3-25-4743/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4743

Määruse kuupäev

21. jaanuar 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla ja SA Ida-Viru Keskhaigla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119

lg 1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 12. novembril 2025 pöördumise SA-le Ida-

Viru Keskhaigla (IVKH) ravimipinali eemaldamiseks Viru Vangla teisest üksusest.

2. IVKH vastas pöördumisele 17. novembril 2025 vastuskirjaga nr 2.1-31/2126-1, milles

selgitas, et töökorralduslikult on vangla ja haigla kokku leppinud, et ravimeid väljastavad

ravimipinalist ametnikud. Ravimipinali peale on märgitud vaid isiku nimi ning kambri

number, mistõttu ei avalikustata sellega diagnoose, raviplaane ega haigusseisundit.

Tervisekassa ravi rahastamise lepingu lisa 2f sätestab, et tervishoiu teenuse osutaja tagab

kinnipeetavale isikule määratud ravimite komplekteerimise ning kinnipidamisasutuse ametnik

väljastab need. Viru Vangla kodukorra järgi on ravimite edastamine valvurite ülesanne.

3. Kaebaja esitas 26. novembril 2025 IVKH-le vaide vastuskirja nr 2.1-31/2126-1 peale.

4. IVKH vastas vaidele 3. detsembri 2025. a vastuskirjaga nr 1.7-1/443-2. Haigla selgitas, et

põhjendused ravimite jaotamise korra kohta on välja toodud vastuskirjas nr 2.1-31/2126-1.

5. Kaebaja esitas 29. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada

Viru Vangla ja Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla tegevuse õigusvastasus seoses tema ravimite

mitteäraviimisega osakonnast. Kaebuse kohaselt on üksuses ravimid valvurite käes ning

3-25-4743

sellega seoses on kõikidel ametnikel teave selle kohta, milliseid ravimeid taotleja manustab.

See võimaldab teha järeldusi taotleja haiguste kohta, mis ei ole kooskõlas konfidentsiaalsuse

põhimõttega. Kaebaja ei soovi, et valvur saaks tema konfidentsiaalset teavet töödelda.

Kaebaja viitab mitmele õiguskantsleri seisukohale, millest tema hinnangul tuleneb vanglas

ravimi jagamise korra õigusvastasus. Sellise tegevusega põhjustatakse kaebajale stressi,

vaimsed kannatusi, heaolu kaotust ja tema õigust eraelu puutumatusele on riivatud. Kaebaja

tunneb end alandatuna ja väärkohelduna, sest Viru Vangla ametnikud teavad, mis

terviseprobleemid (füüsilised ja vaimse) tal on. Selline tegevus tuleb kaebaja hinnangul

peatada. Samuti seab kaebaja kahtluse alla Viru Vangla kodukorra p 20.3.

põhiseaduspärasuse.

6. IVKH esitas 5. jaanuaril 2026 kohtule vastusena kohtunõudele kaebaja pöördumised ning

haigla vastused.

7. Viru Vangla esitas 8. jaanuaril 2026 kohtule vastusena kohtunõudele kaebaja kolm

pöördumist seoses vanglas ravimite kätte toimetamisega ning vangla vastused pöördumistele.

KOHTU SEISUKOHT

8. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust

tahtest lähtudes. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel Viru Vangla ja

IVKH tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses tema ravimite mitteäraviimisega Viru

Vangla teisest üksusest.

9. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib

tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele, sest

HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud.

10. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi.

Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes haldusorgani tegevuse õiguspärasuse

abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni

paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et

haldusorgan võib isiku suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise

kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või

ebamõistlikult raske. Üksnes abstraktne oht, et Tartu Vangla ja SA Ida-Viru Keskhaigla võib

tulevikus sarnaselt tegutseda, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks

piisav (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12; 2.

aprilli 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28; 4. novembri 2015. a otsus asjas nr 3 3 1 48-

15, p 10; 14. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Tuvastamiskaebus on

väheefektiivne õiguskaitsevahend, arvestades, et isegi kui kohus menetleks sisuliselt kaebaja

esitatud tuvastamisnõuet ning tuvastaks Viru Vangla ja IVKH tegevuse õigusvastasuse, siis ei

kohustaks see nimetatud isikuid tulevikus kaebaja ravimipinalit üksusest ära viima või

ravimite jagamise korraldust muutma. Käesoleval juhul on kaebaja õiguste kaitse tagamiseks

efektiivsem esitada kohustamisnõue (ravimipinali eemaldamise toimingu tegemiseks

kohustamine) ning tühistamisnõue (Viru Vangla kodukorra punkt 20.3, mis reguleerib

ravimipinali täitmist ning ravimite väljastamise korraldust Viru Vanglas, tühistamine). Kohus

3-25-4743

ei pea vajalikuks kaebajat nende nõuete esitamisele ja kaebuse muutmisele siiski suunata, sest

kohtu hinnangul kuuluks kohustamisnõude osas kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2¹

alusel ning tühistamisnõude puhul esineks alus kaebuse tagastamiseks § 121 lg 1 p 4 alusel.

11. Kohus selgitab esmalt, miks kohustamisnõude puhul kaebaja õiguste riive ei ole

intensiivne. Kaebaja hinnangul on Viru Vangla ja IVKH tegevus õigusvastane, sest vangla

ametnikud, kes toovad kaebajale ravimipinali, töötlevad seejuures delikaatseid isikuandmeid,

s.o meditsiinilisi andmeid. Meditsiinilistele andmetel töötlemine rikub kaebaja

konfidentsiaalsust ning eraelu puutumatust. Kohus on seisukohal, et ravimipinali üksusest ära

viimata jätmine riivab kaebaja õigusi vähesel määral. Ravimipinali komplekteerib

tervisehoiutöötaja (Viru Vangla kodukord p 20.3 ja Tervisekassa ravi rahastamise lepingu lisa

2f, p-d 4.1.6.2 ja 5.1.3.) ning valvuri ülesandeks on ravimipinali kinnipeetavale toimetamine

(Viru Vangla kodukord p 20.3). Valvuril on ligipääs üksnes ravimipinalile, millele on

märgitud kinnipeetava nimi ning kambri number. Muule ravimeid (kogus, liik, toimeained

jms) või kinnipeetava haiguseid puudutavale infole valvuril ligipääs puudub. Sellest tulenevalt

vanglavalvur ei töötle kaebaja delikaatseid isikuandmeid, sest valvuril puudub info

kinnipeetava diagnooside, raviplaani või haigusseisundi kohta. Asjaolu tõttu, et kaebajale

üldse tuleb ravimipinal toimetada, ei sekkuta kinnipeetava eraellu olulisel määral. Kuna

ravimipinali kinnipeetavani toimetamisel ei saa vanglaametnik infot kinnipeetava

haigusseisundi või diagnooside kohta, siis saab kaebaja õiguste riivet pidada praegusel juhul

väheintensiivseks.

12. Kohtu hinnangul oleks kohustamisnõude rahuldamine ebatõenäoline. Viru Vangla ja

IVKH tegevus on kooskõlas Viru Vangla kodukorra punktis 20 sätestatud tingimustega. Viru

Vanglas viibivatele kinnipeetavatele ravimite väljastamist reguleerivad Viru Vangla 23.

jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ p-d 20.3-20.5.

Seni kuni tegemist on kehtivate kodukorra punktidega, peavad nii IVKH tervishoiutöötajad

kui ka Viru Vangla teenistujad kodukorras kehtestatud töökorraldust järgima. Ravimipinalid

on komplekteerinud tervishoiutöötajad ning ravimite jagamise korraldamisel on valvurid

järginud ettenähtud korda. Kohtule ei nähtu IVKH või Viru Vangla õigusvastast tegevust.

Vangistusseadus ega Viru Vangla kodukord ei kohusta ravimipinalit üksusest ära viima

kinnipeetavate eelistustest lähtuvalt. Kaebuse rahuldamise perspektiivi ei suurenda viide

normide põhiseadusvastasusele. Senise kohtupraktika pinnalt on kaebaja õiguste rikkumine

vähetõenäoline, sest ravimipinalil kajastatud teave ei avalikusta taotleja diagnoose, raviplaane

ega haigusseisundit. Kaebusest ei nähtu muid uusi asjaolusid, mis varasema kohtupraktika

muudaks asjakohatuks. Kohtu esialgse hinnangu kohaselt ei ole normid põhiseadusega

vastuolus. Seega on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tartu Halduskohtus on varasemalt

ka esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel juhtinud kaebaja tähelepanu kohustamisnõude

perspektiivitusele (vt Tartu Halduskohtu 17. novembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-4249, p

6). Eeltoodust lähtuvalt kuuluks IVKH ja Viru Vangla kohustamisnõue ravimipinali üksusest

eemaldamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastamisele, sest kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

13. Viru Vangla vastuse kohaselt ei ole kaebaja Viru Vangla kodukorra p 20, eelkõige p 20.3.,

vaidega vaidlustanud, mistõttu kuuluks tühistamisnõue tagastamisele kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimata jätmise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

14. Eeltoodust tulenevalt ei juhi kohus kaebajat kaebuse nõudeid muutma. Kohus tagastab X

kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, sest tuvastamiskaebuse

esitamiseks puudub põhjendatud huvi. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse

3-25-4743

tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

15. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider