2-25-6490/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Triin Uusen Nacke, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise koht ja aeg

22. jaanuar 2026, Tartu

Tsiviilasja number

A.A. taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks

Tsiviilasi

2-25-6490

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. novembri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A.e määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja) A.A. (isikukood

XXXXXXXXXXXX; e-post XXXXXXXX)

Avaldaja esindaja vandeadvokaat Ivo Kallas

(Advokaadibüroo Koch & Partnerid; e-post

ivo.kallas@kochpartners.ee)

Puudutatud isik Eesti Maaülikool (registrikood

74001086; aadress F. R. Kreutzwaldi tn 1, Tartu linn,

51006, Tartu maakond; e-post info@emu.ee)

Puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat Marit

Seesmaa

(Advokaadibüroo Sirje Must; e-post

marit@sirjemust.ee)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 7. novembri 2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetluse menetluskulud A.A. kanda. Puudutatud isikul

puuduvad A.A. poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD

1. A.A. (avaldaja) esitas 28. aprillil 2025 Tartu Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse

algatamiseks, et teha kindlaks kostja andmed.

Avalduse kohaselt avaldas kasutaja Eesti Maaülikooli (EMÜ, puudutatud isik)

õppeinfosüsteemi (ÕIS) keskkonnas õppeaine „Keskkonnafilosoofia ja -eetika“ (3 EAP,

PK.0302) tagasiside lehel veebruaris 2025 järgmise sisuga kommentaari (kommentaar):

"Keskkonna EETIKAST ja filosoofiast oli asi ikka väga kaugel [väär]. Ma arvan, et inimene,

kes igas loengus alavääristab naisi [väär] ja teisi rasse [väär], kes teeb seksistlikke

kommentaare [väär], käib suur nuga taskus ringi [väär] ja on süüdi mõistetud naisepeksmises,

ei sobi mitte kui kuskilt otsast rääkima meile eetikast. See mees esitas ainult oma väärastunud

arusaamu keskkonna filosoofia pähe [väär]. Seal kupli all ei ole kõik korras [ebakohane

väärtushinnang]. See oli kohutav. Iga kord, kui ma sealt loengust tulin, tekkis mul tunne nagu

keegi oleks mu ajusid seksuaalselt ära kasutanud. Minul on vähemalt juba natuke vanust ning

välja kujunenud arusaamad ja põhimõtted, sellel mehel on ka aga kuskilt on midagi valesti

läinud. Kõige hullem on see, et kõikidel tudengitel ei ole need veel välja kujunenud ning paar

inimest kuulasid teda väga suure innuga, see oli ausalt rõve vaatepilt. Kui õppejõud ikka

räägib, et see on normaalne reaktsioon lüüa inimest [väär], aga ei maini, et see tegelikult pole

eetiline, siis kuidas see normaalne on. Kohtuotsuse järgi, tema jaoks siis vist on. Ma ei saa

öelda, et olen lumehelbeke, sest olen vanem sellest generatsioonist ja olen oma elus juba

igasuguseid asju näinud, aga vat see aine oli kõige ebaeetilisem, moraalitum aine ja inimene

keda ma näinud olen. Ma pole kunagi tahtnud, et ükski õppejõud lahti lastaks, sest me kõik

oleme inimesed, aga julgen väita, et selle inimese koht ei ole kindlasti klassi ees, pigem tuleks

tal mitmeid aastaid koolipinki nühkida. Juba esimeses loengus esimese 10 min jooksul [väär]

esitas õppejõud küsimuse "Kas poest ostetud kanaga on enne söömist eetiline seksida?"

[tegemist on tunnustatud moraalipsüholoog Jonathan Haidti tsitaat, mis on relevantne näide

kursusel] Mulle oli eelmiste kursuste poolt räägitud, kui jube see aine on ja kuidas enamus

tundsid ennast väga ebamugavalt selle inimesega samas ruumis olla, eriti naised. Ma ausalt ei

uskunud, et see nii hull saab olla. Olla nii seksistlik [väär/ebakohane väärtushinnang] ruumi

täie naiste ees on kaks valikut, olla väga julge või väga loll ja siinkohal kaldun selle viimase

variandi poole. Olen rääkinud selles aines käsitletud teemadest ja mõtetest ka koolis teiste

töötajatega ja kõik on olnud üksmeelel, et see pole normaalne. Kokkuvõttes, olen veendunud,

et kõikide inimeste moraalne kompass või eetilised tõekspidamised pole piisava tasemega, et

olla sobilik õppejõu rolli.“

Avaldatud kommentaaridega on rikutud avaldaja õigust heale nimele ning avaldajal on õigus

nõuda ebakohaste hinnangute õigusvastasuse tuvastamist ja mittevaralise kahju hüvitamist.

