2-25-14031/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-14031

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.01.2026 Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-14031

Hagi ese

Aktiva Finance Group OÜ hagi J.M-i vastu põhivõla,

intressi, haldustasu, sissenõudmiskulu ja viiviste nõuetes

Tsiviilasja hind

10 257,93 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht xxxx lepingulised esindajad: Ahto Järvela, Sigrid

Rahkema

Kostja: J.M (isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista J.M-ilt (J.M) Aktiva Finance Group OÜ kasuks kohtuotsuse tegemise

ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 220, 73 eurot ja intressinõue 33,52 eurot.

3. Välja mõista J.M-ilt (J.M) Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed alates maksepäevale järgnevast päevast järgmiselt:

3.1. 10.02.2026 osamakse 20,22 eurot; 3.2. 10.03.2026 osamakse 20,22 eurot; 3.3.

10.04.2026 osamakse 20,22 eurot; 3.4. 10.05.2026 osamakse 20,22 eurot; 3.5. 10.06.2026

osamakse 20,22 eurot; 3.6. 10.07.2026 osamakse 20,22 eurot; 3.7. 10.08.2026 osamakse

20,22 eurot; 3.8. 10.09.2026 osamakse 20,22 eurot; 3.9. 10.10.2026 osamakse 20,22 eurot;

3.10. 10.11.2026 osamakse 20,22 eurot; 3.11. 10.12.2026 osamakse 20,22 eurot; 3.12.

10.01.2027 osamakse 20,22 eurot; 3.13. 10.02.2027 osamakse 20,22 eurot; 3.14.

10.03.2027 osamakse 20,22 eurot; 3.15. 10.04.2027 osamakse 20,22 eurot; 3.16.

10.05.2027 osamakse 20,22 eurot; 3.17. 10.06.2027 osamakse 20,22 eurot; 3.18.

10.07.2027 osamakse 20,22 eurot;

3.19. 10.08.2027 osamakse 20,22 eurot; 3.20. 10.09.2027 osamakse 20,22 eurot; 3.21.

10.10.2027 osamakse 20,22 eurot; 3.22. 10.11.2027 osamakse 20,22 eurot; 3.23.

10.12.2027 osamakse 20,22 eurot; 3.24. 10.01.2028 osamakse 20,22 eurot; 3.25.

2-25-14031

10.02.2028 osamakse 20,22 eurot; 3.26. 10.03.2028 osamakse 20,22 eurot; 3.27.

10.04.2028 osamakse 20,22 eurot;

3.28. 10.05.2028 osamakse 20,22 eurot; 3.29. 10.06.2028 osamakse 20,22 eurot; 3.30.

10.07.2028 osamakse 20,22 eurot; 3.31. 10.08.2028 osamakse 20,22 eurot; 3.32.

10.09.2028 osamakse 20,22 eurot; 3.33. 10.10.2028 osamakse 20,22 eurot; 3.34.

10.11.2028 osamakse 20,22 eurot; 3.35. 10.12.2028 osamakse 20,22 eurot; 3.36.

10.01.2029 osamakse 20,22 eurot;

3.37. 10.02.2029 osamakse 20,22 eurot; 3.38. 10.03.2029 osamakse 20,22 eurot; 3.39.

10.04.2029 osamakse 20,22 eurot; 3.40. 10.05.2029 osamakse 20,22 eurot; 3.41.

10.06.2029 osamakse 20,22 eurot; 3.42. 10.07.2029 osamakse 20,22 eurot; 3.43.

10.08.2029 osamakse 20,22 eurot; 3.44. 10.09.2029 osamakse 20,22 eurot; 3.45.

10.10.2029 osamakse 20,22 eurot;

3.46. 10.11.2029 osamakse 20,22 eurot; 3.47. 10.12.2029 osamakse 20,22 eurot; 3.48.

10.01.2030 osamakse 20,22 eurot; 3.49. 10.02.2030 osamakse 20,22 eurot; 3.50.

10.03.2030 osamakse 20,22 eurot; 3.51. 10.04.2030 osamakse 20,22 eurot; 3.52.

10.05.2030 osamakse 20,22 eurot; 3.53. 10.06.2030 osamakse 20,22 eurot; 3.54.

