2-25-15794/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Saaliste Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-15794 Tsiviilasi Aktsiaseltsi ESPAK Viljandi hagi H Pi (P) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 30 000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Aktsiaselts ESPAK Viljandi (registrikood 10276200, asukoht Reinu tee 35, Viljandi linn 71020, Viljandimaa), lepinguline esindaja F K (B2 Impact OÜ, e-post: xxx) Kostja H P (isikukood xxx, eluja viibimiskoht xxx) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Mõista H Pilt välja Aktsiaseltsi ESPAK Viljandi kasuks põhivõlg summas 26 431,68 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 3568,32 eurot. 3. Tunnistada

käesolev

kohtuotsus

tagatiseta

viivitamatult

täidetavaks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4. Jätta menetluskulud H Pi kanda. 5. Rahuldada Aktsiaseltsi ESPAK Viljandi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja mõista H Pilt välja Aktsiaseltsi ESPAK Viljandi kasuks hageja menetluskulud: riigilõiv summas 1400 eurot ja hageja õigusabikulud summas 195 eurot. 6. Mõista H Pilt välja Aktsiaseltsi ESPAK Viljandi kasuks väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi ESPAK Viljandi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 195 euro (õigusabi) ulatuses. 1

8. Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsus) ärakiri H Pile kätte avalikult, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sellisel juhul loetakse käesolev tagaseljaotsus H Pile kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19).

Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-ist 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse riigilõivu 1400 euro ja õigusabikulu 390 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmiseks.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt välja mõista vastavalt hagi hinnale 1400 euro ulatuses.

2

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist keskmisest lihtsama keerukusega võlanõudega ning vastava hagi koostamine ei ole õiguslikult keeruline ega ajamahukas. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on esitanud üksnes hagi kohtule. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 195 eurot (1,5 h x 130 eurot/h).

Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 195 euro (1790 – 1595) ulatuses (õigusabi).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Saaliste Kohtunik 3