2-24-139044/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-139044

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.01.2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-139044

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi C.V vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

142,26 eurot;

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood

11919806)

Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves

Kostja: C.V (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus; kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel

tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi C.V vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja C.V-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 138,44 eurot, millest

põhivõlg on 90,94 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ja 21.01.2026 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 32,50 eurot.

3. Mõista välja C.V-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlalt 90,94 eurolt

viivis 0,05% päevas alates 22.01.2026 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud C.V kanda.

5. Mõista välja C.V-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas

242 eurot.

6. Mõista välja C.V-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskuludelt, 242

eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kostjale, C.V-le, toimetada

kohtuotsus kätte avalikult otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

2-24-139044

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtule

(Kalevi tn 1, Tartu). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt

tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn

1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 30.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse C.V (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule.

Tartu Maakohus kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.

2. Hageja esitas 15.04.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Hageja palub

kostjalt välja mõista põhivõla summas 90,94 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise summas 19,72 eurot, sissenõudmiskulud summas 15 eurot ja

viivise põhivõlalt 0,05% päevas alates 16.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub

jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 24.10.2023 liitumislepingu nr

855586070, mille alusel kohustus Tele2 Eesti AS pakkuma kostjale sideteenust ning kostja

kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Lepingu kohaselt oli

viivisemäär 0,05% päevas. Kostjal jäid tasumata järgmised arved: arve nr 15118928836, mille

tasumise tähtaeg oli 18.01.2024 ning tasumisele kuuluv summa 42,33 eurot; arve nr

15119153276, mille tasumise tähtaeg oli 18.02.2024 ning tasumisele kuuluv summa 40,33

eurot; ja arve nr 15119378625, mille tasumise tähtaeg oli 18.03.2024 ning tasumisele kuuluv

summa 8,28 eurot. Tele2 Eesti AS andis kostjale 27.03.2024 täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks. Kuna kostja võlga ei tasunud, luges Tele2 Eesti AS lepingu ülesöelduks alates

12.04.2024 ning loovutas nõude hagejale 30.06.2024. Hageja on saatnud kostjale tasulise

meeldetuletuskirja 23.07.2024.

3. Kohus võttis hagi 22.04.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest.

2-24-139044

Kostjale loeti menetlusdokumendid kätte toimetatuks avalikult kättetoimetamisega

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 3 alusel. Avaldamise algus oli 13.10.2025.

TsMS § 317 lg 5 järgi loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

teadaande avaldamisest. Kostjale loeti dokumendid kättetoimetatuks 29.10.2025, seega saabus

hagivastuse esitamise tähtaeg 19.11.2025. Kostja temale määratud tähtaja jooksul hagile ei

vastanud.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised

väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse

tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

6. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse.

7. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud osaliselt.

7.1. Hagilt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 100 eurot.

Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 100 eurot, sh maksekäsu

kiirmenetluses 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 35 eurot. Hageja on hagilt tasunud

riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu.

7.2. Hageja palub kostjalt välja mõista 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ning

lepingulise esindaja kulu hagiavalduse koostamise eest summas 427 eurot. Hageja lepingulise

esindaja kulud on seoses hagi dokumentide analüüsi, komplekteerimise, hagiavalduse

koostamise ja kohtusse esitamisega kokku 3,5 tundi ja hageja esindaja taotleb tasu arvestusega

100 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta).

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avaluse koostamise eest on põhjendatud ja

vajalik.

Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud

toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses on osaliselt ülepaisutatud ning põhjendamata.

Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja

mahukat tõendite kogumist. Kohus arvestab sellega, et hageja esitab tüüphagisid. Kohus leiab,

et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 1 tundi.

Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud

ja ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja

vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud lepingulise esindajale nõuetele. Hageja on TsMS § 174

2-24-139044

lg 10 kohaselt kinnitanud, et on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 1

töötunni eest kokku 122 eurot (koos käibemaksuga).

7.3. Kohus mõistab kostjalt välja lepingulise esindaja kulud kokku 142 eurot ja riigilõivu 100

eurot, kokku summas 242 eurot.

7.4. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja

viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras.

8. TsMS § 455 lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kuna kostja

tegelik elu- ja viibimiskoht ei ole teada ja kohtul ei ole õnnestunud temale

menetlusdokumente kätte toimetada, siis TsMS § 317 lg 1 alusel toimetab kohus otsuse

kostjale kätte avalikult otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

9. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik