2-18-12802/50 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Keith Tammela

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-18-12802 (menetlus nr 3)

Tsiviilasi

L.U kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ja

kohustustest vabastamata jätmine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik (enda usaldusisiku ülesannetes): L.U

Võlausaldajad:

1. Kohtutäitur B.E

2. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(registrikood 70000349)

3. ElES OÜ (

4. M.Q.K (registrikood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada L.U kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada L.U enda usaldusisiku

ülesannetest.

2. Pankrotiseaduse (kuni 30. juunini 2022 kehtinud redaktsioonis) § 175 lg 2 p 2 ja lg 4 teise

lause alusel jätta L.U (isikukood XXX) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata.

3. Kohustustest vabastamise menetlusega seotud menetluskulud jäävad võlgniku kanda.

Hüvitatavaid kulusid tekkinud ei ole ja kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

4. Avaldada teade L.U kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja tema kohustustest

vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Toimetada määrus võlgnikule kätte. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus 3. aprilli 2019 määrusega lõpetas L.U pankrotimenetluse raugemise tõttu

pärast pankroti väljakuulutamist. Sama määrusega kohus algatas menetluse võlgniku

kohustustest vabastamiseks. Kohus määras võlgniku iseenda usaldusisiku kohustusi täitma.

Tsiviilasi nr 2-18-12802

2. 6. aprillil 2020 esitas võlgnik kohtule aruande. Aruandes märgib, et tal on kolm

ülalpeetavat alaealist last. Kohus tegi päringu Maksu- ja Tolliametile võlgniku sissetulekute

osas ning esitatud vastusest nähtub, et võlgnikule on AS X makstud töötasu perioodil aprill

2019-juuli 2019 kokku 1984,84 eurot, Eesti Tervisekassa (endine Haigekassa) poolt hüvitist

perioodil aprill 2019-juuli 2019 eest 380 eurot ning Eesti Töötukassa poolt perioodil aprill

2019-juuli 2019 1332,80 eurot. Aruande kohaselt väljamakseid võlausaldajatele tehtud ei ole.

Aruandele on lisatud ka pangakontoväljavõte.

3. Kohus korraldas aruandest ja pangakonto väljavõttest nähtuvate asjaolude kohta selgituste

saamiseks võlgniku ära kuulamise 05. mail 2020. Võlgnik ärakuulamisel selgitas, et on töötu

eelmise aasta juunist. Oktoobrist on saanud töötu toetust. Selgitab, et teda vabastati töölt,

kuna pidi pidevalt arstide vahet käima ja ei saanud tööd teha. Võlanõustaja ja pankrotihaldur

selgitasid talle, et kõik rahad peavad käima läbi usaldusisiku konto ja nii ta on seni käitunud

ja makseid selle kaudu teinud. Selgitas, et otsib aktiivselt tööd, on saatnud CV-sid.

Kohus selgitas võlgnikule aruande täitmist ning kohustas võlgniku esimesel võimalusel

esitama viimase aruande kohta täiendavalt tõendeid töö otsimise kohta. Võlgnik tõendeid

kohtule ei esitanud.

4. Järgmise aruande esitas võlgnik 05. juulil 2021pärast kohtu vastavat nõuet. Aruande

kohaselt on võlgnikul jätkuvalt kolm ülalpeetavat alaealist last. Võlgnik töötas oktoobrist

2020-aprill 2021 X AS-is tootmistöölisena. Alates maist 2021 XXXX . Sisstulekuks on

aruande kohaselt august 2020 - mai 2021 kokku 5502,62 eurot. Märgib, et haigusrahad olid

ka, aga ei oska neid aruandesse lisada. Väljamakseid võlausaldajatele teinud ei ole.

5. Vaatamata kohtu 23. oktoobri 2023 nõudekirjale ei ole võlgnik menetluses rohkem

aruandeid esitanud. Kohus kutsus võlgniku 15. oktoobril 2025 kohtuistungile, et vande all

anda temalt võtta selgitused võlgniku kohustuste täitmise kohta. Võlgnik e-postiga korduvalt

saadetud kohtukutsete kättesaamist ei kinnitanud, e-toimikus kutseid vastu ei võtnud. 13.

oktoobril 2025 võlgnik vastas istungisekretäri telefonikõnele (telefonogramm I kd, lk 199; dtl

217), teatades, et ei ole istungist teadlik, kohtukutseid ei ole saanud ning teatas, et ei saa

määratud ajal nagunii istungile tulla, sest käib XXXX tööl. Võlgnik lubas vaadata e-kirjad üle

ning anda kohtule vastuse. Võlgnik midagi kohtule teatanud ei ole.

6. Kohus määras 16. detsembrile 2025 uue istungi võlgnikult tema kohustuste täitmise kohta

vande all selgituste võtmiseks. Taas võlgnik 18. novembril 2025 väljastatud kohtukutse

kättesaamist ei kinnitanud. 24. novembril 2025 võlgnik telefoni teel (dtl 220) kinnitas

meiliaadressi XXX kehtivust, soovis saada dokumendi kätte e-posti teel ja lubas saata

kinnituse. Samuti teatas enda uue elukoha aadressi XXXXXXXXX. Võlgnik kohtukutse

kättesaamist ei kinnitanud.

7. Kohus proovis kohtukutset võlgnikule kätte toimetada posti teel tema tööandja, CCCC OÜ,

kaudu. Kohtule infot kohtukutse võlgnikule edastamise kohta ei saadetud.

8. 16. detsembrile 2025 määratud istungile võlgnik ei tulnud ega teatanud ilmumata jätmise

põhjusest.

9. 05. jaanuaril 2026 kohus tegi võlgnikule kohtunõude, selgitades kohustustest vabastamata

jätmise aluseid ning kohustades võlgnikku ilmuma kohtusse võlgniku kohustuste täitmise

kohta vande all selgitusi andma 20. jaanuaril 2026 kell 16.00. Kohus saatis kohtunõude

võlgniku e-posti aadressile XXX, mida võlgnik oli enda kehtiva e-posti aadressina kohtule

avaldanud, soovides saada dokumente e-postiga. Kohus kohtunõude e-kirja manuses

saatmisel märkis e-kirjas eraldi ära võlgniku kohtusse vande all selgituste andmiseks

ilmumise aja ning kohtumaja aadressi, samuti andis võlgnikule võimaluse esitada puuduvad

aruanded kohtule 16. jaanuariks 2026. Kohus selgitas, et kohtunõue ja selles sisalduv kutse

istungile loetakse võlgnikule e-kirja saatmisega kätte toimetatuks.

Tsiviilasi nr 2-18-12802

10. Võlgnik midagi kohtule ei esitanud, 20. jaanuaril 2026 kohtusse vande all selgitusi andma

ei ilmunud ega teatanud ka ilmumata jätmiseks mõjuva põhjuse olemasolust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

11. L.U kohustustest vabastamise menetlus algatati 03. aprilli 2019 määrusega tema

pankrotimenetluse lõpetamisel. 01. juulil 2022 jõustunud füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt tuleb L.U kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise

ja tema kohustustest vabastamise küsimus lahendada kuni 30. juunini 2022 kehtinud

pankrotiseaduse (PankrS) alusel.

12. PankrS § 175 lg 1 (kuni 30. juunini 2022 kehtinud redaktsioonis) kohaselt otsustab kohus

pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes

selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 punkti 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui võlgnik on süüliselt rikkunud oma PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 51 kohaselt kui kohus

leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada

ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest

vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat

menetluse algatamisest.

13. Riigikohus on mitmetes lahendites (vt Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-19-16, p 14; 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15 ) selgitanud, et PankrS § 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile

võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest

pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks

majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda oma

kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk)

ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab

absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud.

Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud

süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve

(PankrS § 175 lg 2 p 2).

14. PankrS § 173 järgi on võlgnik menetluse ajal kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg-test 2 – 6

tulenevalt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu

või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule ning usaldusisik peab sellest

võlgnikule andma 25%. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige

võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu,

intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni,

dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on

saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks

olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.

TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga

alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 näeb ette,

et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb

mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.

Ka juhul, kui võlgnik elab välisriigis, on arvestuse aluseks Eesti Vabariigis kehtiv palga

alammäär.

Tsiviilasi nr 2-18-12802

15. L.U pankrotimenetlus lõpetati Pärnu 3. aprilli 2019 kohtumäärusega raugemise tõttu

pärast pankroti väljakuulutamist. Sama määrusega algatati menetlus pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, usaldusisik jäeti määramata ning kohustati L.U-d

ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. PankrS § 175 lg-s 1 märgitud kohustustest

vabastamise menetluse üldine viie aastane tähtaeg lõppes 3. aprillil 2024.

16. L.U pankrotimenetluses jäid võlausaldajate II rahuldamisjärgu tunnustatud nõuded

rahuldamata 4175,76 euro ulatuses. Kohus võlgniku aruannetega ja neile lisatud tõenditega

ning kohtu poolt kogutud tõenditega tutvumise järel leiab, et L.U tuleb jätta

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

Kohus on võlgnikule tema kohustusi korduvalt selgitanud, sh pankrotimenetluses toimunud

istungitel ja kohustustest vabastamise algatamise määruses. Võlgnik ei ole vaatamata kohtu

korduvatele nõuetele esitanud menetluse käigus korrektselt aruandeid ega vajalikke tõendeid.

Võlgnik on esitanud kaks aruannet: 06. aprillil 2020 ja 05. juulil 2021.

