1-26-103/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-26-103

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-26-103

Kohtunik

Mairi Heinsalu

Kohtuistungi sekretär

Irene Valge

Kriminaalasi

Mario Piirikivi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2

järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi

Prokurör

Andres Vegel

Süüdistatav

Mario Piirikivi

isikukood: 38905124214; xxx kodanik; elukoht

xxx puudub; xxx; emakeel xxx keel; töökoht xxx,

2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistati

Harju Maakohtu 10.10.2025 otsusega nr 1-25-

5550 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi

vangistusega 2 kuud 26 päeva. Karistus täidetud

02.01.2026.

Kahtlustatavana kinni peetud 10.01.2026 kell

22.35.

Tõkend

Puudub

Kaitsja

Ei soovi kaitsjat

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 2565 lg 1 p 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Mario Piirikivi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista

talle karistuseks vangistus 3 kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra,

mis teeb karistuseks 2 kuud vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka ja lugeda

karistusaja kandmise algust alates

Mario Piirikivi

kahtlustatavana

kinnipidamisest, s.o alates 10.01.2026.

1-26-103

4. KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada Mario Piirikivi suhtes tõkendit vahistamine

ning vahistada Mario Piirikivi kohtuotsuse kuulutamisel. Tõkend tühistada

kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest,

kumb tähtaeg saabub varem.

5. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista

riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 1329

eurost ½, s.o 664,50 eurot.

6. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud summas 664,50 eurot

tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest järgmiselt: esimesed

11 kuud kuulub igakuiselt tasumisele 55,38 eurot ning 12. kuul 55,32 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK

AS-is EE351010052031000004, SWEDBANK AS-is EE522200221013264447,

LUMINOR BANK AS-is EE401700017002872300, LHV PANK AS-is

EE957700771001523585 ning makse tegemisel märkida viitenumber

99926700000990

ja selgitus „Mario Piirikivi, kriminaalasi 1-26-103,

menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui

menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma

kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

7. Otsuse koopia anda süüdistatavale ja prokuratuurile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust

vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7

päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab

kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav e-Toimiku kaudu 15 päeva jooksul alates

apellatsiooniteate esitamisest. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse e-Toimiku kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud

või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva

süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest

kinnipidamiskohas viibivale isikule.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest Harju Maakohtule teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel

koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on

kättesaadav e-Toimiku kaudu 15 päeva jooksul alates menetluskulude vaidlustamise teate

esitamisest. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli

kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav.

Tõkendi vahistamise

kohaldamise osas saab esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kümne päeva jooksul alates päevast, mil

põhjendustega kirjalik määrus on kättesaadav (KrMS § 136, § 387 lg 2 p 1).

1-26-103

SÜÜDISTUS

Mario Piirikivi süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 10.10.2025

otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi (teod toime pandud 24.04.2025 ja

09.10.2025), uuesti, viibides 08.01.2026 kella 21.44 paiku Tallinnas, Peterburi tee 2 asuvas

T1 Selver kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist

pudeli viina ”Zubrovka Cranberry”, maksumusega 13,20 eurot, Hollandi leibjuustu viilutatud,

maksumusega 4,05 eurot ja Suitsuviineri, maksumusega 1,62 eurot ehk kokku kaupa 18,87

euro väärtuses, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult

tasumata. Mario Piirikivi poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel

põhjustel, kuna ta oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Kaup tagastati kauplusele rikkumata

kujul.

Samuti tema, viibides 10.01.2026 kella 21.37 paiku Tallinnas, Suur-Sõjamäe tn 4 asuvas

Ülemiste Rimi kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

müügisaalist pudeli viina ”Beloff” 40%vol 0,7l, maksumusega 9,99 eurot ja šokolaadipulgad

”Milka”, 2 tk, maksumusega 2,65 eurot/tk, kogumaksumusega 5,30 eurot ehk kokku kaupa

15,29 euro väärtuses, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult

tasumata. Mario Piirikivi poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel

põhjustel, kuna ta oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Kaup tagastati kauplusele rikkumata

kujul.

Seega pani Mario Piirikivi toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

mis oli toime pandud süstemaatiliselt.

MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD

Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 12.01.2026 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale

menetlemiseks kiirmenetluse korras lühimenetluse sätete järgi kriminaalasja, milles on

esitatud süüdistus Mario Piirikivile KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises.

Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil 12.01.2026.

Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab oma süüd

mõlemas episoodis, jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ning enda ülekuulamist

ei taotlenud.

Prokurör taotles isiku süüdimõistmist KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises ja karistamist vangistusega 6 kuud, vähendades seda KrMS § 238 lg 2

sätete alusel 1/3 võrra, mis teeb lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. Arvata karistusaja

hulka eelvangistuses viibitud kolm päeva. Samuti taotles prokurör süüdistatava vahistamist

kohtuotsuse kuulutamisel nii karistuse täitmise tagamiseks kui ka uute kuritegude

toimepanemise vältimiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1-26-103

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud

kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud.

Kohtu hinnangul on 08.01.2026 ja 10.01.2026 varguse katse episoodide toimepanemine

Mario Piirikivi poolt tõendatud nii tunnistajate ütlustega, videosalvestistega, süüdistatava

enda süüd tunnistavate ütlustega kui ka teiste kogutud kirjalikke tõenditega. Kohus põhjendab

oma seisukohta järgmiselt.

08.01.2026 episood

Mario Piirikivile esitatud süüdistust 08.01.2026 kella 21.44 paiku aadressil Peterburi tee 2,

Tallinn asuvas T1 Selveri kaupluses toime pandud varguse katses kinnitab esmalt Viking

Security AS-i 11.01.2026 avaldus 05-03/2026/18 /tl 9-10/, millest nähtub nii varastatud

esemete nimekiri kui ka nende väärtus kogusummas 18,87 eurot. Samuti nähtub avaldusest, et

varastatud esemed tagastati kauplusele rikkumata kujul.

Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt /tl 11-12/, olles 08.01.2026 kell 21.34 aadressil Peterburi tee

2, Tallinn xxx tööl, nägi ta kaameratest T1 Selveri poes meesterahvast, kes tundus

joobeseisundis. Tunnistaja nägi teda jälgides, kuidas ta pani asju spordikotti ning lahkus

kassaliinidest kell 21.44 kotti pandud asjade eest maksmata. Toodeteks olid viin, juust ning

suitsuviiner kogumaksumusega 18,87 eurot, mis tagastati kauplusele.

Varguse katse toimepanemist Mario Piirikivi poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos

fototabeli ja DVD-ga /tl 16-20/, milles on vaadeldud 08.01.2026 videosalvestisi Peterburi tee

2, Tallinn asuvatest T1 Selveri kaupluse valvekaameratest. Videosalvestistelt nähtub Mario

Piirikivi tegevus, s.o 08.01.2026 kella 21.33 paiku kauplusesse sisenemine, juustuosakonda

liikumine, kus ta kell 21.35 võtab külmikust toote, kell 21.36 lihatoodete osakonna külmikust

teise toote võtmine, kodukeemia osakonda suundumine, kus tema tegevust ei ole näha kauba

taha varjumise tõttu, kell 21.39 kodukeemia osakonnast lahkumine, kusjuures eelnevalt käes

olnud tooteid ta enam käes ei hoia. Samuti nähtub kell 21.41 alkohoolsete jookide osakonda

sisenemine, kus ta võtab ühe toote enda kätte, mida kell 21.42 tema käes enam ei ole. Seejärel

nähtub, kuidas meesterahvas on kell 21.43 infoleti kassas ning maksab ühe toote eest ja väljub

müügisaalist, mille järel peab turvatöötaja ta kinni. Turvaruumis avastab turvatöötaja tema

kotist kolm toodet – juustu, viinerid ja viinapudeli. Videosalvestistel on Mario Piirikivi

visuaalselt äratuntav, ta kannab tumedat värvi jopet, pükse, jalanõusid ning mütsi ja kaasas on

tal suur tumedat värvi kott.

Mario Piirikivi 11.01.2026 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt /tl 28-30/ tunnistas ta end

varguse katse toimepanemises süüdi ja avaldas kahetsust. Samuti selgitas, et üksikasju ei

mäleta, kuna oli alkoholijoobes.

10.01.2026 episood

Mario Piirikivile esitatud süüdistust 10.01.2026 kella 21.37 aadressil Suur-Sõjamäe tn 4,

Tallinn asuvas Ülemiste Rimi kaupluses toime pandud varguse katses kinnitab esmalt Rimi

Eesti Food AS 10.01.2026 avaldus /tl 1/, millest nähtub nii varastatud esemete nimekiri kui ka

nende väärtus kogusummas 15,29 eurot. Samuti nähtub avaldusest, et esemed tagastati

kauplusele rikkumata kujul.

1-26-103

Tunnistaja J. K. ütluste kohaselt /tl 2/ pidas ta 10.01.2026 aadressil Suur-Sõjamäe 4, Tallinn

asuvas Ülemiste Rimis kell 21.40 kinni meesterahva, kes möödus kassast, jättes maksmata

viina ja šokolaadide eest kogusummas 15,29 eurot. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul.

Lisaks tunnistaja ütlustele kinnitab varguse katse toimepanemist ka asitõendi vaatlusprotokoll

koos fototabeli ja DVD-ga /tl 4-7/, milles on vaadeldud 10.01.2026 videosalvestisi Suur-

Sõjamäe tn 4, Tallinn asuvast Ülemiste Rimi kauplusest. Videosalvestiselt nähtub visuaalselt

Mario Piirikivina äratuntava meesterahva sisenemine kauplusesse kella 21.33 ajal,

karastusjookide osakonda suundumine, kella 21.36 ajal alkohoolsete jookide osakonnas toote

võtmine, kell 21.37 sealt võetud pudeli panemine oma kotti ning kell 21.39 maiustuste

osakonda minemine, kus võtab ühe toote. Seejärel suundub Mario Piirikivi

iseteeninduskassade alale, mille kaudu väljub müügisaalist, jättes sinna karastusjookide

osakonnast võetud pudeli. Turvatöötaja peab ta kinni pärast müügisaalist väljumist.

Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 21-23/ tõendab, et 10.01.2026 kell 22.35

sündmuskohal aadressil Suur-Sõjamäe tn 4, Tallinn peeti varguse toimepanemiselt kinni

Mario Piirikivi.

Mario Piirikivi 11.01.2026 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt /tl 28-30/ tunnistas ta end

varguse katse toimepanemises süüdi ja avaldas kahetsust. Samuti selgitas, et üksikasju ei

mäleta, kuna oli alkoholijoobes.

Õiguslik hinnang

Kohtu hinnangul vastab Mario Piirikivi tegu varguse (KarS § 199) objektiivsetele ja

subjektiivsetele tunnustele.

Kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt on tuvastav, et Mario Piirikivi poolt varastatud

esemed olid tema jaoks võõras vara. Samuti on tuvastatud, et eseme äravõtmisega soovis

süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse ja kehtestada esemetele uue, s.o enda

valduse ning selleks puudus esemete senise valdaja nõusolek. Kuivõrd mõlemas episoodis

peeti Mario Piirikivi pärast kassadest möödumist turvatöötaja poolt koos varastatud

esemetega kinni, jäid vargused süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpuni viimata

ehk vargused jäid katse staadiumisse. Seega on käesoleval juhul tuvastamist leidnud varguse

katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Samuti pani Mario Piirikivi esemete äravõtmise toime selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil. Nii nähtub kriminaalasja materjalidest üheselt, et Mario Piirikivi soovis esemete

äravõtmisega jätta nende senise omaniku esemetest kestvalt ilma ning kui turvatöötajad ei

oleks süüdistatavat koos varastatud esemetega kinni pidanud, ei oleks ta neid esemeid

omanikule tagastanud.

Kohtu hinnangul on Mario Piirikivi vargused toime pannud kavatsetult. KarS § 16 lg 2

kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava

asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Tahtluse

hindamisel võtab kohus arvesse just Mario Piirikivi enda ütluseid, mille kohaselt on ta

tunnistanud alkoholijoobes olles varastamist, samuti sissetuleku ja töökoha puudumist. Seega

kinnitavad Mario Piirikivi ütlused, et ta läks kauplusesse eesmärgiga varastada ehk ta pani

teod toime teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult.

1-26-103

Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kuivõrd kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Mario Piirikivi on toime pannud kaks

varguse katse episoodi ning teda on ka varasemalt Harju Maakohtu 10.10.2025. a otsusega 1-

25-5550 karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi (kuritegu toimepandud 09.10.2025.

a) /tl 39-43/, saab kahtlemata öelda, et vargused on toime pandud süstemaatiliselt. Seega on

Mario Piirikivi tegevus kvalifitseeritud õigesti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

Arvestades ka, et Mario Piirikivi peeti varguste toimepanemiselt kinni ehk vargused jäid

süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, tuleb Mario Piirikivi tegevust hinnata

kuriteo katsena KarS § 25 lg 2 mõttes.

Seega on Mario Piirikivi toime pannud võõra vallasasja äravõtmise katse selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS §

199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KARISTUS MÕISTMINE

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS 199 lg 2 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või

kuni viieaastane vangistus.

Kohus leiab, et Mario Piirikivi suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust

rahalise karistuse näol. Seda seetõttu, et Mario Piirikivil puudub töökoht ja sissetulekud.

Mario Piirikivi on 11.01.2026 ülekuulamisel eeltoodut kinnitanud ning selgitanud ka, et

tegeleb töö otsimisega. Nimetatu kinnitab kahtlemata asjaolu, et Mario Piirikivil puuduvad

rahalised vahendid, mistõttu on ka välistatud temale rahalise karistuse kohaldamine. Seega

tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistusena vangistust.

Kohtu hinnangul on Mario Piirikivi süü KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemisel keskmisest väiksem. Nimelt süüdistatakse teda käesolevalt kahe

varguse episoodi toimepanemises, milles varastatu väärtus oli väike ning vargused jäid

katsestaadiumisse. Arvestades, et mõlema episoodide puhul tagastati kaup kauplustele

rikkumata kujul, ei tekitanud Mario Piirikivi oma tegevusega ka varalist kahju.

Karistust kergendava asjaoluna saab arvesse võtta ka Mario Piirikivi puhtsüdamlikku

kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega saab Mario Piirikivile

mõista karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 3 kuud vangistust. Kuna tegemist on

lühimenetlusega, tuleb mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe

kolmandiku võrra, mõistes Mario Piirikivile lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust.

Kohus on seisukohal, et Mario Piirikivile mõistetavat vangistust ei ole võimalik asendada

üldkasuliku tööga ega jätta tema karistust kas täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata.

Karistusregistri andmetest nähtub /tl 36-38/, et Mario Piirikivi on varasemalt korduvalt nii

väärteo- kui ka kriminaalkorras karistatud. Viimati karistati Mario Piirikivi Harju Maakohtu

10.10.2025 otsusega nr 1-25-5550 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 45 päeva,

1-26-103

mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra. Seega karistati Mario Piirikivi

vangistusega 30 päeva. KarS § 65 lg-st 2 juhindudes suurendati Mario Piirikivile karistuseks

mõistetud 30 päeva pikkust vangistust temale 26.09.2025 Harju Maakohtu poolt

kohtuotsusega 1-25-5161 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 1 kuu ja 26

päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 2 kuud ja 26 päeva vangistust /tl 39-43/.

Karistus on karistusregistri kohaselt täidetud 02.01.2026 /tl 36/. Arvestades nimetatud

kohtuotsuses olevat liitkaristust ning karistusregistrist nähtuvat, on Mario Piirikivi karistatud

ka Harju Maakohtu 26.09.2025. a otsusega 1-25-5161 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega

1 kuu ja 26 päeva, millest ta KarS § 73 lg 1 alusel täielikult tingimisi vabastati ühe aasta

pikkuse katseajaga /tl 36/.

Lisaks kahele kehtivale kriminaalkaristusele on Mario Piirikivil ka neli kehtivat

väärteokaristust, millest kolm on KarS § 218 lg 1 järgi (sh üks tegudest on karistusregistri

andmetel jäänud katse staadiumisse).

Arvestades seega Mario Piirikivi varasemat karistatust, samuti käesoleva kriminaalasja

aluseks olevate varguse episoodide arvu, ei ole Mario Piirikivi kriminaalhoolduseks sobiv

isik. Seda veendumust kinnitab ka asjaolu, et Mario Piirikivi on kohtule kohtuistungil

tunnistanud, et tal on probleem alkoholi tarvitamisega ja enda sõnul on ta kuriteod toime

pannud alkoholijoobes.

Võttes ka arvesse, et süüdistataval puudub kindel elukoht, ta elab enda sõnul juhututtavate

juures või Tallinna xxx üksuse öömajas, oleks kriminaalhoolduse kohaldamine temale

keeruline. Kokkuvõtvalt puudub kohtul veendumus, et Mario Piirikivi suudaks vabaduses

viibides hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ja seda just põhjusel, et ükski eelnev

karistus (vangistusest tingimisi vabastamine katseajaga, reaalne vangistus) ei ole Mario

Piirikivi käitumist muutnud. Mario Piirikivi on avaldanud kahetsust ja lubanud rohkem mitte

nii teha, kuid ometigi on need väljaütlemised jäänud üksnes paljasõnalisteks lubadusteks.

Süüdistatav käitumine näitab üheselt, et ta ei ole võimeline kriminaalhoolduse tingimusi

täitma. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätkuvate kuritegude toimepanemise vältimiseks Mario

Piirikivi ühiskonnast isoleerida ja karistada teda käesolevas kriminaalasjas reaalselt

kandmisele kuuluva vangistusega.

KrMS § 275 lg 1 alusel on kohtul õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega

valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see

tühistada. KrMS § 130 lg 41 sätestab, et kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava,

et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Ka prokurör taotles

Mario Piirikivi vahistamist kohtuotsuse kuulutamisel.

Selleks, et tagada kohtuotsuse täitmine, tuleb Mario Piirikivi suhtes kohaldada tõkendit

vahistamine ja vahistada isik kohtusaalist KrMS § 130 lg 41 alusel ja seda järgmistel

põhjustel.

Esmalt juhib kohus tähelepanu sellele, et Mario Piirikivi näol on tegemist isikuga, kelle poolt

toime pandud kuritegu ei ole esmakordne, vaid teda on varasemalt kahel korral karistatud

süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Tal on hetkel kaks kehtivat kriminaalkaristust

ning viimane karistus oli reaalne vangistus. Viimati karistati teda Harju Maakohtu

10.10.2025. a otsusega nr 1-25-5550 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud

1-26-103

26 päeva, mille kandmiselt vabanes ta 02.01.2026. a. Nimetatud kuritegu oli toime pandud

kohtu poolt määratud katseajal, mistõttu moodustati kohtuotsuses liitkaristus KarS § 65 lg 2

alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistusega.

Käesolevas asjas pani Mario Piirikivi esimese varguse katse toime kõigest kuus päeva peale

karistuse kandmiselt vabanemist. See näitab, et Mario Piirikivi ei ole teinud mingeid järeldusi

varasematest karistustest. Lisaks nähtub, et Mario Piirikivi kuritarvitab alkoholi. Tema

ütlustest nähtub, et ta oli varguste toimepanemise ajal alkoholijoobes ning ka üheks varastatud

esemeks oli alkohol. Seetõttu esineb igati põhjendatud alus arvata, et ta võib jätkata vabaduses

varguste toimepanemist ja seda just alkoholijoobes.

Teiseks puudub Mario Piirikivil elukoht ning oma ütlustes selgitab ta, et elab kus juhtub /tl

29/. Elukoha puudumist kinnitas ta ka käesolevas asjas 12.01.2025. a toimunud kohtuistungil.

Need asjaolud koostoimes annavad igati põhjendatud aluse arvata, et Mario Piirikivi ei ole

isikuks, kelle suhtes esineks alus jätta mõistetav karistus tingimisi täitmisele pööramata ning

tal puudub igasugune tahe minna vabatahtlikult vanglasse karistust kandma. Kuivõrd ta ei

oma kindlat elukohta, vaid elab seal, kus juhtub, siis on ka tema kätte saamine suure

tõenäosusega raskendatud.

Nimetatud asjaoludest tulenevalt ei ole võimalik ilma isikut vahistamata tagada kohtuotsuse

täitmist, kuivõrd süüdistatav võib hakata karistuse ärakandmisele asumisest kõrvale hoiduma.

Seetõttu on vältimatult vajalik Mario Piirikivi suhtes kohaldada kohtuotsuse kuulutamisel

tõkendit vahistamine kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmise tagamiseks alates tema

kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 10.01.2026.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuluks KrMS § 175 lg 1

p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva

otsusega kaasnev sundraha. Kuna kriminaalasja arutati kiirmenetluse korras, siis KrMS § 2565

lg 2 alusel tuleb Mario Piirikivilt menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundrahast, s.o

1329 eurost pool ehk 664,50 eurot.

Kohus leiab, et arvestades menetluskulude suurust ja seda, et süüdistatav kannab vanglas

karistust, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud

kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-

kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mairi Heinsalu