10.07.2030 osamakse 20,22 eurot;

3.55. 10.08.2030 osamakse 20,22 eurot; 3.56. 10.09.2030 osamakse 20,22 eurot; 3.57.

10.10.2030 osamakse 20,22 eurot; 3.58. 10.11.2030 osamakse 20,22 eurot; 3.59.

10.12.2030 osamakse 20,22 eurot; 3.60. 10.01.2031 osamakse 20,22 eurot; 3.61.

10.02.2031 osamakse 20,22 eurot; 3.62. 10.03.2031 osamakse 20,22 eurot; 3.63.

10.04.2031 osamakse 20,22 eurot;

3.64. 10.05.2031 osamakse 20,22 eurot; 3.65. 10.06.2031 osamakse 20,22 eurot; 3.66.

10.07.2031 osamakse 20,22 eurot; 3.67. 10.08.2031 osamakse 20,22 eurot; 3.68.

10.09.2031 osamakse 20,22 eurot; 3.69. 10.10.2031 osamakse 20,22 eurot; 3.70.

10.11.2031 osamakse 20,22 eurot; 3.71. 10.12.2031 osamakse 20,22 eurot; 3.72.

10.01.2032 osamakse 20,22 eurot;

3.73. 10.02.2032 osamakse 20,22 eurot; 3.74. 10.03.2032 osamakse 20,22 eurot; 3.75.

10.04.2032 osamakse 20,22 eurot; 3.76. 10.05.2032 osamakse 20,22 eurot; 3.77.

10.06.2032 osamakse 20,22 eurot; 3.78. 10.07.2032 osamakse 20,22 eurot; 3.79.

10.08.2032 osamakse 20,22 eurot; 3.80. 10.09.2032 osamakse 20,22 eurot; 3.81.

10.10.2032 osamakse 20,22 eurot;

3.82. 10.11.2032 osamakse 20,22 eurot; 3.83. 10.12.2032 osamakse 20,84 eurot.

4. Välja mõista J.M-ilt (J.M) Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis sissenõutavaks

muutunud põhivõla osalt summas 220, 73 eurot lepingujärgses viivisemääras 15,9%

aastas alates otsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 220,

73 eurot.

5. Välja mõista J.M-ilt (J.M) Aktiva Finance Group OÜ kasuks intress resolutsiooni

punktis 3 toodud laenu põhivõla tagastamise osmaksetelt VÕS § 94 toodud määras

tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõla osamakselt alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast.

6. Välja mõista J.M-ilt (J.M) Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis resolutsiooni

punktis 3 välja mõistetud tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla tasumata

osadelt lepingujärgses viivisemääras 15, 9% aastas alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

7. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

8. Jätta menetluskulud 18,52% ulatuses J.M kanda ja 81,48 % ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

9. Välja mõista J.M-ilt (J.M) Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 181, 49

2-25-14031

eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumine.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

1.

27.07.2025 maakohtule esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista lepingust nr XXXX

tulenev põhivõlgnevus 6716,28 eurot, intress 687,36 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot,

haldustasu 10,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1775,91 eurot. Lisaks palub hageja

kostjalt välja mõista viivised alates 28.08.2025 kuni põhinõude summas 6716,28 eurot

täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 15,9% aastas, jätta hageja menetluskulud riigilõiv

summas 840,00 eurot ja hageja õigusabikulud 422,50 eurot kostja kanda ning välja mõista

kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hageja tugineb hagis asjaolule, mille kohaselt Coop Finants AS kui esialgne krediidiandja ja

kostja sõlmisid 28.11.2019 laenulepingu nr XXXX(dtl 15), mille alusel sai kostja laenu 6600

eurot 29.11.2019 (dtl 26). 31.12.2020 sõlmisid Coop Finants AS ja kostja väikelaenulepingu nr

XXXX, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot (dtl 28) ning üle kanti kostjale 4900 eurot

31.12.2020 (dtl 39). 06.01.2023 sõlmisid Coop Finants AS ja kostja kokkuleppe lepingute nr

XXXX ja nr XXXX muutmiseks. Alates kokkuleppe sõlmimisest kannab väikelaenu leping

numbrit XXXX ning millega liideti lepingute nr XXXX ja nr XXXX alusel olemasolevad

laenujäägid kokku ühte lepingusse, muudeti laenu põhitingimusi. Seega hagis esitatud

sissenõutavaks muutunud põhinõue tuleneb lepingust nr XXXX.

3. Hageja täpsustas kohtule 10.10.2025 esitatud menetlusdokumendis seoses puuduste

kõrvaldamisega, et esialgne krediidiandja on loovutanud kogu nõude pärast lepingu ülesütlemist

hagejale (dtl 138). Samuti selgitas hageja lepingu nr XXXX tingimusi (dtl 41-46). Lepingu

kohaselt kehtisid alates 06.01.2023 esialgse krediidiandja ja kostja kui krediidisaaja vahel

järgmised tingimused: laenu summa 6931, 28 eurot, lepingutasu 30 eurot, igakuiste maksete

2-25-14031

suurus 119, 26 eurot, osamaksete arv 120 eurot, I osamakse kuupäev 10.01.2023; intressimäär

15,9% aastas; viivisemäär 15,9% aastas, päevamääraga 0,0442%; krediidi kulukuse määr 17,

65% ja laenu kogukulu 14 127, 87 eurot.

4. Samuti selgitas hageja kohtule 10.10.2025 menetlusdokumendi p. 2.4 (dtl 124) vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist. Hageja esitas kohtule laenu andmise otsustusprotsessi

parameetreid sisaldava dokumendi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise tõendamiseks

(dtl 139-150), mis koostati kostja poolt esitatud taotluse alusel (dtl 56-65) ja päringud

pensionikeskusesse ja maksehäireregistrisse (dtl 126, 127). Hageja on seisukohal, et esialgne

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 128).

5. Alternatiivselt esitas hageja 10.10.2025 menetlusdokumendis ümberarvestuse (dtl 128, 176-

178).

6. Hageja ümberarvestuse kohaselt lepingu nr XXXX kohaselt sai kostja laenu enda kontole

summas 6600 eurot (dtl 26) ning kostja kohustus tegema tagasimakseid minimaalselt 180,29

eurot (v.a viimane osamakse 180,44 eurot) perioodil 10.01.2020 - 10.12.2024. Antud lepingu

alusel on kostjalt toimunud laekumisi hagejale kokku summas 6490,44 eurot. Hageja lisab

tõendina väljavõtte krediidiandja süsteemist, millest nähtuvad kostja tagasimaksed (dtl 152 jj).

Hageja märgib, et tagasimaksete väljavõttes nähtuvad 06.01.2023 maksed ei ole kostja poolsed

tagasimaksed, vaid lepingu tagastamata põhiosa ja intress, mis lepingute muudatuse 06.01.2023

seisuga oli tasumata ja kanti lepingule selle sulgemiseks. Kui arvestada kõik kostja

tagasimaksed põhiosa katteks, siis antud lepingu alusel on kostjal tagastamata 109,56 eurot

(6600-6490,44) (dtl 128).

7. Hageja ümberarvestuse kohaselt lepingu nr XXXX kohaselt sai kostja laenu enda kontole

summas 4900 eurot (dtl 39) ning kohustus tegema tagasimakseid minimaalselt 107, 61 eurot

välja arvatud viimane osamakse 107, 24 eurot, perioodil 10.02.2021-10.01.2026. Antud lepingu

alusel on kostjalt toimunud laekumisi kokku summas 2582, 64 eurot (dtl 163 jj). Hageja märgib,

et tagasimaksete väljavõttes nähtuvad 06.01.2023 maksed ei ole kostja poolsed tagasimaksed,

vaid lepingu tagastamata põhiosa ja intress, mis lepingute muudatusega seisuga 06.01.2023 oli

tasumata ja kanti lepingule selle sulgemiseks. Kui arvestada kõik kostja tagasimaksed põhiosa

katteks, siis antud lepingu alusel on kostjal tagastamata 2317, 46 eurot (4900-2582, 64).

8. Seega kui esialgne krediidiandja ja kostja sõlmisid kokkuleppe lepingute nr XXXX ja nr XXXX

muutmiseks (dtl 41-49) ning alates 06.01.2023 kannab kokkulepe (leping) numbrit XXXX, siis

saab ümberarvestuse järgselt lepingu XXXX järgseks laenu põhiosaks lugeda 2427,02 eurot

(109,56+2317,46) (dtl 171-175).