Kohus 05. mail 2020 ärakuulamisel selgitas taaskord võlgniku kohustusi. 23. oktoobri 2023

ja hiljem esitatud kohtunõuetele võlgnik ei reageerinud, puuduvad aruanded on siiani

esitamata. Võlgnik on kohtule 13. oktoobril 2025 telefonikõnele vastates teatanud, et elab ja

töötab Tallinnas. Varem võlgnik kohut elu- ja töökoha vahetusest teavitanud ei ole, see on

samuti võlgniku kohustuse rikkumine. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid

ega esitanud aruandeid, sisuliselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetlusest kõrvale

hoidnud.

Kohus leiab, et L.U-d kohustustest vabastada ei saa, sest võlgnik on süüliselt oma kohustusi

järjepidevalt rikkunud ja kahjustanud võlausaldajate huve, võlgnik ei tulnud vande all

selgitusi andma.

17. Kohustustest vabastamise menetluses on võlgniku peamine kohustus teha kõik endast

olenev, et täita pankrotimenetluses täitmata jäänud võlausaldajate nõudeid. Selleks on

võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei

ole, siis seda otsima, saadud sissetulekutest on võlgnik kohustatud tegema võlausaldajatele

väljamakseid seaduses ettenähtud ulatuses. Kohus on korduvalt selgitanud võlgnikule tema

kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustuste summa 4175,76 eurot oleks täielikult tasutud, kui võlgnik kohustustest

vabastamise menetluse 5 aastase (60 kuud) perioodi jooksul oleks tasunud 69,57 eurot kuus.

Võlgnik ei ole võlausaldajatele midagi maksnud. L.U käitumisest initsiatiivi ja reaalset tahet

oma kohustusi täita ei nähtu.

18. Võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks on kohustuste rikkumine

süüliselt. Kohtu hinnangul praegusel juhul on võlgnik oma kohustusi süüliselt rikkunud.

Pankrotiseadus süü mõistet ei defineeri, seda teeb võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lõigete

2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus

(käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje

soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik

olnud oma kohustuste täitmisel vähemalt raskelt hooletu. Kohus on võlgnikule korduvalt

tema kohustusi selgitanud. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel 3. aprilli 2019

määruses on ka resolutsioonis eraldi välja toodud enda usaldusisiku ülesannetes oleva

võlgniku kohustused. Muuhulgas on märgitud, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; võlgnik peab

viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud

tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta; võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Kohtunõuetes ning ka ärakuulamisel on kohus hoiatanud võlgnikku, et kohtu nõudmiste

Tsiviilasi nr 2-18-12802

täitmata jätmise tagajärjeks võib olla menetluse lõpetamisel võlgniku kohustustest

vabastamata jätmine. Seega võlgnik ei saanud oma kohustusi jätta täitmata teadmatusest või

kogemata. Kohtu hinnangul on võlgnik L.U olnud vähemalt raskelt hooletu: ta teadis oma

kohustusi ning pidi teadma ka kohustuste rikkumise tagajärge, kuid ei hoolinud sellest. See

tähendab, et L.U on rikkunud oma kohustusi süüliselt. Kohustustest vabastamise menetlust ei

algatatud võlausaldajate nõudel, vaid võlgniku enda soovil, võlgnik oli teadlik, milliseid

kohustusi tal menetluse lõpuks kohustustest vabanemise eeltingimusena täita tuleb.

19. Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et L.U on kohustustest vabanemise võimaluse

minetanud. Kohustustest vabastamise võimalus on ette neile, kelle majanduslik olukord on

eriti raske, see peaks lõpptulemuses võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse ning

andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTKM

14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12). Võlgnik oma kohustusi kohaselt täitnud ei ole (seda

vaatamata mitmetele tähelepanu juhtimistele) ja on hoidnud menetlusest kõrvale. Kohus jätab

L.U pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ja lõpetab kohustustest

vabastamise menetluse. Kohus vabastab L.U-dema enda usaldusisiku ülesannetest.

20. Kohus selgitab, et PankrS § 168 kohaselt on pankrotimenetluse lõpetamise määrus

täitedokumendiks. PankrS § 174 lg-s 1 (kuni 30. juunini 2022 kehtinud redaktsioonis; alates

1. juulist 2022 kehtestab sama füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FimS) § 48 lg 1)

sätestatakse, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa

pankrotivõlausaldajad, sh need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Pankrotimenetluse lõpetamise määrusest

tulenevate nõuete täitmise aegumine on PankrS § 174 lg 1 ning tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 160 lg 3 ja § 162 koostoime alusel peatunud kuni kohustustest vabastamata

jätmise ja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni.

21. Menetlust lõpetavas määruses märgib kohus TsMS § 173 lg 1 kohaselt menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1

järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib

kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui

see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud

TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Teadaolevalt ei ole tekkinud kulusid, mille

hüvitamist võlgnikult nõuda ning TsMS § 174 lg 1 järgi kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

22. PankrS § 175 lg 7 alusel kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik