2-25-21908/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista A R Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 4610,74 eurot, Mõista A R Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivised alates 17.12.2025 kuni
Legislator headnote
AI generated2-25-21908/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Mõista A R Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 4610,74 eurot, Mõista A R Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivised alates 17.12.2025 kuni
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-25-21908
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. jaanuar 2026, Narva
Tsiviilasja number
2-25-21908
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi A R vastu
võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
5570,08
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood
10746479), lepinguline Sigrid Rahkema
Kostja A R (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista A R Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 4610,74 eurot,
intress 151,14 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, sissenõutavaks muutunud
viivis 290,14 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot;
3. Mõista A R Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivised alates 17.12.2025 kuni
põhinõude summas 4610,74 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivisemääras
9,90% aastas.
4. Mõista A R Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 848,50 eurot.
5. Mõista A R menetluskuludelt summas 848,50 eurot käesoleva kohtuotsuse
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses.
6. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.
EDASIKAEBAMISE KORD
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on
tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja
jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.
TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2
alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,
1 / 4
2-25-21908
kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos
kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §
394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab
riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100
eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank
EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank
EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita).
Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab
vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus
kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui
vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja
seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Aktiva Finance Group OÜ esitas 16.12.2026 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu
võlgnevuse nõudes.
Hagiavalduse kohaselt AS I (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja A R (edaspidi kostja)
sõlmisid 02.02.2023 lepingu nr L89011292527. Lepingu alusel võimaldati kostjale laenu
9200 eurot, mis kanti kostja arvelduskontole 02.02.2023. Lepingu kohaselt on
krediidilimiidi kogusumma 11 185,50 eurot, krediidi kulukuse määr 11,88% aastas.
Lepingus lepiti kokku intressimääras 9,9% aastas ja 2,53 eurot päevas, haldustasus 2,90
eurot kuus, viivise määras 9,9% aastas ehk 0,03% päevas. Kostja kohustus laenu tagastama
lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 05.03.2023 kuni 05.08.2026.
Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis
07.04.2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 21.04.2025), milles anti kostjale
täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevaid
võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 28.04.2025 lepingu üles.
Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 28.04.2025 oli kostjal tagastamata osaliselt või täielikult
05.01.2025, 05.02.2025, 05.03.2025 ja 05.04.2025 osamaksed. Esialgne võlausaldaja
loovutas 29.04.2025 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (edaspidi hageja)
koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4610,74 eurot,
intress 151,14 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 290,14
2 / 4
2-25-21908
eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivised alates 17.12.2025 kuni põhinõude
summas 4610,74 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivisemääras 9,90% aastas.
Viru Maakohus 17.12.2025 määruses tegi hagejale ettepaneku täiendada hagiavalduses
toodud faktilisi asjaolusid ning vajadusel täpsustada haginõuet. Hageja esitas 20.12.2025
tulenevalt kohtu määrusest nõude ümberarvestuse, kui kohus peaks asuma seisukohale, et
esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei
nõustu. Hageja esitas kostja pangakonto väljavõtte ajavahemiku eest 29.06.2022 kuni
27.01.2023.
Viru Maakohus 17.12.2025 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi
toimetati kostjale 05.01.2026 tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Hageja
vastuse kohtunõudele koos nõude ümberarvestusega sai kostja isiklikult kätte 06.01.2025 e-
toimiku kaudu. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi
kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus
otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et hagi on õiguslikult
põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
Kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku
rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel
lepingujärgset krediidi kulukuse määra (11,88%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga.
Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse
hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija
krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto
väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav
tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
Kohus, olles kontrollinud hagi ning selle lisasid, analüüsinud nõude rahuldamise eeldusi,
jõudis järeldusele, et krediidiandja omandas enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist piisava
teabe kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Ka on esialgne võlausaldaja analüüsinud
kostja pangakonto väljavõtet.
Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
Menetluskulud
3 / 4
2-25-21908
Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 595 eurot ja
esindajale makstud tasu 507 eurot ilma käibemaksuta.
Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 595 eurot on põhjendatud ja vajalik
menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1
ja lisa 1).
Hageja lepingulisel esindajal on alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile,
hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele,
dokumentide kohtule esitamisele kulunud 3 tundi.
TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab
kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab
kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st
uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude
hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige
õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on
menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse
hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-
177-15, p 13).
Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ei ületa oluliselt keskmist
sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus
tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole aga hageja lepingulise esindaja
ajakulu täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka
tsiviilasjaga. Hageja esitatud hagi on standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid
arvestades on selle koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul 1,5
tundi. Seega peab kohus hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks summas 253,50
eurot (169 × 1,5).
Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 848,50 eurot.
Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 848,50 eurot. Rahuldamisele
kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS §
113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/
Tamara Šabarova
kohtunik
4 / 4