2-25-14109/15 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

21. jaanuar 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-14109;

B2 Impact OÜ hagi A.K. vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 5866,35 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; aadress XXX, 10617

Harjumaa)

Hageja esindaja

P.M. (XXX)

Kostja

A.K. (isikukood XXX; aadress XXX, XXX; XXX)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi täielikult rahuldamata.

2. Seoses ülalmärgituga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda; kostjal menetluskulusid ei esine;

2.2 toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2);

3.2 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630);

3.3 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest;

3.4 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil;

3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu

1. Hagiavalduse kohaselt IPF Digital AS ja A.K. vahel sõlmiti 23.09.2019 esmane

krediidileping nr 4557204, limiidiga 1000 eurot, intressimäär 45,96% aastas, krediidikulukuse

määr 57,98% aastas. 03.01.2020 limiidi suurendamine, leping nr 4679556, limiit 1100 eurot,

intressimäär 45,96% aastas, krediidikulukuse määr 57,98 % aastas. 11.03.2020 limiidi

suurendamine, leping nr 4792317, limiit 1250 eurot, intressimäär 47,88% aastas,

krediidikulukuse määr 60,96% aastas. 21.03.2021 limiidi suurendamine, leping nr 5025490,

limiit 1400 eurot, intressimäär 47,16% aastas, krediidikulukuse määr 59,84% aastas.

24.04.2023 limiidi suurendamine, leping nr 5668063, limiit 3500 eurot, intressimäär 37,68%

aastas, krediidikulukuse määr 45,67% aastas. 19.01.2024 limiidi suurendamine, leping nr

5713101381, limiit 5000 eurot, intressimäär 41,88% aastas, krediidikulukuse määr 51,78%

aastas. 03.01.2020 limiidi suurendamine, leping nr 4679556, krediidikonto limiit: 1100 eurot;

intressimäär 45,96% aastas, 0,13% päevas, krediidi kulukuse määr 57,98% aastas. 11.03.2020

limiidi suurendamine, leping nr 4792317, krediidikonto limiit 1250 eurot, intressimäär

47,88% aastas, 0,13% päevas, krediidi kulukuse määr 60,9 % aastas. 21.03.2022 limiidi

suurendamine 1400 eurot, leping nr 5025490, intressimäär 47,6%, 0,13% päevas;

krediidikulukuse määr 59,84%. 24.04.2023 limiidi suurendamine, leping nr 5668063 –

krediidi limiit 3500 eurot, intressimäär 37,68%, 0,10% päevas, krediidikulukuse määr

45,67%. 19.01.2024 limiidi suurendamine, leping nr 57131013819, krediidi limiit 5000 eurot,

intressimäär 41,88%, 0,12% päevas, krediidikulukuse määr 51,78%. Krediidikonto on

kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja

uuesti kasutusse võtta. Krediidiandja on teinud perioodil 23.09.2019 kuni 14.10.2024 kostja

arvelduskontole väljamakseid summas 8290,65 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks

tagasimakseid tehtud kokku 7659,28 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 3290,65

eurot, intressi katteks 4362,87 eurot, teenustasude katteks 5 eurot, viivise katteks 0,76 eurot.

Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

maksega, kuivõrd kostja jättis lepingust tulenevad 18.11.2024, 18.12.2024, 18.01.2025 arved

tasumata. Vastavalt lepingu punktile 11.1. klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma

intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele. Samuti saadeti kostjale

korduvaid meeldetuletusi, millele kostja ei reageerinud. Krediidiandja saatis 21.01.2025

kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja teatas, et kirja saatmise seisuga kostja

võlgnevus krediidiandja ees on 597,97 eurot. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja

eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 10.02.2025. Kostjale pakuti võimalust

nimetatud tähtaja jooksul läbirääkimisteks. Krediidiandja on hoiatanud kostjat teates, et

täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles.

Siiski kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud

krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loetakse leping ülesöelduks

11.02.2025. Võlgnik nõuet ei tasunud, mistõttu on hageja pöördunud võla väljamõistmiseks

kohtusse. Hageja on saatnud võlgnikule omalt poolt nõudekirja 14.02.2025, pretensiooni

28.02.2025 ja hagihoiatuse 09.04.2025, millele võlgnik ei ole reageerinud. Krediidiandja

teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral

loovutab krediidiandja nõude B2 Impact OÜ-le. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 21.2.

teade loetakse kätte antuks teate kätteandmisel allkirja vastu või 5 kalendripäeva jooksul

tähitud kirjaga saatmise korral ja 1 kalendripäeva jooksul e-postiga, Iseteenindussüsteemi või

Äpi kaudu saatmise korral. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus

5000 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 62,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

295,87 eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivis alates 29.08.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Välja mõista kostjalt hageja

kasuks menetluskulud. Välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja palunud

välja mõista hagejalt menetluskuludena riigilõiv 595 eurot.

Kostja põhjendused

2. Kostja esitas taotluse kompromissi sõlmimiseks. Hageja ja kostja esitasid kohtule

25.09.2025 kompromissi, mis Tartu Maakohtu 29.09.2025 määrusega jäeti kinnitamata.

Pooltele anti tähtaeg uue ümberarvestusest lähtuva kompromissi esitamiseks. Hageja avaldas

9.12.2025 seisukohas, et kuivõrd kohus keeldus poolte kokkuleppe kinnitamisest, siis ei näe

hageja kohtu ettekirjutusel kokkuleppe sõlmimise eesmärki. Pooled määravad ise oma tõendid

ja asjaolud, millele tuginevad.

3. Tartu Maakohus andis 8.01.2026 hagejale tähtaja, et selgitada põhinõude ja

sissenõutavaks muutunud viivise kujunemist ning esitada nõude ümberarvutus, kuna kohtu

hinnangul ei ole krediidiandja laenamise põhimõtet järginud. Kohus selgitas, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena tuleb hagejal tagasimaksed uuesti

määrata, võttes arvesse intressimäära ja muude kulude vähenemisega. Kohus palus ka välja

tuua, kas leping on ümberarvestuse tulemusena kohaselt üles öeldud, muuhulgas, kas kostja

oli ka ümberarvutuse korral enne lepingu ülesütlemist kolme järjestikuse tagasimaksega VÕS

§ 416 lg 1 mõttes viivituses.

4. Hageja esitas 8.01.2026 hagiavalduse täienduse, milles kordas hagiavalduses esitatut.

Hageja oma seisukohas leiab, et tarbijakrediidi osas ei ole TsMS muudetud ning ainuüksi

Ringkonnakohtu lahend ei muuda TsMS kehtetuks. Hagejal ei ole rohkem tõendeid esitada

ning tänase osalise kohtupraktika järgi puudusena esitatud kontoväljavõte ja kostja poolt võla

tasumiste selekteerimisega hagiavalduse p-s 1.6 esmasel hagiavaldusel nimetatud. Seega,

palub hageja kohtul teha otsus lähtudes esitatud tõenditest, kuivõrd hageja ei nõustu

vähendama kohtunõudel etteruttavalt hagis selgelt esitatud ja tõenditega kinnitatud võlanõuet.

Hageja ei esitanud nõude ümberarvutust.

Kohtu põhjendused

5. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

6. Hageja on esitanud kostja vastu nõue tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud

tähtajatud krediidilepingud (dtl 248-366), mille on kostja perioodil 23.09.2019-14.10.2024

võtnud kasutusse krediidisumma kokku 8290,65 eurot (dtl 367-394) ja kostja on

tagasimakseid teinud kokku 7659,28 eurot (dtl 395-400). Leping on üles öeldud 11.02.2025

(dtl 401), nõue on loovutatud hagejale.

7. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 11.02.2025. Vaidlust ei ole, et kostja on

saanud laenu summas 8290,65 eurot ja vaidlust ei ole, et kostja on teinud tagasimakseid

7659,28 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest

võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab.

8. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

9. Pooled esitasid kohtule kompromissilepingu, milles sisalduvad nõuded lähtunud

asjaolust, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus sellega ei

nõustunud.

10. Hagiavalduse kohaselt kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe

kontrollimiseks ja täiendava teabe kogumiseks teeb IPFD ise või kolmanda isiku (Creditinfo)

poolt IPFD-le pakutavaid infoteenuseid kasutades alati automaatsed päringud alljärgnevatesse

andmebaasidesse: www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee,

Pensioniregister. Taotlus aktsepteeriti manuaalprotsessis. Kliendi regulaarse netosissetuleku

hindamisel võeti esmalt aluseks krediiditaotluses kliendi poolt esitatud keskmise

netosissetuleku andmed, mida võrreldi Pensioniregistrist nähtuva keskmise netosissetuleku

suurusega. Päring toimub IT süsteemide vahendusel automatiseeritult ning saadud

maksuandmete alusel arvutab IPFD IT-süsteem välja kliendi keskmise netosissetuleku

suuruse. Pensioniregistrist nähtuvate andmete alusel arvutatakse välja Kliendi keskmine

netosissetulek: 1) kogumispensionimakse omaosaluse (1/3) alusel leitakse Kliendi ühe kuu

brutosissetuleku summa 2) brutosissetuleku summast arvestatakse maha kehtivate määrade

alusel töötaja töötuskindlustusmakse, kogumispensionimakse omaosalus ja tulumaks

(arvestades seadusega lubatud tulumaksuvaba osa); kui krediiditaotluse esitamisele eelnenud

kuu kohta ei ole andmed veel Pensioniregistrisse jõudnud lähtutakse kõige värskematest

andmetest ja Kliendi keskmine netosissetulek arvutatakse viimase kolme (3) kuu andmete

alusel, mille kohta Pensioniregistrisse on andmed kohale jõudnud Krediidivõimelisuse

arvutustes (sh laenuteenindamise suhtarvu määramisel) võtab krediidiandja aluseks taotluse

andmete ja EVK andmete võrdluses neist väiksema. Pensioniregistri andmetest nähtuvalt oli

tarbija keskmine netosissetulek 889,22 eurot kuus. Kliendi regulaarse keskmise

netosissetulekuna arvestatakse Kliendi regulaarset maksudejärgset sissetulekut.

11. Kohus leiab, et laenuandja on jätnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel

arvestamata kostja pangakontolt nähtuva teabe kostja kohustuste kohta erinevate

võlausaldajate ees. Kostja pangakonto väljavõtte põhjal pidi olema selge, et kostja

väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et

väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et kostjal oli

laenukohustusi vahetult enne laenutaotluse esitamist, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus

laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma

väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet

laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud

kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta vähemalt

selgitusi küsima. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et laenuandja oleks kostjalt tema

pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta küsinud või palunud kostjal

selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe ja laenutaotlustes märgitu vahel.

Samuti nähtub, et on sõlmitud lepingud ja sooritatud maksed Placet Group OÜ-le, Bandora

AS-ile, Coop Finants AS-ile, IPF Digital. Samuti kohus märgib, et kontoväljavõte on esitatud

ajavahemikus 1.01.2023-24.04.2023 kahe viimase so 24.04.2023 ja 19.01.2024 lepingute osas

(dtl 22-246; 424-438). Eelnevate lepingute osas konto väljavõtteid esitatud ei ole, mis on

ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks.

12. Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et krediidiandja on kostjaga sõlmitud

lepingu kehtivalt üles öelnud ning loovutanud talle sellest tulenevad nõuded, mille ta soovib

käesolevalt maksma panna. Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel

kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata

sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu

05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal

seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku

laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale

kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või

lepingu tervikuna (VÕS § 406² lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).

Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase

hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle

teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist seisundit,

sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist

ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike

hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest,

tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi

lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3,

lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt

küsima krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt teavet, kasutama andmekogusid ja

kontrollima mõistlikul viisil kostja esitatud teavet VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4

kohaselt. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa

toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul

küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja

võib sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija

on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg on, et

tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr ning muid tasusid

kostja hagejale sellisel juhul VÕS § 4034 lg 7 järgi ei võlgne. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata, sest hageja ei tõendanud, et krediidiandja ütles lepingu VÕS § 416 lg 1 kohaselt

kehtivalt üles. Hageja ei esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohaseid ümberarvutusi.

13. Krediidiandja saab tarbijakrediidilepingu VÕS § 416 lg-te 1 ja 2 järgi tarbija

makseviivituse tõttu erakorraliselt üles öelda järgmistel tingimustel:

tarbija on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega;

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist;

krediidiandja on pakkunud tarbijale hiljemalt koos eelnimetatud kahenädalase tähtajaga

kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust.

14. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et lepingu erakorralise ülesütlemise eeldused

oli täidetud ka VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvutuse korral. Kohus andis hagejale

8.01.2026 tähtaja, et selgitada põhinõude ja viivisenõude kujunemist ning selgitas, et hagejal

tuleb teha nõude ümberarvutus ning tagasimaksed uuesti määrata, võttes arvesse intressimäära

ja muude kulude vähenemisega.

15. Hageja esitas 8.01.2026 seisukoha, milles kordas hagiavalduses esitatut ja palus

kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 5000 eurot, sissenõutavaks muutunud

intress 62,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 295,87 eurot ning välja mõista kostjalt

hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates 29.08.2025 kuni

põhinõude rahuldamiseni. Hageja ei esitanud vaatamata kohtu selgitustele VÕS § 4034 lg 7

kohaseid ümberarvutusi.

16. Kohus leiab, et VÕS § 4034 lg 7 kohaste ümberarvutuste esitama jätmise tõttu ei ole

hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tagajärgi arvestades

tõendanud, kas ja millal kostja maksetega viivitusse jäi ega seda, millal krediidiandja oleks

saanud lepingu üles öelda. Hageja ei ole tõendanud, et ülesütlemise materiaalsed eeldused

VÕS § 416 lg 1 tähenduses oleksid olnud täidetud. Hageja ei tõendanud, et kostja oleks olnud

maksete tasumisega viivituses ka siis, kui lähtuda VÕS § 4034 lg 7 kohastest

ümberarvutustest, mille järgi saanuks krediidiandja kostjalt nõuda üksnes põhivõla ja

seadusjärgse intressi tasumist.

17. Hageja jäi ka enda 8.01.2026 seisukohas selle juurde, et krediidiandja ütles kolme

järjestikuse maksega tasumisega viivitamise tõttu lepingu 11.02.2025 kehtivalt üles, sest

kostja oli viivituses 18.11.2024, 18.12.2024, 18.01.2025 tagasimaksetega. Kohtul ei ole

võimalik hagiavalduses väljatoodust ega lisatud tõenditest ise järeldada, millal kostja kolme

makse tasumisega VÕS § 416 lg 1 tähenduses viivitusse jäi. Hageja on kohtule esitanud

tabeli, kus peaksid kajastuma maksed ja tagasimaksed (dtl 395-400), sellest ei ole võimalik

aru saada, millal kostja tasumisega viivitusse jäi. Selline maksete ja tagasimaksete tabel ei

kajasta ka VÕS § 4034

lg 7 kohaseid ümberarvutusi.

18. Eeltoodut arvestades jätab kohus hagi rahuldamata. Hagejal ei ole õigust nõuda

kostjalt kogu tasumata põhivõlga. Kuivõrd lepingu ülesütlemisel põhinev põhivõla nõue jääb

rahuldamata, jäävad rahuldamata ka kõrvalnõuded.

19. Kohus määrab TsMS § 173 lg 1 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud

tuleb jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulusid ei esine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik