul vasaku käe 3. kämblaluu kaugmise otsa spiraalmurd

labakäe pehmete kudede tursega ja nahaalune verevalum vasaku silma alalaul sisenurgas. Akti

kohaselt võivad need tervisekahjustused olla saadud 01.01.2024 tömbi vägivalla toimel -

nahaalune verevalum vasaku silma alalaul võib olla saadud löögist kõva tömbi esemega ja

kämblaluu murd võib olla saadud käe/sõrme/sõrmede jõulisest väänamisest. Luumurru

paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega arvestades on kämblaluu murru puhul tegu

tervisekahjustusega, mis kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud.

Kohus tuvastab, et ekspertiisiakt tõendab kõiki süüdistuses kirjeldatud kannatanu vigastusi ja

nendega seotud tagajärgi. Kämblaluu murru puhul on tuvastatav tervisekahjustus, mis kestab

rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud. Eeltoodu vastab KarS § 121 lg 2 p 1

tunnustele, s.t tekitatud tervisekahjustusele, mis kestab vähemalt neli nädalat.

2.7. Tunnistaja M.X-i ütlused (ip lk 15-16). Tunnistaja töötab patrullpolitseinikuna ja tema

ütluste kohaselt 01.01.2024 hommikul saadeti ta välijuhi korraldusel koos patrullpolitseinik

M. O Pärnu Haigla EMO-sse, kuhu oli läinud naisterahvas, keda oli väärkoheldud.

Kannatanu tundus talle kainena. Kannatanu kirjeldas neile äsja toimunud sündmust.

8 / 14

1-25-2393

Kannatanu ütluste kohaselt oli ta V. Babenkoga eelnevalt telefoni teel suhelnud, et ta tuleb

tema juurde. Kohapeale jõudes tuli ka V. Babenko uksest välja, sh selja tagant paistis teine

naisterahvas. Kannatanu väitis, et neil tekkis V. Babenkoga tüli, mis läks järk-järgult

hullemaks kuniks väljus kontrolli alt, misjärel kasutas V. Babenko kannatanu suhtes füüsilist

vägivalda, lüües teda kokku ligikaud kuuel korral nii keha- kui ka näopiirkonda. Lisaks kiskus

meesterahvas naist juustest ja väänas kätt. Ta ütles, et süüdistatav ähvardas teda ka tapmisega

(kohtu märkus: selles osas ei ole süüdistust).

Kohus tuvastab, et tunnistaja ütlused ei sea kahtluse alla kannatanu ütlusi.

2.8. Süüdistatava ütlused (ip lk 18-20). Süüdistatava ütluste järgi 01.01.2024 kannatanu

kirjutas talle, et ta tuleb talle külla ja süüdistatav vastas talle, et ta ei taha teda näha, sest tal on

uus naine ja uus elu. Vaatamata eeltoodule tuli kannatanu süüdistatava juurde ja see ei olnud

süüdistatavale üllatuseks, sest ta ootas sellist käitumist kannatanult. Süüdistatava ütluste

kohaselt toimus üksnes uksevõitlus, s.t kannatanu tõmbas ust enda poole ja süüdistatav enda

poole, sh selle käigus tahtis ta kannatanu kätt ukse küljest lahti saada ja siis võis ta seda kätt

ka tirida. Ka ei löönud ta kannatanut ega teinud teisi tegevusi, mida kannatanu talle ette

heidab. Süüdistatav seletab kannatanu süüdistusi sellega, et peab kannatanut selliseks

inimeseks, et kui teda maha jäetakse, siis ta tahab kindlasti kätte maksta. Süüdistatav viitab, et

kannatanu on ka varem alusetult politsei poole pöördunud, kuid politsei keeldus menetlust

alustamast (kohtu märkus: kannatanu viitas ka ise selles enda ütlustes – ip lk 5).

2.9. Eeltoodu alusel on maakohus seisukohal, et süüdistatavale saab omistada nii süüdistuses

kirjeldatud vägivalla tegusid kui ka vigastuste tekitamist. Meditsiiniliselt on tuvastamist

leidnud kõik süüdistatavale omistatud vägivallateod, v.a. juustest tirimine, mille kohta on

üksnes kannatanu ütlused, samas neid ütlusi ei sea kahtluse alla ka tunnistaja M.X-i ütlused

ja kohus tuvastab kokkuvõttes, et puudub alus kahelda kannatanu ütlustes ka selles osas.

Maakohus on seisukohal, et arvestades tõendite kogumit, esineb küllaldane tõenäosus, et

01.01.2024 realiseeris süüdistuses kirjeldatu järgi süüdistatav kõik KarS § 121 lg 2 p 1 ja 3

tunnused.

Õigusvastasuse küsimus – kas süüdistatava tegevus võis olla õigustatud hädakaitsega, sest ta

ei tahtnud lubada enda korterisse kannatanu sisenemist või viimase poolt ukse lahti hoidmist.

Eeltoodule viitas kaitsja kaitsekõnes. Samas kohtulikul uurimisel ei ole süüdistatav ise

otseselt öelnudki, et kannatanu tahtis sisse tungida, vaid väitnud, et tahtis ta kätt ukse küljest

lahti saada ja toimus uksevõitlus. Kohus peab oluliseks, et süüdistatav ei andnud konkreetselt

ütlusi selle kohta, et ta takistas kannatanu sissetungimist, seega ei ole piisvalt põhistatud tema

kaitsetahet ja selle raames tegutsemist.

Kohus ei saa kõrvaldada kannatanu ja süüdistatava ütluste vahel vastuolu selles, kas

süüdistatav kutsus teda 01.01.2024 enda juurde või mitte. Kannatanu ütluste kohasel tuli aga

süüdistav uksest välja ja vägivallateod toimusid koridoris. Kohtul puudub alus kahelda selles

osas kannatanu ütlustes ja kannatanu ütluste järgi hoidis ta peksmise ajal ka käsi näo kaitseks

näo ees ja seda rääkis ta edasi ka tunnistaja M.X-ile viimase ütluste kohaselt (ip lk 7, 16) ja

sellest võivad olla loogilisemalt seletatavad tema nii käe kui näo vigastused, mis viitavad

sellele, et ta võis instinktiivselt kätega nägu kaitsta. Arvestades kannatanu vigastuste ulatust,

ei saa taandada seda üksnes nn uksevõitlusele. Maakohus on seisukohal, et puuduvad

9 / 14

1-25-2393

usaldusväärsed tõendid, et süüdistatava vägivald oli suunatud kannatanu vastu sissetungi

vältimiseks ning kokkuvõttes on kannatanu vigastused kogumis seletatavad pigem

peksmisega kui üksnes nn uksevõitlusega. Arvestades löökide arvu ja vägivallast hõlmatud

erinevaid piirkondi, põhjustati süüdistuses kirjeldatud vägivald kavatsetusega. Süüd

välistavad asjaolud samuti puuduvad.

Eeltoodu alusel tunnistab kohus V. Babenko süüdi ka teises kuriteo episoodis KarS § 121 lg 2

p-de 1 ja 3 järgi. Arvestades kaht tõendatud kuriteosüüdistust, on V. Babenko toime

pannud KarS § 121 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, milles maakohus ta

süüdi tunnistab.

III. Karistus

KarS § 56 lg 1 alusel karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi teise

lõike kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik

saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab

vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse

mõistmist põhistama.

KarS § 121 2. lõike järgi kvalifitseeritavas kuriteos on võimalik karistuseks mõista rahaline

karistus või kuni viieaastane vangistus.

Üldiselt kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.2

Käesolevas asjas võib arvestada ka seda, et sanktsioon algab rahalisest karistusest ja selle

kõrval on ka vangistus. Sõltuvalt elulistest asjaoludest, mis moodustavad kuriteokoosseisu, on

praktikas aluseks võetud teinekord ka madalam sanktsiooni määr, lähtudes tehiolude (süü)

olemusest ja raskusest, et karistus oleks proportsionaalne ja õigesti individualiseeritud.

Maakohus leiab, et käesolevas asjas tuleks lähtealuseks võtta ühekolmandikuline sanktsiooni

määr, mille pinnalt hinnata kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Maakohus leiab, et V. Babenko süü on arvestatav, sest kokku on ta süüdi kahes kuriteos ja

KarS § 121 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi kolmes kvalifitseerivas tunnuses. Eeltoodu välistab

maakohtu hinnangul rahalise karistuse mõistmise.

Hinnates teoreetiliselt KarS § 121 2. lõike objektiivset koosseisu võimaluste mitmekesisuse

kontekstis ja kohtupraktikas esinemise kontekstis, tuleb selliste tegude ja süü raskust pidada

pigem keskpäraseks, mis põhistab igati sellelaadsete vägivallategude eest 1/3

sanktsioonimäära, mida tuleb aga käesoleval juhul suurendada karistuse mõistmisel suurema

süü tõttu. Eeltoodut sisustavad alljärgmised asjaolud:

2 vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19

10 / 14

1-25-2393

a) V. Babenko pani toime 2 kuritegu,

b) rakenduvad kõik alternatiivid 2. lõike järgi,

c) lisaks on vägivallateod mitmekesise iseloomuga ja

d) esineb ka üks raskendav asjaolu (vt allpool) ühes kuriteo episoodis ja kergendavad

asjaolud puuduvad.

Prokurör leiab õigesti, et esimese episoodi puhul tuleb karistust raskendava asjaoluna

arvestada KarS § 58 p 4 järgi kuriteotoimepanemist perekonnaliikme suhtes. Riigikohus on

märkinud3, et lähisuhtevägivald ei pruugi leida aset peresuhtes. Seega lähisuhtevägivald

kuriteokoosseisu mõttes ei hõlma veel antud raskendavat asjaolu ja seda tuleb kohtul eraldi

rakendada.

Eeltoodu alusel mõistab kohus V. Babenkole karistuseks KarS § 121 lg 2 p-de 1, 2 ja 3

alusel 2 (kaks) aastat vangistust.

Kohus ei nõustu prokuröriga selles, et V. Babenkole tuleks mõista osaliselt reaalne vangistus,

põhjusel, et V. Babenko on varem karistamata isik ja kohtu kohus on seisukohal, et V.

Babenko karistuslik mõjutamine nii eri- kui üldpreventiivses mõttes on piisav

kriminaalhooldusnõuete kaudu. Seeläbi tuleb V. Babenkole mõistetud karistus KarS § 74 lg 1

ja 3 alusel jätta täitmisele pööramata, juhul, kui V. Babenko ei pane 2 aasta ja 2 kuu pikkuse

katseaja vältel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 järgi kontrollnõudeid ning

kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada V. Babenkot heastama (hüvitama) kannatanule

kuriteoga tekitatud kahju (s.o käesoleva otsusega välja mõistetud varalise ja mittevaralise

kahju summad) kohtuotsuse jõustumisest kümne kuu jooksul. Kohus nõustub prokuröri

argumentidega, et antud kohustuse määramine on vajalik kannatanu huvides, kes

kodakondsusest tulenevalt ei ole ilmselt piisavalt vilunud Eesti institutsioonides

asjaajamisega. Antud kohustuse panek süüdlasele ei võta aga ära kannatanu õigust minna

koheselt kohtutäituri juurde otsuse jõustumisel, kui kasuks välja mõistetud summad ei ole

talle tasutud. Juhul, kui kanntanu kohtutäituri poole selleks ei pöördu või vaatamata

täitemenetlusele ei ole kannatanule välja mõistetud summad kätte saadud kriminaalhoolduse

selgituste abil, riskib süüdimõistetu vangistusse sattumisega.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel tuleb ka kohustada V. Babenkot osalema sotsiaalprogrammis. Kohus

nõustub prokuröriga, et süüdistatava arusaamad vajavad juhendamist selleks sobivas

sotsiaalprogrammis osalemise kaudu, kuna vastasel juhul peab ta teatavate elus tekkivate

olukordade lahendamisel ainuvõimalikuks sobimatuid käitumisviise (moraalne ja füüsiline

vägivald), mis tekitab erinevaid konflikte.

IV. Tsiviilhagi

4.1. Kannatanu on esitatud tsiviilhaginõuded üksnes 01.01.2024 kuriteosündmusega seoses.

Hagi aluseks on sisuliselt täielikult süüdistusega kattuvad asjaolud. Kannatanu nõuab eeltoodu

tõttu mittevaralise kahjuhüvitise 300 eurot väljamõistmist V. Babenkolt. Täiendavalt nõuab

kannatanu saamata jäänud töötasu seoses töövõimetuslehel viibimistega kogusummas 628,99

eurot väljamõistmist V. Babenkolt.

3 RKKKo asjas nr 1-21-4285 p 30

11 / 14

1-25-2393

4.2. Kohtuotsuse põhjendused hagide osas

VÕS §-le 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks saavad olla

kõik VÕS §-s 1045 lg 1 sätestatud alustel tuvastatud rikkumised. VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel

kuulub hüvitamisele kannatanule õigusvastaselt kahju tekitamine kehavigastuse või

tervisekahjustuse tekitamisel.

4.2.1. Mittevaralise kahjunõue

VÕS § 134 lõige 2 sätestab muu hulgas, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise

kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud

isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

VÕS § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaolude

tõendamiseks on üldjuhul on piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seadus

seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude4. Isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku

psüühilist seisundit ja tegevust ning mittevaralise kahju olemasolu tuleb sellisel juhul eeldada,

kuna selle tagajärgi ja ulatust ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega tõendada5.

VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise

raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast

rikkumist. Hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg 5 ning KrMS § 381 lg 6

ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel.

Käesolevas asjas on tõendamist leidnud V. Babenko tahtlikud vägivallateod kannatanu kallal

ja seeläbi on tõendatud ka kogu hagialus. Lisaks on kannatanu veel tõendanud, et antud

kahjutekitamisega seoses on ta käinud psühholoogi vastuvõtutel (tl 56), füsioteraapias (tl 58)

ja ortopeed-traumatoloogi vastuvõttudel (tl 61). Juba süüdistuse analüüsil on kohus

analüüsinud ka kõiki tõendeid, mis seonduvad kannatanu vigastusega ja raviga. Kannatanu

moraalne kahju on igati põhistatud kohtule esitatud tõendite järgi. Õigusvastasust välistavad

asjaolud puuduvad.

Maakohus on seisukohal, et käesolevas asjas on kannatanu nõudnud minimaalselt

kahjuhüvitist, arvestades kannatanule osaks saanud vägivalda ja võttes arvesse sellest

vigastustest taastumise perioodi, on väljaspool igasugust kahtlust, et kannatanu

mittevaralise kahjunõude hüvitis 300 eurot V. Babenko vastu on igati põhjendatud ja

kuulub kohtu poolt rahuldamisele.

4.2.2. Varaline kahjunõue

Kannatanu selgitas ütluste andmisel, et ta ei saanud tööd teha, sest töö tegemisel pidi ta

puidutöötlemisfirmas kasutama käsi (ip lk 8) ja kohus luges tõendatuks, et vägivalla tõttu

vigastas V. Babenko kannatanu vasakut kätt ja 02.02.2024 ekspertiisiakti kohaselt (tl 64-69)

põhjustas V. Babenko kannatanul kämblaluu spiraalmurru koos labakäe pehmete kudede

4 RKTKo asjas nr 3-2-1-73-13

5 vt RKTKo-d asjades nr 3-2-1-1-01, 3-2-1-51-05, 3-2-1-80-13, 3-2-1-152-09

12 / 14

1-25-2393

tursega, mille paranemine võib kesta vähemalt 4 nädalat ja kuni 4 kuud. Kannatanu töötas

tollal ettevõttes Ecobirch AS.

Kohus leiab, et ka kannatanu varalise kahju hüvitise nõude alus on tõendamist leidnud ja

kuulub samuti rahuldamisele summas 628,99 eurot, mis seisneb saamata jäänud töötasudest

(1-3 päeva 28,33x3=84,99 eurot; 8,5x64=544 eurot):

a) 01.01.2024 - 31.01.2024

b) 01.02.2024 - 29.02.2022

c) 01.03.2024 - 07.03.2024

Kannatanu tõendab saamata jäänud töötasu palgasedelitega (tl 59-58) ja Riigi infosüsteemi

väljatrükiga töövõimetuslehtede kohta (tl 63), samuti Tervisekassalt laekunud

töövõimetushüvitiste väljavõttega (tl 64-65). Hagiavaldus on esitatud prognoosina 21.02.2024

(tl 12) ja juba selle seisuga nähtub, et kannatanu on töövõimetuslehel kuni 07.03.2024. a,

viimane on kooskõlas ka eelviidatud ekspertiisiaktiga. Kohus märgib, et prognoosina

hagiavalduse esitamine on õiguslikult lubatud.

Hagiavalduse kohaselt nõutakse esimese 1-3 päeva eest 84,99 eurot (28,33x3).

Töövõimetuslehelt ja pangakonto väljavõtetelt (tl 63-65) nähtuvalt on 70% hüvitise korral

selle päevane suurus 19,83 eurot. Sellisel juhul on loogiline, et päevapalk olnuks muidu

kannatanul 28,33 eurot (s.o 19,83:0,7) ja see haakub kannatanu poolt nõutuga, sest esimesel

kolmel päeval hüvitist ei maksta.

Eeltoodu alustel on kohus seisukohal, et kannatanu varalise kahju hüvitamise nõue on

tõendamist leidnud ja V. Babenkolt tuleb kannatanu kasuks välja mõista 628,99 eurot.

4.3. Tsiviilhagi ja kriminaalmenetlusega seotud kannatanu menetluskulud

Kannatanu menetluskulude suurus on tõendatud OÜ Hugo poolt esitatud meili, arvete ja

kulude koondiga (tl 78, 79-83,84), millest nähtub õigusteenuse osutamine kannatanule.

Tunnitasu on olnud tagasihoidlik (37,50 eurot), sest on osutatud õigusteenust pro bono

teenusena. Kohus leiab, et osutatud teenused on olnud põhjendatud ja vajalikud tsiviilhagi

nõuete koostamise ja õiguskaitseorganitega suhtlemise osas KrMS § 175 lg 1 p 1, § 180 lg 1

ja § 182 lg 2 alusel.

Seoses eeltooduga tuleb Volodymyr Babenkolt välja mõista kannatanu U.Q kasuks

menetluskulud 214,48 eurot.

V. Muud menetluskulud

Kuivõrd tegemist on II astme kuriteoga, on antud kriminaalasja menetlemise sundraha KrMS

§ 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1329 eurot. Kohtueelses menetluses on riigi

õigusabi korras määratud kaitsjale KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel hüvitatud 175,68 eurot,

kohtumenetluses 624,96 eurot, kokku 800,64 eurot. Samuti on kohtueelses menetluses

tekkinud menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel summas 155

eurot.

13 / 14

1-25-2393

KrMS § 180 lg 1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Seega tuleb V. Babenkolt menetluskuludena riigi kasuks välja mõista 2284,64 eurot. Kohus

määrab menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, kuna V.

Babenkol tuleb kannatanule hüvitada ka tsiviilhagi ja tema kantud õigusabikulud. Seega tuleb

V. Babenkol tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgmisest kuust igakuiselt menetluskulu katteks

esimesel üheteistkümnel kuul 190 eurot ning viimasel, s.o kaheteistkümnendal kuul 194,64

eurot. Makserekvisiidid menetluskulu tasumiseks on kohtuotsuse resolutsioonis.

VI. Muud küsimused

Tõkendit ja toimikuväliseid asitõendeid ei ole. Kohtuotsus tuleb saata kohtumenetluse

pooltele ning jõustumisel V. Babenko elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kohus

tagab kohtuotsuse kättesaadavuse ka Tervisekassale, kuivõrd kannatanu pidi

tervisekahjustuste tõttu pöörduma haiglasse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

Kohtunik

14 / 14