2-25-18101/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 08.03.2022 sõlmitud Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis võlaõigusseadus (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses
Legislator headnote
AI generated2-25-18101/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 08.03.2022 sõlmitud Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis võlaõigusseadus (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Nele Seping
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.01.2026, Rapla
Tsiviilasja number
2-25-18101
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi V.W vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
20 410,22 eurot
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),
lepinguline esindaja Kristiine Urb
Kostja V.W (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hageja alternatiivne nõue tagaseljaotsusega.
2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 08.03.2022 sõlmitud
lepingust L89007971425 tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 7164,76 eurot ja intress
1084,39 eurot.
3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis võlaõigusseadus (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras põhivõlgnevuselt 7164,76 eurolt alates otsuse tegemisest kuni kohustuse
kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlgnevus.
4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel AS Inbank Finance ja kostja vahel
08.03.2022 sõlmitud lepingust L89007971425 tulenevad kohased põhiosamaksed kokku 6620,22
eurot ja intress 165,54 eurot edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest järgmiselt:
Maksepäev
Põhiosa jääk
Põhiosa
Intress
Igakuine Osamakse
15.02.2026
6620,22
227,88
11,86
239,74
15.03.2026
6392,34
235,10
11,45
246,55
15.04.2026
6157,24
231,83
11,03
242,86
15.05.2026
5925,41
235,44
10,62
246,06
15.06.2026
5689,97
235,81
10,19
246,00
15.07.2026
5454,16
239,32
9,77
249,09
15.08.2026
5214,84
239,86
9,34
249,20
15.09.2026
4974,98
241,91
8,91
250,82
15.10.2026
4733,07
245,27
8,48
253,75
15.11.2026
4487,80
246,06
8,04
254,10
15.12.2026
4241,74
249,33
7,60
256,93
15.01.2027
3992,41
250,28
7,15
257,43
15.02.2027
3742,13
252,42
6,70
259,12
15.03.2027
3489,71
257,45
6,25
263,70
15.04.2027
3232,26
256,76
5,79
262,55
15.05.2027
2975,50
259,77
5,33
265,10
15.06.2027
2715,73
261,17
4,87
266,04
15.07.2027
2454,56
264,07
4,40
268,47
15.08.2027
2190,49
265,65
3,92
269,57
15.09.2027
1924,84
267,91
3,45
271,36
15.10.2027
1656,93
270,65
2,97
273,62
15.11.2027
1386,28
272,50
2,48
274,98
15.12.2027
1113,78
275,13
2,00
277,13
15.01.2028
838,65
277,17
1,50
278,67
15.02.2028
561,48
279,53
1,01
280,54
15.03.2028
281,95
281,95
0,51
282,46
5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga
punktis 4 välja mõistetud sissenõutavaks muutunud põhiosa osamakselt, osamakse tasumise
tähtpäevale järgnevast päevast kuni nõude kohase täitmiseni, kokku mitte suuremas summas kui
6620,22 eurot.
6. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
7. Jätta hageja menetluskulud 82% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 18% ulatuses
hageja kanda.
8. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1279,20 eurot (sh riigilõiv 1033,20 eurot ja
lepingulise esindaja kulu 246 eurot ilma käibemaksuta). Kostja menetluskulude rahaline suurus
jätta kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
9. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 1279,20 euro)
tasumiseni.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Pärnu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei
võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30
päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;
samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb
tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100
eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole
nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr
EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.
Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed
riigilõivu tasumise kohta.
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
1. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 27.10.2025 hagi kostja vastu võla saamiseks. Hageja palub:
1.1. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 14 355,17 eurot, intressi 488,89 eurot,
haldustasu 10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 4135 eurot;
1.2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 28.10.2025 kuni põhinõude summas 14
355,17 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 9,9% aastas.
2. 12.11.2025 esitatud täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista alternatiivselt:
2.1. sissenõutavaks muutunud osamaksed 15.01.2023 kuni 15.10.2025 kokku 7540,48 eurot,
mis koosneb põhivõlgnevusest 6490,69 eurot ja intressivõlgnevusest 1046,38 eurot, viivise
sissenõutavaks muutunud põhiosalt 6490,69 eurot vastavalt VÕS § 113 lg 1 1 teises lauses
ettenähtud ulatusele;
2.2. tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) §
369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast alljärgnevalt ning viivis vastavalt VÕS
§ 113 lg 1 lausele iga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamakselt, osamakse tasumise
tähtpäevale järgnevast päevast.
3. Hagi aluse osas selgitab hageja, et:
3.1. AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja V.W (kostja) sõlmisid 08.03.2022
tarbijakrediidilepingu nr. L89007971425, mille alusel sai kostja laenu 15 000 eurot,
krediidi kulukuse määr 11,65% aastas ja intressimäär 9,9% aastas. Esialgne võlausaldaja
teostas väljamakse 15 000 eurot 08.03.2022.
3.2. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne
võlausaldaja 08.11.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale
täiendav tähtaeg 22.11.2022 võlgnevuse tasumiseks. 29.11.2022 saatis esialgne
võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda
võlgnevust täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas 30.11.2022 kostja
vastase nõude hagejale.
3.3. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud
Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid
maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja
Tolliametilt ja Pensioniregistrist. Kontrollitud on kostja pangakonto väljavõtet periood
01.08.2021-28.02.2022 Krediidiandja eeldab, et tarbijatel on enda finantsseisundi kohta
kõige täpsem informatsioon ning tarbijad esitavad krediidiandjale täpset ja tõest
informatsiooni. Olukorras, kus tarbija esitab krediiditaotluses teadvalt valeandmeid oma
sissetulekute ning kohustuste kohta, on tarbija rikkunud hea usu põhimõttest tulenevat
kohustust teatada teist poolt asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust
oluliselt mõjutada. Kui tarbija on krediiditaotluse esitamisel krediidiandjale esitanud
ebaõigeid andmeid, ei saa krediidiandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte
rikkumist. Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet
enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja
kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse
suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine
kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk
usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta
täitma.
3.4. Hageja esitab ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise
põhimõtet ei ole järgitud. Kostja on tasunud esialgsele võlausaldajale 965,02 eurot ja
hagejale on kostja tasunud 300 eurot, millest 250 eurot arvestab hageja tasutuks põhiosa ja
50 eurot sissenõudmiskulude katteks vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 ja VÕS § 415 lg-le 2.
Kokku on kostja tasunud 1215,02 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on kostja võlas alates
10. osamaksest ning ülesütlemine ei oleks kehtiv.
4. Kohus võttis hagi menetlusse 18.11.2025 kohtumäärusega ja kohustas kostjat esitama kohtule
kirjalik vastus koos lisadega 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.
02.12.2025 kell 14.25 helistas kohus kostjale V.W tel XXX. Kostja teatas, et tema elukoht on
XXX-i, ning soovis menetlusdokumentide kättetoimetamist posti teel. Kostja nõustus, et juhul
kui ta ei viibi postitöötaja saabumisel kodus, võib dokumendid jätta postkasti. Kostjale selgitati,
et dokumentide postkasti jätmise korral loetakse hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks ning
sellest hetkest hakkab kulgema hagile vastamise tähtaeg 14 päeva. Kostja kinnitas, et sai
selgitustest aru. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 06.12.2025.
Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud.
5. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei
ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et
kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega
rahuldada.
6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul
hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud
ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,
isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul
loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et
käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad
asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei
ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,
millega jätab hagi rahuldamata.
7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping
krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev
krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 08.03.2022 lepingu nr L89007971425 (dtl 3-16), mille
alusel kandis laenuandja kostja arveldusarvele 08.03.2022 15 000 eurot (dtl 22). Tegemist on
tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti
väljaspool majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud
lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Kostjal oli kohustus laen tagastada
vastavalt graafikule (dtl 5-6).
9. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 08.03.2022 krediidiasutuste eraisikutele antud
tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses
lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 16,3% = 48,9%.
Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määra (11,65% aastas) ei ületanud laenu väljastamise ajal
seadusega kehtestatud piirmäära.
10. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest
tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses
enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg
1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija
makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses
vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult
vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta
ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla
tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
11. 08.11.2022 on hageja edastanud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 17), kus on
andnud viimase tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 22.11.2022, ning teavitanud, et kui
võlgnik nimetatud tähtajaks võlgnevust täielikult ei kustuta, on hagejal õigus leping üles öelda.
Leping ülesütlemisavaldus edastati 29.11.2022 (dtl 18). 30.11.2022 loovutas AS Inbank Finance
As nõude hagejale (dtl 19)
12. Kohus on tuvastanud, et kostja on saanud krediiti 15 000 eurot ning kostja jäi krediidi
tagastamisega võlgnevusse alates 15.08.2022. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus,
millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS
§ 108 lg 1 mõttes.
13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata
menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud
vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
14. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne
lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe
ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib
tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate
andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §
4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi
maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS §
4034 lg 13).
15. Kohus selgitas 28.10.2025 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub,
et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning
neid asjaolusid tõendada (dtl 52-57).
16. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi
viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
17. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenuotsuse tegemisel kostja
kinnitatud taotlusest, Maksu- ja Tolliametist, Pensioniregistrist ja konto väljavõttest. Hageja ei
ole selgitanud, mida esialgne krediidiandja tuvastas.
18. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline
krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija
krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete
puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline
seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad
regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause
koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Riigikohus on märkinud, et teabe saamise kohustuse
täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad
mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab
krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja
kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise
seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise
ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta
(VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on
sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3
(ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe
minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse
sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust
ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku
regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas
regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus,
ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või
asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem
maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija
varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste
võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal
puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei
saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidi info), tuleb
krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50
lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud
juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui
krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta
kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse
hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures
arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi
maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe)
(VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet
kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034
lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku
hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku
laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke
pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on
aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3
p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise
kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega
laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva
sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika
tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida
laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas
perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei
võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda
esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima
vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata
krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on
tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust
varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille
tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks
(vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3).
19. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta
kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu
kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtule esitatud kostja
laenutaotlusest nähtub, et kostja sissetulek oli 1500 eurot, tööandja puudub, ülalpeetavaid 0.
Rahvastikuregistrist nähtub, et kostjal oli ülalpeetavaid 3. Konto väljavõttest nähtub, et kostja
sissetulekuks on arvestatud ebamäärased sularaha sissemaksed ja kanded eraisikutel. Kohtu
hinnangul sularaha sissemakseid ja eraisikutelt tehtud kandeid ei käsitleta sissetulekuna, mida
oleks võimalik vastutustundliku laenamise põhimõtete kohaselt arvesse võtta. Krediidiandja ei
ole välja selgitanud kostja sissetulekuid, kohustusi, ülalpeetavate arvu. Seega on krediidiandja
rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
20. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei hinnanud tarbija
krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses
väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.
Kostjal oli küll VÕS § 4034lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid
krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise
põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida
ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
21. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese
kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud
intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija
krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise
tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus
kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem
VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest
tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja
poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul,
kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
22. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda
intressi,
on
intressimääraks
poolaasta
kaupa
Euroopa
Keskpanga
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari
ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
23. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda
kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui
suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle
laenulepingu järgi tagasi maksnud.
24. Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja sai hagejalt krediiti oma kontole 15 000 eurot.
Kostja on tasunud esialgsele võlausaldajale 965,02 eurot ja hagejale on kostja tasunud 300
eurot, millest 250 eurot arvestab hageja tasutuks põhiosa ja 50 eurot sissenõudmiskulude katteks
vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 ja VÕS § 415 lg-le 2. Kokku on kostja tasunud 1215,02 eurot
põhivõlgnevuse katteks. Seega on kostja võlas alates 10. osamaksest ning lepingu ülesütlemine
29.11.2022 seisuga ei ole kehtiv.
25. Kostjalt kuulub alternatiivse nõude alusel käesoleval ajal VÕS § 108 lg 1 alusel
väljamõistmisele ümberarvestatud põhiosa võlgnevus seisuga 20.01.2026 7164,76 eurot ja
intress 1084,39 eurot.
26. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus
sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks.
TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate
kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.
Arvestades, et kostja ei ole täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale
kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid
tähtaegselt ei tasu.
27. Edasiulatuvalt mõistab maakohus kostjalt välja vastavalt osamaksed alates 15.02.2026-
15.03.2028 maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel.
28. Rahuldamisele kuulub ka VÕS § 113 lg 1 alusel esitatud viivisenõue.
Menetluskulud
29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt
määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud
ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
30. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 kohaselt,
maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s
4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas
kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel
hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
31. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks
määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja
kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
32. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude
vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt
RKTKm 27.02.2012, nr 3-2-1-143-11, p 13).
33. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja kostjalt hageja
kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni
VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
34. Hageja on esitanud menetluskulude arvestuse 27.10.2025. Menetluskulude nimekirja
kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 1260 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu
507 eurot (ilma käibemaksuta).
35. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 20 410,22 eurot, millelt tuleb
riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv 1260 eurot. Seega on hagilt
tasutud riigilõiv 1260 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.
36. Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot
kokku 507 eurot (ilma käibemaksuta) järgmiselt: Alusdokumentidega tutvumine ja nende
analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine;
dokumentide esitamine kohtule.
37. Kohus, tutvudes menetluskulude nimekirjaga, leiab, et selles märgitud õigusabitoimingud on
põhjendatud. Põhjendatud ajakulu on seega 3 tundi.
38. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,
magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja
tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks
tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13), aga ka nt 170
eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 16.04.2021, 2-20-4817, p 20).
39. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57
märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-
100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem
erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu
andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et
advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest
tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul
nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks,
osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki
vandeadvokaadid.
40. Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise
tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole
kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma
käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva
tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja
taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja
esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti
Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja
põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast,
on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt
käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on
hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.
41. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise
õigusvaidlusega. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide
kogumist ja analüüsimist, hagiavalduse koostamist, hagiavalduses esinevate puuduste
kõrvaldamiseks hagiavalduse täiendamist ja kohtule seisukoha esitamist. Kohtu hinnangul on
käesolevas asjas põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 3 tundi, mis vastab menetlusse
esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja
põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 300 eurot (3 tundi × 100 eurot).
42. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1560 eurot, millest 1260 eurot on riigilõiv
ja 300 eurot on lepingulise esindaja kulu.
43. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda
võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
44. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163
lg 1 alusel hageja menetluskulud 82% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 18%
ulatuses hageja kanda.
45. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 95% hageja põhjendatud menetluskuludest (1560
eurot), millele vastab summa 1279,20 eurot. Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus
kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
46. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled on menetluskuludelt
viivise väljamõistmist taotlenud.
47. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
48. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi
(viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks
loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav
viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas.
49. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Nele Seping
kohtunik