9. Hagis esitatud asjaolude ja hagile lisatud dokumentaalsete tõendite kohaselt, edastas esialgne

krediidiandja 30.08.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse lepingu XXXX

rikkumisest tulenevalt (dtl 50). Hoiatuse kohaselt oli kostja lepingujärgsete maksetega viivituses

rohkem kui 3 osamaksega ning lepingu rikkumisest tulenev võlgnevus oli summas 369, 63

eurot. Nimetatud dokumendis andis esialgne krediidiandja kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks 22.09.2023. Hoiatuse kohaselt kui kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei

täida, siis ütleb krediidiandja lepingu üles (dtl 50). 28.12.2023 edastas esialgne krediidiandja

kostjale laenulepingu XXXX ülesütlemise teate (dtl 51). 28.12.2023 edastas esialgne

krediidiandja kostjale teate nõude loovutuse kohta laenulepingust nr XXXX tulenevate nõuete

osas (dtl 55). Täiendavalt edastas hageja 10.10.2025 kohtule esialgse krediidiandja kinnituse

nõuete loovutamise kohta lepingust nr XXXX hagejale loovutamise kuupäevaga 28.12.2023 (dtl

138).

10. Hageja avaldab 10.10.2025 menetlusdokumendis (dtl 128), et kostja on peale lepingu

ülesütlemist tasunud kokku summa 180 eurot, mille hageja on arvestanud ümberarvestuse

kohaselt põhiosa katteks. Seega on kostja tagasimakseid teinud kokku 699, 04 eurot (519,04 +

2-25-14031

180). Hageja esitab ümberarvestuse arvestades VÕS § 94 lg 1 intressimääraga.

11. Ümberarvestuse kohaselt (dtl 176-178) on kostjal tasutud põhiosa 527, 41 eurot ja intress 171,

63 eurot. Seega on tasumata põhiosa 1899,61 eurot ja tasumata intress 167, 28 eurot.

Ümberarvestuse kohaselt oleks seega kostjal tasutud osamaksed 10.01.2023-10.02.2025

täielikult ning 10.03.2025 osaliselt. Hageja märgib, et ümberarvestuse korral lepingu

ülesütlemise seisuga 28.12.2023 ei olnud kostja kolme järjestikuse osamaksega võlas.

12. Alternatiivselt palub hageja, et kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks,

siis esitab hageja alternatiivse lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1

alusel ning välja mõista 10.10.2025 sissenõutavaks muutunud põhiosa summa 160, 07 eurot (so

osamaksed perioodil 10.03.2025-10.10.2025) ja intress summas 33, 52 eurot (so osamaksed

15.03.2025 -10.10.2025) ning viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 15,9% aastas

alates otsuse tegemisest kuni täitmiseni. Samuti palub hageja määrata kindlaks kostjale tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed ja intress alates maksetähtpäevale järgnevast

päevast TsMS § 369 alusel ja viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 15,9% aastas

alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni (dtl 129-

131). Hageja väidab, et kostja on teinud lepingu nr XXXX alusel 9. maksegraafiku järgset

makset, neist viimane on tasutud 18.09.2023 (dtl 171). Hageja väidab, et kuivõrd ka kohtueelses

menetluses ei ole kostja üles näidanud soovi aktiivselt oma kohustusi täita, siis esinevad

erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutunud kohustused.

13. Hageja leiab, et kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, siis ei too see kaasa

lepingu tühisust, vaid krediidilepingus on tühine vaid kokkuleppeline intress. Hageja leiab, et

viivise kokkuleppe on siiski kehtiv ning kuna pooled on lepingus kokku leppinud seadusese

järgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab kostja tasuma viivist lepinguga

ettenähtud kõrgemas määras.

14. Kohtule esitatud hageja sissenõudmiskulu 15 euro väljamõistmise nõude osas esitas hageja

10.10.2025 kulu aluseks tehtud toimingute kohta andmebaasist väljavõtte (dtl 179-345). Lisaks

palub hageja kostjalt välja mõista haldustasu summas 10,50 eurot.

15. Hageja esitas 19.12.2025 kohtule seisukoha, mille kohaselt jäi varasemalt esitatu juurde ning

esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust

840 eurot ja lepingulise esindaja tasust 676 eurot (käibemaksuta) (dtl 357-360).

Kostja seisukoht

16. Kostja hagile ei vastanud, kuigi hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määruse

ning menetluse korraldamise määrus on kostjale kätte toimetatud ning kostjale oli antud tähtaeg

hagiavaldusele vastuse esitamiseks (dtl 347, 353).

Kohtu põhjendused

17. Kohtu hinnangul on pooltevaheline võlasuhe kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS §

402 lg 1 mõttes.

18. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et kostja vastu esitatud nõue on loovutatud hagejale, kes

on esitanud kostja vastu lepingust nr XXXX (dtl 3, 25, 39, 54) põhivõlgnevuse, viiviste,

sissenõudekulude ja haldustasu väljamõistmiseks nõuded.

19. VÕS § 406² lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kolm korda.

20. Lepingu nr XXXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 17,65%. Finantsinspektsiooni

2-25-14031

tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 17,1%. Kostjale antud laenu krediidi

kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 406²

lg 1).

21. Edasi analüüsib kohus, kas kostja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

22. Eesti Vabariigi seadusandlusest tuleneb krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld ning

seega on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbijast krediidisaaja

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda hindama (VÕS § 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS

§ 4034 lg 13), selle rikkumise tõttu on tühine üksnes intressikokkulepe. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel

tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses

sätestatud erandi korral). Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud

krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma

tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Sel põhjusel kohustas

kohus hagejat esitama ümberarvestuse, mida hagiavaldus ei sisaldanud.

23. Nähtuvalt asja materjalidest sõlmisid Coop Finants AS kui esialgne krediidiandja ja kostja

28.11.2019 laenulepingu nr XXXX(dtl 15), mille alusel sai kostja laenu 6600 eurot 29.11.2019

(dtl 26). 31.12.2020 sõlmisid Coop Finants AS ja kostja väikelaenulepingu nr XXXX, mille

alusel sai kostja laenu 5000 eurot (dtl 28) ning üle kanti kostjale 4900 eurot 31.12.2020 (dtl 39).

06.01.2023 sõlmisid Coop Finants AS ja kostja kokkuleppe lepingute nr XXXX ja nr XXXX

muutmiseks. Alates kokkuleppe sõlmimisest kannab väikelaenu leping numbrit XXXX ning

millega liideti lepingute lepingute nr XXXX ja nr XXXX alusel olemasolevad laenujäägi kokku

ühte lepingusse, muudeti laenu põhitingimusi ning seega hagis esitatud sissenõutavaks

muutunud nõue tuleneb lepingust nr XXXX.

24. Kohus asub seisukohale, et esialgne krediidiandja ei ole järginud lepingu nr XXXX

aluslepingute nr XXXX ja XXXX ega ka lepingu nr XXXX enda sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet. See tähendab, et esialgne krediidiandja ei ole kogunud ühegi lepingu

sõlmimise eelselt asjakohaseid kostja maksevõimega seotud tõendeid ega ole neid hinnanud, et

jõuda järeldusele, et kostja on maksejõuline ja võimeline täitma lepingut nr XXXX, kui ka selle

aluseks olevaid tarbijakrediidilepinguid nr XXXX ja nr XXXX kogumis ning kattuvate rahaliste

kohustuste osas. Selleks ei saa pidada hageja poolt 10.10.2025 esitatud erinevaid dokumente,

mis sisuliselt kostja kui krediidisaaja maksevõimet ei tee ühemõtteliselt ja ammendavalt

kindlaks. Krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja

vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks võtma arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud

näitajad: varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, teised varalised kohustused

(sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus), varasem maksekohustuste täitmine, muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju, krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib

olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija

kohustuste nõuetekohast täitmist, sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas

võetava rahalise kohustuse suurus. Selliste andmete kogumist ei ole hageja esile toonud ega ka

neid esitanud.

25. Eeltoodust johtuvalt ei ole esialgne krediidiandja veendunud ühegi kostjaga sõlmitud lepingu

puhul, et tarbijast krediidisaaja ehk kostja suudab laenu tagasi maksta oma jooksvast

2-25-14031

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Nagu kohus eelpool sedastas on

selles osas tõendamiskoormis hagejal. Kohus on selgitanud hagejale eeltoodut (dtl 114-115),

kuid sellest hoolimata ei täitnud hageja tõendamiskoormist.

26. Seega jõudis kohus järeldusele, et laenu andmise otsustamise käigus ei viidud läbi kostja

krediidivõime kontrolli ning samuti ei ole hageja ise asjakohaste ja lubatavate tõenditega

tõendanud, et kostja oli iga laenu võtmise hetkel krediidivõimeline (KAVS § 50 lg 3, lg 4).

Järelikult on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet iga kohtule esitatud lepingu

kui ka lepingu nr XXXX osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on

VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

27. Hageja väidete kohaselt oli kostja võlgnevuses lepingute nr nr XXXX ja nr XXXX ning nende

alusel sõlmitud lepingu nr XXXX alusel ja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega ja esialgne krediidiandja on andnud kostjale edutult vähemalt kahenädalase

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kohus leiab, et

tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ja hageja poolt esitatud

ümberarvestuse tabelist (dtl 176 jj) ei olnud kostja viivituses ning seega hageja käitumine ei

olnud kooskõlas VÕS § 416 lg 1 ja järelikult ei olnud lepingu nr XXXX ülesütlemine (dtl 51)

kehtiv.

28. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatakse vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

tarbijakrediidilepingule VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral oli kostjal kohustus tasuda igakuistel maksetähtpäevadel

põhiosamakseid. Kuna kõrvalkohustused langesid ära ja lepingu nr XXXX ülesütlemine ei ole

kehtiv, siis pidi kostja ümberarvestatud kohustusena kokkulepitud kuupäevaks tasuma võrdses

suuruses põhiosamakseid (vt TlnRnKo 2-23-126544 p 26).

29. Hageja on ümberarvestuses toonud lepingu nr XXXX alusel kostja võrdses suuruses

põhiosamaksed alates 10.01.2023 kuni 10.12.2032 (dtl 176-178) (välja arvatud viimane

osamakse).

30. Hageja avaldab, et juhul kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, esitab

hageja alternatiivse lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS § 108

lg 1 alusel ning välja mõista 10.10.2025 sissenõutavaks muutunud põhiosa summa 160,07 eurot

(s.o osamaksed 10.03.2025 – 10.10.2025) ja intress summas 33,52 eurot (s.o osamaksed

15.03.2025 – 10.10.2025) (dtl 129) ning viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras

15,9% aastas alates otsuse tegemisest kuni täitmiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed ja intress alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast TsMS §369 alusel ja viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras

15,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni.

31. Kohus rahuldab hagi seisuga 10.10.2025 sissenõutavaks muutunud põhiosa osas summas 160,

07 eurot osas, mis on tekkinud perioodil 10.03.2025-10.10.2025. Kohus mõistab kostjalt välja

lisaks eelmainitud põhiosa võlale alates 10.11.2025 kuni 10.01.2026 otsuse tegemise

kuupäevani täiendava põhivõla summas 60,66 eurot. Seega kuulub kostjalt otsuse alusel

väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa võlgnevus 220, 73 (160, 07+60,66)

eurot.

32. Kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud intressinõude summas 33, 52 eurot kui ka

tulevastelt põhivõla osamaksetelt VÕS § 94 toodud intressimäära.

2-25-14031

33. Samuti rahuldab kohus hageja taotluse TsMS § 369 alusel ja määrab kindlaks tulevikus

tasumisele kuuluvad osamaksed ja nende tasumata jätmisel tasumisele kuuluva intressi VÕS §

94 määras ja viivise lepingus kokkulepitud määras.

34. Kohus selgitab kostjale, et viivisenõue ei lakka olemast ka vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tuvastamisel. Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020,

nr 2-18- 134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417,

p 11).

35. Antud juhul on hageja esitanud sissenõutavaks muutunud põhivõla osas viivisnõude lepingust

tulenevas määras 15,9 % aastas alates otsuse tegemisest kuni täitmiseni, kuid seda tuleb piirata

põhivõla summaga, kuivõrd hageja ei ole vastavalt kohtupraktikale tõendanud seda summat

ületavas osas endale kahju tekkimist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05 p.19).

36. Hageja taotleb kostjalt ka sissenõudmiskulu summas 15 eurot väljamõistmist. Kohtu hinnangul

on õiguslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega VÕS § 115 alusel. Seega peab hageja

tõendama dokumentaalsete tõenditega, et talle on tekkinud kahju 15 eurot, sest hagejal lasub

esitatud kahju hüvitamise nõude ja sellega seotud asjaolude tõendamiskohustus. Asja

materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks nimetatud summas kahju tekkinud ja hageja ei ole

kohtule ka kahju tekkimist tõendavaid dokumentaalseid tõendeid esitanud. Sel põhjusel jätab

kohus võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõude rahuldamata.

37. Kohus jätab rahuldamata ka haldustasu summas 10, 50 eurot, põhjusel, et hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning sel juhul ei ole hagejal õigus saada mistahes

lepingust tulenevaid täiendavaid tasusid.

38. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

sissenõutavaks muutunud põhinõude kogusummas 220,73 eurot, perioodil 10.03.2025 -

10.01.2026 ja sissenõutavaks muutunud intressinõude, määrab kindlaks tuleviku laenu põhiosa

osamaksed ning alates kohtulahendi tegemisest sissenõutavaks muutunud põhivõlalt viivise

määras 15,9% aastas kui ka määras kindlaks samas määras viivise iga tulevikus tasumisele

kuuluva laenu osamakse mittetähtaegse tasumise korral ja VÕS § 94 järgses määras intressi.

Arvestades rahuldatud hageja nõudeid (hagihind 10 257,93 eurot), rahuldab kohus hagi ca 18,52

% ulatuses. Kohus jätab sel põhjusel menetluskuludest 18,52 % ulatuses kostja kanda ja 81,48

% ulatuses hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

39. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

40. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, seega puudub alus kostja

menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega.

41. Hageja on tasunud riigilõivu 840 eurot, mis on põhjendatud menetluskulu ja kuulub kostjalt

välja mõistmisele võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

42. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt (dtl 357) on hagejale osutatud õigusteenust hinnaga

169 eurot 1 h eest, millele ei lisandu käibemaksu. Hagejale on osutatud lepinguliste esindajate

poolt õigusteenust järgnevalt:

42.1. Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

2-25-14031

koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule ajakuluga

2,5 h summas 422, 50 eurot- kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud 2 h ulatuses, kuid

ebamõistlikult suur on õigusteenuse tunnihind, mida kohus vähendab 70 eurole 1 h eest, kokku

on seega põhjendatud õigusteenuse kulu 140 eurot. Kuivõrd hageja lepinguliste esindajate

tunnihind on omane advokaatide poolt osutatava teenuse tunnihindega ning hageja lepingulised

esindajad ei kuulu Eesti Advokatuuri, mistõttu ei kanna nad ka kulusid, mille tõttu võiks nõuda

kostjalt välja õigusteenuse hinda 1 h eest 169 eurot. Samuti esitavad hageja lepingulised

esindajad tarbijakrediidivaidlustes tüüptekste, millel ei ole tihtipeale asja lahendamise

seisukohalt tähtsust. Tsiviilasja olemus ei ole keeruline ja see ei ole ka mahukas.

42.2. Viru Maakohtu 16.09.2025 määrusega tutvumine, seisukoha koostamine, dokumentide

esitamine kohtule- kohus leiab, et kuivõrd hageja lepinguline esindaja kõrvaldas puuduseid, siis

ei ole tervikuna nimetatud menetlustoiming, selle ajakulu ja maksumus põhjendatud. Hageja

esindajatel oli võimalik esitada menetluse alguses korrektne hagiavaldus, kuid seda ei tehtud.

43. Seega loeb kohus põhjendatud menetluskuluks tasutud riigilõivu 840 eurot ja lepingulise

esindaja töö maksumusega 140 eurot.

44. Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista

viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/