2-25-16115/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Palmiste

Kohtujurist

Anna-Mariel Kink

Määruse tegemise aeg ja koht

20.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-16115

Tsiviilasi

X hagi Y vastu seltsingu likvideerimise, ühiselt loodud

majandusliku väärtuse jagamise ja rahalise hüvitise nõudes

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: X (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat

Katrin Paulus

Kostja: Y (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 20.01.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada X’u (hageja) ja Y’i (kostja) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. kostja tasub hagejale rahalise hüvitise summas 63250 eurot. Nimetatud summa

tasutakse hiljemalt 10.03.2026 hageja arveldusarvele XXXXXXX Swedbank AS-s;

1.2. pooled kinnitavad, et neil puuduvad teineteise vastu mistahes nõuded, mida ei ole

kajastatud käesolevas kompromissikokkuleppes;

1.3. hagejale tagastatakse TsMS § 150 lg.2 p.1 alusel ½ menetluses tasutud riigilõivust;

1.4. poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda;

1.5. pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse osas edasikaebeõigusest.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Tagastada pool hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot X’u arveldusarvele XXXXXXX Swedbank

AS-s.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu seltsingu likvideerimise, ühiselt loodud

majandusliku väärtuse jagamise ja rahalise hüvitise nõudes.

2.

20.01.2026 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi ning palusid kohtul selle kinnitada ja

tsiviilasjas menetluse lõpetada.

2-25-16115

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS

§ 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

4. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

5. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete

ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole

alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on teadlikud TsMS §-s

432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest.

6. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3 kohaselt

kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku

leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi

kanda.

7. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et

pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on

tasunud menetluses riigilõivu 420 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse

menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks ja tagastab hagejale pool hagimenetluses tasutud

riigilõivust, 210 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada X’u arveldusarvele XXXXXXX Swedbank

AS-s.

8. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on

kompromisslepingust nähtuvalt edasikaebe õigusest loobunud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Palmiste

Kohtunik

2 (2)