Legislator Case Law & Legislation
2-25-21908/3 AI generated

2-25-21908/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-25-21908/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista A R Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 4610,74 eurot, Mõista A R Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivised alates 17.12.2025 kuni

Legislator headnote

AI generated

2-25-21908/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Mõista A R Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 4610,74 eurot, Mõista A R Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivised alates 17.12.2025 kuni

Keywords

AI generated
hail insurance insufficiently substantiated grievance return under Hague Convention hardship exception performance in lieu of fulfillment failure to state reasons
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-21908

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-25-21908

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A R vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

5570,08

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline Sigrid Rahkema

Kostja A R (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista A R Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 4610,74 eurot,

intress 151,14 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 290,14 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot;

3. Mõista A R Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivised alates 17.12.2025 kuni

põhinõude summas 4610,74 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivisemääras

9,90% aastas.

4. Mõista A R Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 848,50 eurot.

5. Mõista A R menetluskuludelt summas 848,50 eurot käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on

tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2

alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

1 / 4

2-25-21908

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita).

Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Aktiva Finance Group OÜ esitas 16.12.2026 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu

võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt AS I (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja A R (edaspidi kostja)

sõlmisid 02.02.2023 lepingu nr L89011292527. Lepingu alusel võimaldati kostjale laenu

9200 eurot, mis kanti kostja arvelduskontole 02.02.2023. Lepingu kohaselt on

krediidilimiidi kogusumma 11 185,50 eurot, krediidi kulukuse määr 11,88% aastas.

Lepingus lepiti kokku intressimääras 9,9% aastas ja 2,53 eurot päevas, haldustasus 2,90

eurot kuus, viivise määras 9,9% aastas ehk 0,03% päevas. Kostja kohustus laenu tagastama

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 05.03.2023 kuni 05.08.2026.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis

07.04.2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 21.04.2025), milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevaid

võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 28.04.2025 lepingu üles.

Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 28.04.2025 oli kostjal tagastamata osaliselt või täielikult

05.01.2025, 05.02.2025, 05.03.2025 ja 05.04.2025 osamaksed. Esialgne võlausaldaja

loovutas 29.04.2025 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (edaspidi hageja)

koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4610,74 eurot,

intress 151,14 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 290,14

2 / 4

2-25-21908

eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivised alates 17.12.2025 kuni põhinõude

summas 4610,74 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivisemääras 9,90% aastas.

Viru Maakohus 17.12.2025 määruses tegi hagejale ettepaneku täiendada hagiavalduses

toodud faktilisi asjaolusid ning vajadusel täpsustada haginõuet. Hageja esitas 20.12.2025

tulenevalt kohtu määrusest nõude ümberarvestuse, kui kohus peaks asuma seisukohale, et

esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei

nõustu. Hageja esitas kostja pangakonto väljavõtte ajavahemiku eest 29.06.2022 kuni

27.01.2023.

Viru Maakohus 17.12.2025 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi

toimetati kostjale 05.01.2026 tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Hageja

vastuse kohtunõudele koos nõude ümberarvestusega sai kostja isiklikult kätte 06.01.2025 e-

toimiku kaudu. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi

kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et hagi on õiguslikult

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tegemist on tarbijakrediidilepinguga.

Kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku

rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel

lepingujärgset krediidi kulukuse määra (11,88%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kohus, olles kontrollinud hagi ning selle lisasid, analüüsinud nõude rahuldamise eeldusi,

jõudis järeldusele, et krediidiandja omandas enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist piisava

teabe kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Ka on esialgne võlausaldaja analüüsinud

kostja pangakonto väljavõtet.

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

3 / 4

2-25-21908

Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 595 eurot ja

esindajale makstud tasu 507 eurot ilma käibemaksuta.

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 595 eurot on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1

ja lisa 1).

Hageja lepingulisel esindajal on alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile,

hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele,

dokumentide kohtule esitamisele kulunud 3 tundi.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ei ületa oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole aga hageja lepingulise esindaja

ajakulu täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka

tsiviilasjaga. Hageja esitatud hagi on standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid

arvestades on selle koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul 1,5

tundi. Seega peab kohus hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks summas 253,50

eurot (169 × 1,5).

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 848,50 eurot.

Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 848,50 eurot. Rahuldamisele

kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS §

113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

4 / 4