Kuivõrd avaldajale ei ole isiku andmed hagiavalduse esitamiseks teada, taotleb avaldaja

kohtult eeltõendamismenetluses puudutatud isikult vastavate andmete väljanõudmist. Pärast

eelnimetatud andmete selgumist saab avaldaja esitada hagi kostja vastu.

2. Tartu Maakohus algatas 9. juuni 2025 määrusega eeltõendamisemenetluse ja kohustas

puudutatud isikut esitama Tartu Maakohtule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

EMÜ õppeinfosüsteemis (ÕIS) õppeaine „Keskkonnafilosoofia ja -eetika“ (3 EAP, PK.0302)

tagasiside lehel veebruaris 2025 avaldanud isiku tuvastamist võimaldav olemasolev teave (sh

isiku IP-aadress, nimi, e-post ja telefon) määruse resolutsioonis esitatud kommentaari kohta.

3. Puudutatud isik palus oma kirjalikus vastuses jätta avalduse rahuldamata.

Puudutatud isiku väitel ei ole tal võimalik esitada isiku tuvastamist võimaldavat teavet. EMÜ

kasutab ÕIS-i oma avaliku ülesande täitmiseks ning seal leiduvat teavet asutusesisesel

otstarbel. EMÜ ei „avalda“ ega „levita“ ÕIS-is tehtavaid toiminguid. Tagasisideprotsessis on

tagatud üliõpilaste anonüümsus. IKÜM-i artikli 6 lõike 1 punkti c kohaselt võib isikuandmete

töötlemise aluseks olla õiguslik kohustus, kuid see eeldab, et andmete nõudmine põhineb

siduval ja selgel õiguslikul alusel, näiteks konkreetsele juhtumile kohaldataval kohtumäärusel.

Pelgalt isiku taotlus või soov andmeid saada ei vasta sellele kriteeriumile. Lisaks tuleb

arvestada, et isegi siduva kohtumääruse olemasolul ei tohi andmete edastamine rikkuda teiste

isikute põhiõigusi, sealhulgas õigust eraelu puutumatusele.

Puudutatud isik kinnitab, et avaldaja oli õppejõuna teadlik EMÜ praktikast küsida kursuse

läbinud üliõpilastelt õppeaine kohta tagasisidet. Tegemist on piiratud ja reguleeritud

juurdepääsuga infosüsteemiga.

Puudutatud isik leiab, et teise isiku ehk avaldaja õigustatud huvi (soov kaevata üliõpilane

kohtusse) ei kaalu üles üliõpilase õigust privaatsusele.

EMÜ kinnitab, et käsitles tagasisidet avaldaja kohta samuti piiranguga. Juurdepääs

tagasisidele oli piiratud ning tagasisidet said lugeda ainult autenditud töötajad eesmärgiga

parandada tagasiside analüüsi kaudu õppekvaliteeti. Avaldaja avalikustas oma õppeaine kohta

käiva tagasiside ise kolmandatele isikutele e-kirjas põllumajandus- ja keskkonnainstituudi

töötajate siselisti.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohtu 7. novembri 2025 määrusega lõpetati A.A. avalduse alusel alustatud

eeltõendamismenetlus. Kohus leidis, et puudutatud isiku keeldumine Tartu Maakohtu 9. juuni

2025 määrusega väljanõutud andmete esitamisest on õiguspärane ja jättis rahuldamata

avaldaja taotluse määrata puudutatud isikule trahv.

Praeguse eeltõendamismenetluse eesmärgiks on välja selgitada avaldaja kohta andmed

avaldanud isik. Avaldaja seisukohtadest nähtuvalt on usutav, et eeltõendamismenetlusele kui

eelmenetlusele järgneb põhimenetlus, kus avaldaja kavatseb esitada andmeid avaldanud isiku

vastu andmete ümberlükkamise ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded.

TsMS § 279 lg 2 sätestab, et isik, kelle valduses on asja lahendamiseks tähtsaid andmeid,

peab kohtu nõudel koostama nende andmete alusel dokumendi ja esitama selle kohtule.

Sellest võib keelduda samal põhjusel kui dokumendi väljaandmisest.

Puudutatud isik on selgitanud, et üliõpilaste tagasiside kogumine on osa EMÜ

kvaliteedijuhtimissüsteemist. Üliõpilasel kohustus anda tagasisidet õppetöö kvaliteedi kohta.

Tegemist on piiratud ja reguleeritud juurdepääsuga infosüsteemiga. Puudutatud isik ei avalda

ega avalikusta infot kolmandatele isikutele või osapooltele, nagu avaldaja väidab.

Kohus nõustus puudutatud isiku seisukohaga, et teise isiku ehk avaldaja õigustatud huvi (soov

kaevata üliõpilane kohtusse) ei kaalu üles üliõpilase õigust privaatsusele. Üliõpilane on

täitnud oma kohustuse EMÜ ees ning andnud tagasisides mõista, et tegemist on tema isikliku

arvamuse ja hinnanguga, mis tähendab, et ta kasutas oma õigust väljendada vabalt oma

seisukohti vastavalt põhiseaduse §-le 45. Avaldaja soov kaevata tagasiside andnud üliõpilane

kohtusse tooks kaasa olukorra, mis vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 24 lg 2 p-le 1

kahjustaks oluliselt üliõpilase vabadusi ning õigusi.

Kohus nõustus puudutatud isiku vastuväitega, et tuginedes avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p-

le 12 on puudutatud isikul õigus kehtestada juurdepääsupiirang teabele, mis sisaldab

isikuandmeid, kui nende avaldamine võiks oluliselt kahjustada andmesubjekti (st üliõpilase)

eraelu puutumatust. Sellest sättest tulenevalt on puudutatud isikul õigus käsitleda kõnealuse

tagasiside andja isikuandmeid asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena, kuna tagasiside

andnud üliõpilase isikuandmete avalikustamine võib oluliselt kahjustada üliõpilase eraelu

puutumatust.

Kohus märkis, et avaldaja on õppejõud, kes pidi oma tööd tehes mõistma, et tema töö

kvaliteedi kontrollimiseks küsitakse üliõpilastelt anonüümset tagasisidet. Seega on üliõpilaste

kriitikaga toimetulek osaks tema tööst ning selliseks tööks on vältimatult vajalik kõrgendatud

kriitikataluvus.

Eeltoodust tulenevalt oli kohus seiskohal, et puudutatud isikul on TsMS § 281 lg 3 alusel

õigus keelduda avaldaja taotletud andmete väljastamisest. Kohus leiab, et puudutatud isiku

keeldumine andmete esitamisest on õiguspärane.

Avaldaja esitas kohtule taotluse puudutatud isikule trahvi määramiseks. Kohus leidis, et

avaldaja taotlus ei ole põhjendatud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu 7. novembri 2025 määruse

tühistamist ning uue määruse tegemist, millega saata asi maakohtule eeltõendamismenetluse

jätkamiseks.

Avaldaja ei nõustu, et eeltõendamismenetlus on hagita menetluse liik TsMS § 475 lg 2

tähenduses ja seetõttu ei ole sellele kohaldatavad hagita menetluse sätted.

Avaldaja arvates puudusid menetluse lõpetamiseks alused.

Avaldaja väitel puudub EMÜ-l alus ja põhjus Tartu Maakohtu 9. juuni 2025 määrusest

tulenevad kohustused täitmata jätta. Avaldaja hinnangul ei ole pelgalt kommentaari avaldanud

isiku soov jääda anonüümseks ja seeläbi hoida võimalikust vastutusest kõrvale, aluseks

avaldaja suhtes PS § 15 lg-s 1 sätestatud õiguse realiseerumise välistamiseks

Maakohus on määruse tegemisel arvestanud peamiselt vaid ebakohase kommentaari avaldaja

õigustega ja jätnud avaldaja õiguse oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, tahaplaanile.

6. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ja

menetluskulud jätta avaldaja kanda.

ÕIS-is antav tagasiside ei ole avalikkusele suunatud, vaid on mõeldud EMÜ õppetöö

parandamiseks, millele ei oma ligipääsu asjasse mittepuutuvatel isikutel. Avaldaja ise avaldas

26. märtsil 2025 EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi töötajate siselistis osaliselt

üliõpilase tagasiside.

Puudutatud isik on seisukohal, et määruskaebuse esitaja õigustatud huvi ei kaalu üles

üliõpilase põhiõigust privaatsusele. Puudutatud isikul on õiguspärane ja põhjendatud kohustus

kaitsta tagasisidet andnud üliõpilase isikuandmeid.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 7. novembri 2025 määruse resolutsioon tuleb jätta

muutmata, kuid määruse põhjendusi tuleb muuta. Määruskaebus jääb rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

9. Praeguse eeltõendamismenetluse eesmärgiks on välja selgitada avaldaja kohta ÕIS-is

kommentaari kirjutanud isiku andmed. Avaldaja seisukoht, et eeltõendamismenetlus ei ole

hagita menetluse liik TsMS § 475 lg 2 tähenduses, ei anna alust maakohtu määrust muuta.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta erimenetluste liike, seega saab menetlust läbi viia

hagi- või hagita menetluse sätete alusel. Sealjuures vaadatakse hagita asi läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Maakohus ei ole asja

läbivaatamisel rikkunud menetlusnorme, mis tooksid kaasa määruse tühistamise. Maakohus

on asja lahendamisel lähtunud Riigikohtu 9. mail 2022 tsiviilasjas nr 2-21-5736 tehtud

määruses kohtupraktika ühtlustamiseks antud juhistest.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse lõppjäreldusega, et praegusel juhul saab

lugeda dokumendi (postituse autori) andmete väljaandmisest keeldumise õiguspäraseks.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kohtul on õigus kohustada kolmandaid isikuid,

sh puudutatud isikut kui andmevaldajat avaldama kohtule teise isiku õigusi rikkuva postituse

autori (andmesubjekti) nõusolekuta tema isikuandmeid kahjustatud isikule. Asjaolu, et

andmevaldaja on EMÜ, ja avaldaja õigusi rikkuvat postitust ei tehtud avalikkusele nähtaval

veebilehel, vaid ülikooli sisekasutuses olevas ÕIS-is, ei välista puudutatud isiku (EMÜ)

kohustamist ÕIS-i keskkonnas õppeainele anonüümselt antud tagasiside autori nime kohtule

avaldamise kohustusest.

11. Andmete väljaandmisest keeldumise vastuväiteid hinnates tuleb kohtul igakordselt

kaaluda avaldaja ja isiku, kelle nime väljaandmist taotletakse, õigusi ning arvestada

samaaegselt sõnavabaduse ning eraelu kaitse põhimõtetega. Põhiseadusega on kaitstud nii

avaldaja kui kommentaatori õigused — õigus ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud

moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele (PS § 25) ja õigus vabalt levitada ideid, arvamusi,

veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil (PS § 45).

12. Ringkonnakohtu hinnangul oli andmete väljaandmisest keeldumine praeguses asjas

õiguspärane. Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud,

arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide

võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et õigusvastaseks ei

peaks lugema väheolulisi rikkumisi, mida isik peab mingites olukordades, nt tulenevalt

avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-20-

3847/48, p 11)

13. Kommentaar avaldati EMÜ õppekorralduseeskirja alusel toimivas EMÜ

õppeinfosüsteemis, kus üliõpilasel on kohustus ainele oma subjektiivne tagasiside anda ja

talle tagatakse anonüümsus, tagasisidetulemusi töödeldakse ainult isikustamata kujul.

Avaldatud kommentaar oli subjektiivne arvamus. Asjas ei ole vaidlust, et ÕIS-is olev

kommentaar oli nähtav viiele isikule, sh avaldajale. Avaldaja peab õppejõuna taluma ka

negatiivset tagasisidet ning oskama konflikte tasakaalukalt lahendada. EMÜ

õppeinfosüsteemist on võimalik kommentaar kustutada.

14. Avaldaja väide, et temaga töösuhte lõpetamise alus oli see konkreetne kommentaar, ei ole

eeltõendamismenetluses kontrollitav ega ka oluline. Kui avaldajaga lõpetati töösuhe tema

õigusi rikkudes, siis saab ta oma õigusi kaitsta esitades nõude EMÜ vastu.

Maakohus leidis õigesti, et eeltõendamismenetlusega soovitud eesmärke ei ole võimalik

saavutada. Seega tuleb eeltõendamismenetlus lugeda lõpule viiduks ja tsiviilasja menetlus

lõpetada TsMS § 428 lg 2 järgi.

15. Avaldaja esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale ka osas, milles kohus jättis

puudutatud isikule trahvi määramata, tegemist on maakohtu otsustusega, mis ei ole edasi

kaevatav (TsMS § 48). Ringkonnakohus jätab ka trahvi vaidlustamise osas määruskaebuse

rahuldamata, kuna ei pea otstarbekaks jätta selles osas kaebust läbi vaatamata.

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kulud avaldaja kanda. Maa- ega

ringkonnakohtule puudutatud isik menetluskulude taotlusi ega kulude nimekirja esitanud ei

ole. Maakohus märkis et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohus arvestab

puudutatud isiku kohtule esitatud vastusega ja lähtub eeldusest, et puudutatud isik kulude

hüvitamist ei soovi.

(allkirjastatud digitaalselt)