2-25-7091/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.01.2026 Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-7091

Kohtunik

Anne PALMISTE

Tsiviillasi

Swedbank AS hagi X vastu 14 270,61 € võlgnevuse ja

lisanduva viivise nõudes

Kirjalikus menetluses

Hagihind

16 522,06 €

Hageja

Swedbank AS

registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn

Harjumaa

Hageja esindaja

Külli REINFELD, e-post: xxx

Kostja

X

sünd. xx.xx.xxxx, isikukood XXX, teadaolevad elukohad

xxx ja xxx, tegelik elukoht teadmata

Juhindudes TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg.1, 2, §468 lg.1 p.2, §632,

maakohus

O T S U S T A S :

Swedbank AS hagi rahuldada.

Välja mõista XLT Swedbank AS kasuks laenulepingust nr.23-064336-VL tulenev

võlgnevus summas 8587 (kaheksa tuhat viissada kaheksakümmend seitse) eurot 84

senti (s.h. põhivõlgnevus 7571,73 €, intress 468,80 € ja viivis 547,31 €).

Välja mõista XLT Swedbank AS kasuks viivis 16,9% aastas alates 08.05.2025 kuni

laenulepingust nr.23-064336-VL tuleneva põhinõude (7571,73 €) täitmiseni.

Välja mõista XLT Swedbank AS kasuks vaba tagasimaksega krediitkaardi

kasutamise lepingust nr.23-072111-RK tulenev võlgnevus summas 1643 (üks tuhat

kuussada nelikümmend kolm) eurot 82 senti (s.h. põhivõlgnevus 1500 €, intress

70,32 € ja viivis 73,50 €).

Välja mõista XLT Swedbank AS kasuks viivis Võlaõigusseaduse §113 lg.1 teises

lauses sätestatud ulatuses alates 08.05.2025 kuni vaba tagasimaksega krediitkaardi

kasutamise lepingust nr.23-072111-RK tuleneva põhinõude (1500 €) täitmiseni.

Välja mõista XLT Swedbank AS kasuks laenulepingust nr.24-006634-VL tulenev

võlgnevus summas 4038 (neli tuhat kolmkümmend kaheksa) eurot 95 senti (s.h.

põhivõlgnevus 3535,48 €, intress 232,40 € ja viivis 271,07 €).

Välja mõista XLT Swedbank AS kasuks viivis 17,9% aastas alates 08.05.2025 kuni

laenulepingust nr.24-006634-VL tuleneva põhinõude (3535,48 €) täitmiseni.

Jätta menetluskulud X kanda.

Välja mõista XLT Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 980 (üheksasada

kaheksakümmend) eurot. XL tuleb menetluskuludelt tasuda viivist alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS §113 lg.1 teises lauses sätestatud

ulatuses.

Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS (edaspidi: hageja) ja X (edaspidi:

kostja) 07.09.2023 laenulepingu nr.23-064336-VL, mille alusel sai kostja laenu 8500 €.

Leping on sõlmitud kirjalikus vormis. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 18,56%

aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud: krediidisumma 8500 €,

laenulepingus kokkulepitud intressimäär 16,9% aastas, tagastamise lõpptähtpäev

25.08.2028, osamaksete arv 59. Kostja kohustus tagama, et arvelduskontol on intressi

tasumiseks õigel ajal piisav summa. Kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva

summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt

eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra

alusel. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel Euroopa Keskpanga intress + 8%

aastas, s.o. 0,031% päevas, 11,15% aastas. Kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid

kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, mistõttu saatis hageja

04.11.2024 kostjale kirjalikult postiga kostja aadressil ja e-posti teel lepingu ülesütlemise

teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse

tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse

tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Kostja ei täitnud

lepingulist kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu ütles hageja 03.12.2024 lepingu

ühepoolselt üles. Laenulepingust nr.23-064336-VL tulenev võlgnevus on kokku 8587,84 €,

millest põhiosa on 7571,73 €, intress 468,80 € ja viivis 547,31 €, mis tekkisid alates

25.08.2024.

Lisaks sõlmisid hageja ja kostja 09.10.2023 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi

kasutamise lepingu nr.23-072111-RK, mille alusel andis hageja kostja kasutusse

krediitkaardi krediidilimiidiga 1500 € intressimääraga 18% aastas. Krediidi kulukuse

esialgne määr oli lepingu sõlmimisel 30,89% aastas. Leping on sõlmitud kirjalikus vormis.

Hageja krediteeris krediidilimiidi arvelt tehtud toiminguid alates toimingu tegemise

päevast kuni kasutatud krediidilimiidi tagastamiseni või kuni lepingu lõppemiseni. Kostja

kohustus maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud

tasusid, viiviseid ja trahve. Hageja arvestas intressi kasutatud krediidilimiidi eest

igapäevaselt. Hageja debiteeris intressi arvelduskontolt igakuiselt maksepäeval ning kostjal

lasus kohustus tagada tasumisele kuuluvate summade olemasolu oma arvelduskontol. Juhul

kui lepingu lõppemise päeval ei olnud kontol, limiidikontol või muudel arvelduskontodel

kasutatud krediidilimiidi summat, kohustus kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja

hinnakirja kohaselt viivist kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja hinnakirja järgne

viivisemäär on hetkel Euroopa Keskpanga intress + 8% aastas, s.o. 0,031% päevas, 11,15%

aastas. Kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed

maksed tähtaegselt tasumata, mistõttu saatis hageja 04.11.2024 kostjale kirjalikult postiga

kostja aadressil ja e-posti teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse

suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas

kostjat nimetatud teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb

hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Kostja ei täitnud lepingulist kohustust ka

täiendava tähtaja jooksul, mistõttu ütles hageja 03.12.2024 lepingu ühepoolselt üles. Vaba

tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr.23-072111-RK tulenev võlgnevus on

kokku 1643,82 €, millest põhiosa 1500 €, intress 70,32 € ja viivis 73,50 €, mis tekkisid

alates 25.08.2024.

Lisaks sõlmisid hageja ja kostja 31.01.2024 laenulepingu nr.24-006634-VL, mille alusel

sai kostja laenu 3700 €. Leping on sõlmitud kirjalikus vormis. Lepingu kohaselt on krediidi

kulukuse määr 19,72% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud:

krediidisumma 3700 €, laenulepingus kokkulepitud intressimäär 17,9% aastas, tagastamise

lõpptähtpäev 25.01.2029, osamaksete arv 59. Kostja kohustus tagama, et arvelduskontol on

intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa. Kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele

kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt

summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud

määra alusel. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel Euroopa Keskpanga intress +

8% aastas, s.o. 0,031% päevas, 11,15% aastas. Kostja ei täitnud kohaselt lepingust

tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, mistõttu

saatis hageja 04.11.2024 kostjale kirjalikult postiga kostja aadressil ja e-posti teel lepingu

ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja

kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et

täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt

ülesöelduks. Kostja ei täitnud lepingulist kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu

ütles hageja 03.12.2024 lepingu ühepoolselt üles. Laenulepingust nr.24-006634-VL

tulenev võlgnevus on kokku 4038,95 €, millest põhiosa on 3535,48 €, intress 232,40 € ja

viivis 271,07 €, mis tekkisid alates 25.08.2024.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista:

-

laenulepingust nr23-064336-VL tulenev võlgnevus kokku 8587,84 €, millest

põhiosa on 7571,73 €, intress 468,80 € ja viivis 547,31 € ning viivis põhinõudelt (7571,73

€) 16,9% aastas alates 08.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni

-

vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr.23-072111-RK tulenev

võlgnevus kokku 1643,82 €, millest põhiosa on 1500 €, intress 70,32 € ja viivis 73,50 €

ning viivis põhinõudelt (1500 €) alates 08.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §113

lg.1 teises lauses sätestatud määras

-

laenulepingust nr.24-006634-VL tulenev võlgnevus kokku 4038,95 €, millest

põhiosa on 3535,48 eurot, intress 232,40 € ja viivis 271,07 € ning viivis põhinõudelt

(3535,48 €) 17,9% aastas alates 08.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni

-

menetluskuludena riigilõiv summas 980 € ning viivis menetluskuludelt VÕS §113

lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Viru Maakohtu 06.08.2025 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ning kostjale anti

tähtaeg 14 päeva hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagimaterjalid toimetati kostjale

kätte 17.10.2025 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) §317 lg.1 p.1 ja lg.3

kohase avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.10.2025. Kostjat hoiatati

hagile vastamata jätmise korral TsMS §407 lg.1, 2 sätestatud tagajärgede eest. Kostja

kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud hagiavalduse ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid

dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS §407 lg.1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt peab hagile

vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Neid

nõudeid on järgitud.

Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva

jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast

päevast arvates. TsMS §317 lg.5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade

avaldati 01.10.2025 ja dokument loeti kättetoimetatuks 17.10.2025. Seega tuli kostjal

vastus esitada hiljemalt 31.10.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud

vastamise tähtaja pikendamist. TsMS §407 lg.3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS §407

lg.1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata

Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe Võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) §2

lg.1 mõistes, mis õigustab hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist.

Vastavalt VÕS §3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest

või lepingusarnasest võlasuhtest.

Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.09.2023 laenulepingu nr.23-

064336-VL, mille alusel sai kostja laenu 8500 €. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse

määr 18,56% aastas. Kostja ei täitnud lepingulist kohustust, mistõttu ütles hageja

03.12.2024 lepingu ühepoolselt üles. Laenulepingust nr.23-064336-VL tulenev võlgnevus

on kokku 8587,84 €, millest põhiosa on 7571,73 €, intress 468,80 € ja viivis 547,31 €, mis

tekkisid alates 25.08.2024.

Lisaks sõlmisid hageja ja kostja 09.10.2023 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi

kasutamise lepingu nr.23-072111-RK, mille alusel andis hageja kostja kasutusse

krediitkaardi krediidilimiidiga 1500 € intressimääraga 18% aastas. Krediidi kulukuse

esialgne määr oli lepingu sõlmimisel 30,89% aastas. Hageja ütles 03.12.2024 lepingu

ühepoolselt üles. Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr.23-072111-RK

tulenev võlgnevus on kokku 1643,82 €, millest põhiosa 1500 €, intress 70,32 € ja viivis

73,50 €, mis tekkisid alates 25.08.2024.

Lisaks sõlmisid hageja ja kostja 31.01.2024 laenulepingu nr.24-006634-VL, mille alusel

sai kostja laenu 3700 €. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 19,72% aastas. Hageja

ütles 03.12.2024 lepingu ühepoolselt üles. Laenulepingust nr.24-006634-VL tulenev

võlgnevus on kokku 4038,95 €, millest põhiosa on 3535,48 €, intress 232,40 € ja viivis

271,07 €, mis tekkisid alates 25.08.2024.

VÕS §8 lg.2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS §76 lg.1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §82 lg.1 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS §402 lg.1 kohaselt on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult

tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või

krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (Riigikohtu 11.10.2023 lahend

tsiviilasjas nr.2-21-20479, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei

tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993

direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti

õigusesse üle VÕS §402 - §421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus

hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste

ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16 ja EKo 21.12.2016, C 154/15).

Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste

täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020,

C 679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas

leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi

olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja

asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

VÕS §406 lg.1 tulenevalt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on

väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi

ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et

krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud

tingimustel ja tähtaegadel.

VÕS §4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

07.09.2023 sõlmitud laenulepingu nr.23-064336-VL ja 09.10.2023 sõlmitud eraisiku vaba

tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr.23-072111-RK ajal oli Eesti Panga

poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,72% (kättesaadav Internetis Eesti Panga

kodulehel https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS §4062

lg.1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr enam kui 50,16% aastas.

31.01.2024 sõlmitud laenulepingu nr.24-006634-VL ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määr 17,36% (kättesaadav Internetis Eesti Panga kodulehel

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS §4062 lg.1

kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr enam kui 52,08% aastas.

Eeltoodust tulenevalt ei ole lepingud nr.23-064336-VL, nr.23-072111-RK ja nr.24-006634-

VL tühised krediidikulukuse määra suuruse tõttu VÕS §4062 lg.1 mõistes.

Järgnevalt analüüsib maakohus vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte sätestab VÕS §4034.

Vastavalt VÕS §4034 lg.1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

- omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja

- hindama tarbija krediidivõimelisust.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS §4034 lg.7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS §94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast.

Krediidasutuste seaduse §83 lg.3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu

krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust

või tagasi maksta muust eluks otseselt mittevajalikust varast, tagades sellega, et laenuvõtja

ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda

maksejõuetuks (vt. Riigikohtu 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr.3-2-1-169-13 p.21).

Eeltoodu tähendab seda, et krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata

erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke

majanduslikke tagajärgi (vt. Riigikohtu 26.05.2016 otsus tsiviilasjas nr.3-2-1-30-16 p.10)

Tulenevalt VÕS §4034 lg.13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal).

Kohus nõustub, et laenutaotlejal (kostjal) oli VÕS § 14 lg 1 2. lause järgi kohustus esitada

krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks

laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid,

kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 otsus tsiviilasjas nr.2-20-

106661, p.55).

Hageja märkis hagiavalduses, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis hageja

arvesse m.h. kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Ühtlasi kasutas hageja

teabe kogumiseks ka asjakohast avalikku andmekogu (Creditinfo maksehäirete register).

Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul on laenuandja järginud vähemalt

vastutustundliku laenamise põhimõtte miinimumnõudeid, analüüsinud laenutaotleja

esitatud andmeid, kontoväljavõtet, kogunud/kontrollinud andmeid andmebaasidest.

Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumata põhivõlgnevus lepingu nr.23-064336-VL eest

7571,73 €, lepingu nr.23-072111-RK eest 1500 € ja lepingu nr.24-006634-VL eest 3535,48

€.

Kuivõrd kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud, jätnud

maksegraafikujärgsed maksed tegemata, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS §100

mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS §101 sätestatud õiguskaitsevahendite

kasutamiseks (s.h. nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist).

Kohus peab hageja põhinõudeid põhjendatuks ning need kuuluvad kostjalt

väljamõistmisele.

Järgnevalt analüüsib maakohus intressi nõudeid.

VÕS §397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Lepingu nr.23-064336-VL intressimäär oli 16,9% aastas, lepingu nr.23-072111-RK

intressimäär oli 18% aastas ja lepingu nr.24-006634-VL intressimäär oli 17,9% aastas.

Lepingu nr.23-064336-VL ülesütlemise seisuga 03.12.2024 oli tasumata intress 468,80 €.

Lepingu nr.23-072111-RK ülesütlemise seisuga 03.12.2024 oli tasumata intress 70,32 €.

Lepingu nr.24-006634-VL ülesütlemise seisuga 03.12.2024 oli tasumata intress 232,40 €.

Kostja ühegi lepingu eest intressi tasunud ei ole ja seega on hageja intressinõuded

põhjendatud.

Järgnevalt analüüsib maakohus viivise nõudeid.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §101 lg.1 p.1 ja p.6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult

viivist.

Vastavalt VÕS §113 lg.1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid lepingu nr.23-064336-VL

põhivõlalt 7571,73 € summas 547,31 €, lepingu nr.23-072111-RK põhivõlalt 1500 €

summas 70,32 € ja lepingu nr.24-006634-VL summas 271,07 €.

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivistele välja

mõista kostjalt ka viivised perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule 08.05.2025 kuni

põhinõude täitmiseni vastavalt lepingu nr.23-064336-VL põhivõlalt 7571,73 € 16,9 %

aastas, lepingu nr.23-072111-RK põhivõlalt 1500 € VÕS §113 lg.1 sätestatud

seadusejärgses määras ja lepingu nr.24-006634-VL põhivõlalt summas 3535,48 € 17,9%

aastas.

Maakohus leiab, et hageja viivisenõuded on seaduslikud ja rahuldab need.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Swedbank AS hagi X vastu täielikult ja mõistab

hagejalt kostja kasuks välja:

- laenulepingust nr23-064336-VL tuleneva võlgnevuse summas 8587,84 € (s.h.

põhivõlgnevus 7571,73 €, intress 468,80 € ja viivis 547,31 € ning viivis põhinõudelt

(7571,73 €) 16,9% aastas alates 08.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni)

- vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr.23-072111-RK tuleneva

võlgnevuse summas 1643,82 € (s.h. põhivõlgnevus 1500 €, intress 70,32 € ja viivis 73,50 €

ning viivis põhinõudelt (1500 €) alates 08.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §113

lg.1 teises lauses sätestatud määras

- laenulepingust nr.24-006634-VL tuleneva võlgnevuse summas 4038,95 € (s.h.

põhivõlgnevus 3535,48 €, intress 232,40 € ja viivis 271,07 € ning viivis põhinõudelt

(3535,48 €) 17,9% aastas alates 08.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni).

Menetluskulud

TsMS §173 lg.1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS §162 lg.1 tulenevalt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu summas 980 € ja viivise

menetluskuludelt VÕS §113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohus leiab, et hageja menetluskulude nõue on põhjendatud ja mõistab selle hageja

kasuks kostjalt täies ulatuses välja.

TsMS §177 lg.4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja

taotluse ja mõistab menetluskuludelt välja viivise alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §113 lg.1 teises lauses sätestatud määras.

Tulenevalt TsMS §468 lg.1 p.2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse.

Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik