3-25-3605/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janno Voog Määruse tegemise aeg ja koht 21.01.2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-3605 Haldusasi X.X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: X.X Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada X.X kaebus. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärk...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janno Voog Määruse tegemise aeg ja koht 21.01.2026, Tallinn
Haldusasja number 3-25-3605 Haldusasi X.X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: X.X Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada X.X kaebus. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärkidega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Soome Vabariigis vanglakaristust kandnud X.X (kaebaja) toodi 15.09.2025 Eestis karistuse kandmise jätkamiseks Tallinna Vanglasse. Vanglasse saabudes kanti kaebajale Soome vanglast kaasa antud 258,10 eurost 70% ehk 180,67 eurot kaebaja vabanemisfondi. 2. Kaebaja esitas 22.09.2025 Tallinna Vanglale taotluse temalt „ära võetud“ rahast 70% „kinnihoidmiseks“ kuni asjaolude selgumiseni. Kaebaja hinnangul on asjaolu, et Soome vanglast talle antud toidu- ja toimetulekurahast antakse talle Eestisse saabudes kasutusse üksnes 30%, vale. 3. Tallinna Vangla käsitas taotlust selgitustaotlusena ning vastas sellele 26.09.2025 kirjaga, milles viitas vangistusseaduse (VangS) paragrahvile 44 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-le 63, selgitas nende kohaldamist, täpsustas kaebaja rahaga (sh kaebaja vastu esitatud nõuetega) seonduvaid andmeid ning selgitas, et kehtiv õigus ei näe ette erisusi välismaa vanglast saabuva isikuga kaasas oleva sularahaga toimetamise kohta. 1(4)
4. Kaebaja 01.10.2025 esitatud vaide jättis Tallinna Vangla 08.10.2025 vaideotsusega nr 1- 8/125/237-2 rahuldamata. 5. Kaebaja esitas 21.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks tagastada vabanemisfondi paigutatud summa (s.o 180,67 eurot) kaebaja vanglasisesele isikukontole. 6. Vastusena Tallinna Halduskohtu 25.11.2025 kohtunõudele edastas Tallinna Vangla 01.12.2025 asjaga seotud dokumendid.
Kaebuse tagastamine 7. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 punkti 21 järgi võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 8. Nii kaebusest kui vanglale esitatud vaidest nähtub, et kaebaja sooviks on saada kogu Soome vanglas kogutud (s.o vanglalt saadud) raha vabaks kasutamiseks kaebaja vanglasisesele isikukontole. 9. Sõltumata sellest, kuidas kaebuse nõudeid kaebaja tegelikust tahtest tulenevalt tõlgendada, tuleb kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada. 10. VSkE § 63 lõike 1 punkti 1 kohaselt võetakse vanglasse vastuvõetavalt kinnipeetavalt ära temaga kaasas olevad isiklikud asjad, mida tal ei tohi vanglas olla ning raha kantakse vanglasisesele isikuarvele. VangS § 44 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kannab kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. VangS § 44 lg 2 kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50% ulatuses isikuarvele kantavast summast, hoiustatakse ka need summad vastavalt täies ulatuses või ülejäänud osa ulatuses vabanemistoetusena. 11. Eelnevast nähtub, et vangla peab kaebaja vanglasisesele kontole laekunud töötasust ja muudest summadest 70% ulatuses kinni kooskõlas VangS § 44 lg-ga 2. Olukorras, kus isiku vabanemisfondi hoiustatud summa on väiksem kui kolmekordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär (vrd VangS § 44 lg 3), ei jäta VangS § 44 lg 2 vanglale kaalutlusruumi. 12. Vangla on 26.09.2025 vastuskirjas kaebajale õigesti selgitanud, et kehtivas õiguses puudub kinnipeetavaga kaasas oleva sularahaga toimetamise kohta erisus olukorra kohta, kui isik tuuakse välismaalt karistuse kandmise jätkamiseks Eestisse. Erisuse puudumise tõttu on vangla kohustatud kohaldama VSkE § 63 lõiget 1 ning kandma isikuga kaasas oleva sularaha vanglasisesele isikukontole ja tegema sellega VangS § 44 lõikes 2 ettenähtud toimingud. Arvestades eeltoodut puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et temaga kaasas olnud ning vanglasisesele isikukontole kantud sularaha jäetaks talle tervikuna vabaks kasutamiseks. 2(4)
13. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 alusel võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kuivõrd Tallinna Vanglal ole õigust kalduda kaebaja vanglasisesele isikukontole kantud raha osas kõrvale VangS §-i 44 regulatsioonist, ei ole kaebajal õigust nõuda ka vangla kohustamist kanda raha „tagasi“ või vältida raha kandmist kaebaja vabanemisfondi. Seega puudub kaebajal kaebeõigus. 14. Isegi, kui möönda, et kaebaja õigusi on mingil kujul riivatud, on tegemist väheintensiivse riivega ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine väga ebatõenäoline. 15. Kaebaja on ebaõigesti leidnud justkui oleks raha temalt ära võetud. VangS kohaselt makstakse vabanemisfondis hoiustatud raha talle välja vanglast vabanemisel (VangS § 75). Kuivõrd ka rahaliste nõuete täitmiseks jäetud raha arvelt vähendatakse isiku võlgnevusi, ei ole need kinnipidamised käsitatavad kinnipeetavale laekunud raha „ära võtmisena“. 16. VangS § 44 ei sätesta imperatiivselt, et kinnipeetaval puudub õigus omada vara ja käsutada seda väljaspool vanglat (vrd ka Riigikohtu halduskolleegiumi 10.10.2013 otsust asjas nr 3-3-138-13, p 24). Vanglal puudub aga õigus eirata VangS §-s 44 sätestatud regulatsiooni, mis näeb ette kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele kantud summade käsutamist ja sellest mahaarvamisi. Samuti ei saa vangla eirata VangS § 44 lg-s 3 sätestatut, mis kohustab hoiustama vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni. 17. Pidades silmas VangS 44 lg 2 eesmärke (rahaliste nõuete täitmise ja vabanemistoetuse kogumise vajadus), ei ole põhjust eeldada, et kehtiv regulatsioon riivaks ebaproportsionaalselt kaebaja omandiõigust või õigust võrdsele kohtlemisele. 18. Kaebaja kui välisriigi vanglast Eestisse karistust kandma toodud isik ei ole samasuguses olukorras kui ühest Eesti vanglast teise ümberpaigutatav kinnipeetav. VangS ja seega ka selle § 44 lõige 2 kohaldub kõikidele Eestis vanglatele. Kuivõrd vanglasisesel isikukontol olevast rahast on juba seadusjärgsed kinnipidamised tehtud ning ühest (Eesti) vanglast teise ümberpaigutamisel kinnipeetavale raha välja ei maksta, ei teki ka vajadust sularaha uuesti isikukontole kandmiseks (ja seega seadusjärgsete kinnipidamiste kohaldamiseks). Seega on ka väited ebavõrdse kohtlemise osas alusetud. Arvestades eeltoodut on kaebaja õiguste võimalik riive väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 19. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et isegi kui kaebeõigust jaatada, on HKMS § 121 lg 2 punkti 21 kohaldamise eeldused täidetud ning kaebus tuleks samuti tagastada. 20. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). 21. Kaebaja tasus kaebuselt nõutava riigilõivu, kuid esitas kaebuses ka üldsõnalise menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kuivõrd riigilõiv on tasutud, puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks. Seega jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (vt HKMS § 104 lg 5 p 2). 22. Määruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärkidega (HKMS 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) 3(4)
Janno Voog
4(4)