2-23-4382/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Aleksandr Kondrašov, Liis Arrak, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-4382

Tsiviilasi

U.G hagi AS LHV Pank vastu lepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 14.10.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS LHV Pank apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja U.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja Andreas

Lunden

Kostja AS LHV Pank (registrikood 10539549), lepinguline

esindaja Teele Reedi

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata AS LHV Pank 09.01.2026 taotlus kuulutada menetlus kinniseks.

2. Harju Maakohtu 14.10.2024 otsus jätta muutmata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta AS LHV Pank kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel võib olla vajalik tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U.G (hageja) esitas 21.03.2023 Harju Maakohtule AS LHV Pank (kostja/pank) vastu hagi,

milles palus tuvastada, et kostjal ei olnud mõjuvat põhjust öelda 14.03.2023 avaldusega

erakorraliselt üles makseteenuse leping, ning tuvastada, et poolte vahel on kehtiv makseteenuse

leping.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.07.2022 makseteenuse lepingu ning kostja avas

hagejale konto. Kontole laekusid Soome ettevõtte poolt hagejale makstud dividendid. Lisaks

laekus 2022. a sügisel kontole 981 466,66 eurot hageja kontolt likvideeritud Läti pangas ABLV

Bank AS (ABLV). Enne raha laekumist selgitas hageja kostjale raha päritolu ja esitas Riia

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22.09.2022 määruse, millega oli tuvastatud vahendite

seaduslik päritolu. Kostja aktsepteeris ülekande.

Hageja soovis 2023. a kanda vaidlusaluselt kontolt 650 000 eurot oma Šveitsi pangas asuvale

kontole, kuna seal pakuti kõrgemat hoiuseintressi. Ülekande tegemiseks taotles hageja kostjalt

makselimiidi suurendamist. Limiidi tõstmise asemel asus kostja hagejalt nõudma teavet kontol

oleva raha päritolu kohta, hageja seotuse kohta Eestiga ja temaga seotud juriidiliste isikute

tegevuse kohta. Hageja selgitas raha päritolu ja esitas seda kinnitavad dokumendid. Lätist

laekunud raha päritolu tõendavad dokumendid oli hageja kostjale esitanud juba varem. Kostja

küsitud dokumentidest jättis hageja esitamata vaid äriühingu C OÜ konto väljavõtte, sest ettevõte

ei olnud seotud kontol oleva rahaga ning hagejal puudus kohustus juriidilise isiku andmeid

esitada.

Vaatamata hageja koostööle ütles kostja 14.03.2023 avaldusega makseteenuse lepingu

erakorraliselt üles. Kostjal puudus õigus leping üles öelda. Hageja oli pangale esitanud nõutud

teabe ja selgitanud raha päritolu. Läti pangast laekunud vahendite seaduslikku päritolu tõendab

kostjale esitatud Riia Ringkonnakohtu määrus. Väide, et hageja jättis kostjale esitamata Läti

kohtu määruses viidatud raamatupidamisdokumendid, on alusetu, kuivõrd hageja esitas kõik

tema valduses olevad materjalid. Kostja ei selgitanud, kas esitatud dokumentidest piisab või on

vajalik täiendava teabe esitamine.

Asjaolu, et kostja avas hagejale konto, kinnitab, et kostja pidas hagejat sobivaks kliendiks.

Hageja on tarbija, kelle ainus arvelduskonto Eestis asus kostja juures. Hagejal on Soome

kodakondsus ja Eesti elamisluba. Hageja on ärimees, kes viibib erinevates riikides, sealhulgas

Eestis, kus ta üürib korterit, saab töötasu ja maksab makse.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja selgitas, et lepingu sõlmimisel avaldas hageja, et tema kontole hakkavad laekuma palk ja

dividendid. Esimesel kolmel kuul laekusidki kontole vaid töötasu ja dividendid. Alates 2022 a.

oktoobrist hakkasid kontole laekuma suured rahasummad kliendi Soome pangakontolt. Lisaks

teavitas hageja kostjat, et tema kontole laekub likvideeritud Läti pangast ABLV makse summas

981 266,66 eurot.

Vahendite päritoluna nimetas klient temale kuuluvatest äriühingutest aastatel 2015-2017 saadud

dividende. Seda asjaolu soovis hageja tõendada kostjale edastatud Läti kohtu määrusega, mille

kohaselt ei pärine vahendid kuritegelikust tegevusest. Samas nähtub määrusest, et

kohtumenetlust ei lõpetatud mitte vara seadusliku päritolu tuvastamise tõttu, vaid seetõttu, et

välisriikidest ei olnud lähiajal võimalik saada teavet raha päritolu kohta. Läti kohtu määruses

märgitakse samuti, et hageja ei ole dividendide väljamaksmise otsuseid ega käskkirja ise

allkirjastanud, vaid allkiri on dokumentidele kopeeritud. Dividendide väljamaksmise otsused on

koostatud pärast dividendide väljamaksmist nende väljamaksmise fakti varjamiseks.

Kohtumäärusest nähtuvalt on hageja esitanud võltsimistunnustega fiktiivseid

raamatupidamisdokumente. Kostja palus hagejal nimetatud dokumendid esitada, kuid hageja

2

keeldus ja soovitas kostjal pöörduda Läti kohtu poole. Seega jäi hageja vara päritolu kostja jaoks

ebaselgeks.

Alles pärast kostja korduvat nõudmist esitas hageja küsitud andmed: Soome ja Šveitsi

pangakontode väljavõtted, üürilepingu, töötasu arvestuse. Hageja ei esitanud temaga seotud C

OÜ konto väljavõtet. Hageja on Soome kodanik, kes elab valdavalt Soomes ja maksab Eestis

vaid üüri. Hageja ei oma Eestis kinnisvara ja tal ei ole Eestis elukohta. Hageja vaid üürib Eestis

kinnisvara. Hagejal on pangakonto Soomes ning arusaamatuks jääb, miks kasutab ta

„transiitkontona“ kostja juures olevat kontot, mitte Soomes asuvat kontot. Hageja kuvand

meedias on negatiivne, hageja äriühingu sissetulekud ei ole läbipaistvad ning on raskesti

jälgitavad.

Hageja vastused kostja päringutele olid napisõnalised, mistõttu ei olnud kostjal võimalik

veenduda tehingute sisus ega kontole laekunud raha päritolus. Seetõttu ei olnud kostjal võimalik

täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 19 lg-s 1 ja § 20 lg-s 1

sätestatud hoolsusmeetmeid. Arvestades hageja koostöötahte puudumist ning ebapiisavaid

selgitusi seoste kohta Eestiga ja vara päritolu osas, otsustas kostja lepingu erakorraliselt öelda

üles. Olukorras, kus hageja keeldus esitamast tõendeid oma vara päritolu kohta, oli kostjal õigus

öelda leping erakorraliselt üles ka RahaPTS § 42 lg 4 alusel.

MAAKOHTU OTSUS JA PÕHJENDUSED

3. Maakohus rahuldas 14.10.2024 otsusega hagi ning tuvastas, et kostja 14.03.2023 erakorralise

ülesütlemisavaldusega ei ole poolte vahel 26.07.2022 sõlmitud eraisiku kliendileping lõppenud.

3.1.

Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

–

hageja ja kostja sõlmisid 26.07.2022 kliendilepingu, mille alusel osutatavad teenused on

põhimakseteenused võlaõigusseaduse (VÕS) § 709 lg 151 tähenduses;

–

kostja ütles 14.03.2023 avaldusega erakorraliselt üles hagejaga 26.07.2022 sõlmitud

kliendilepingu ja kõik teised teenuslepingud;

–

hageja on Soome kodanik ja tal on Eestis elamisluba.

3.2.

Lepingu ülesütlemiseks peavad olema täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused.

Kohus tuvastas, et täidetud on lepingu ülesütlemise formaalsed eeldused: kostja saatis hagejale

ülesütlemisavalduse, mis sisaldab kostja tahet leping lõpetada ning ülesütlemise põhjendust.

3.3.

Täidetud ei ole lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kohus märkis, et tegemist on

olukorraga, kus kostja oli hagejale konto avanud, mis näitab, et kostja oli esmakontrolli läbi

viinud ja asunud seisukohale, et hageja sobib kostja kliendiks. Menetluses tõi kostja üldsõnaliselt

välja, et hageja ei esitanud kostjale dokumente, mida kostja hagejalt nõudis. Lisaks selgitas

kostja, et hageja vastas päringutele napisõnaliselt ning nendest vastustest ei ole kostjalt olnud

võimalik veenduda tehingute sisus ega kontole jõudnud vara päritolus. Kohus leidis, et hageja

vastuseid ei saa napisõnalisteks pidada. Pigem võib kostja töötaja poolt hagejale esitatud

küsimusi pidada kaootiliseks ning nendest on keeruline aru saada, millise raha üle kontroll

toimub.

3.4.

Enne likvideeritavast Läti pangast raha laekumist selgitas hageja kostjale raha päritolu ja

esitas raha kohta kõik dokumendid, mis olid tema valduses. Seega kontrollis kostja raha päritolu

enne raha hageja kontole laekumist. Lätist laekunud raha oli hageja kontol kolm kuud ja kostja ei

esitanud selle kohta mingeid küsimusi.

3

3.5.

Hageja selgitas piisava põhjalikkusega raha päritolu. Hageja esitas enamuse kostja poolt

nõutud tõenditest. Kostja poolt küsitud dokumentidest ei esitanud hageja vaid C OÜ

makseasutuses Wise asunud konto väljavõtet.

3.6.

Kostja ei põhjendanud, miks hageja esitatud dokumendid ei vastanud kostja nõuetele ja

millises osas ei tõenda nad hageja raha legaalset päritolu. Kostja märkis üldsõnaliselt, et hageja

keeldub esitamast tõendeid vara päritolu kohta, kuid kostja ei selgitanud konkreetselt, millise

vara päritolu kohta ei esitanud hageja tõendeid ning miks ei piisa hageja esitatud tõenditest.

Kostja ei selgitanud, miks ta küsis hagejale kuuluva äriühingu arveldusarve väljavõtteid,

arvestades seda, et hageja on füüsiline isik ja hagejal oli kostjaga sõlmitud põhimakseteenuse

leping. Juhul, kui kostja pärast hageja dokumentide ja selgituste esitamist leidis jätkuvalt, et

hageja ei ole esitanud piisavalt dokumente rahaliste vahendite päritolu kohta, oleks kostja

pidanud hagejalt täiendavalt vajalikke dokumente nõudma ja vajadusel põhjendama nende

nõudmist. Selle asemel ei vastanud kostja hageja päringutele, jättes hagejale eksitava mulje, et

hageja poolt on kõik vajalikud dokumendid esitatud. Kostja ei ole piisavalt põhjendanud, miks

tal ei olnud võimalik hageja suhtes rakendada seaduses ettenähtud hoolsusmeetmeid. Kostja

esitatud selgituste põhjal ei ole täidetud hagejaga sõlmitud lepingu erakorralise ülesütlemise

materiaalsed eeldused RahaPTS § 42 lg 1 p 1 alusel.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata.

4.1.

Kostja ei vaidlusta maakohtu seisukohta, et ülesütlemine on formaalselt õiguspärane.

4.2.

Hageja selgitas lepingu sõlmimisel, et kostja juures asuvale kontole hakkavad laekuma

hageja palk ja dividendid. Esimesed kolm kuud laekusid kontole palk ja dividendid, kuid alates

oktoobrist hakkasid kontole laekuma suured summad hageja Soome pangakontolt. Lisaks

teavitas hageja panka, et kontole laekub likvideeritud Läti pangast 981 266,66 eurot. Läti pangast

laekuva raha päritoluks nimetas hageja dividendimaksed tema firmadest aastatel 2015-2017.

Viidatud asjaolu üritas hageja tõendada Läti kohtu määrusega, mille kohaselt uuriti raha päritolu

Läti pangas ning justkui jõuti järeldusele, et vahendid ei pärine kuritegelikust tegevusest. Määrus

annab aga alust arvata, et kuriteoga seotud vara konfiskeerimise menetlust ei lõpetatud seetõttu,

et kliendi vara on saadud seaduslikul teel, vaid sellepärast, et välisriikidest ei ole lähiajal

võimalik saada teavet raha päriolu kohta. Lisaks on määruses kirjas, et hageja ei pannud

dividendide väljamakse otsustele ja käskkirjale ise oma allkirja, vaid see on kopeeritud.

Kohtumäärusest nähtuvalt on hageja esitanud võltsimistunnustega fiktiivseid

raamatupidamisdokumente. Kostja palus nimetatud dokumendid esitada, kuid hageja keeldus

sellest ja soovitas kostjal pöörduda Läti kohtu poole. Kohtumääruses märgitud asjaolude tõttu oli

vara päritolu kostja jaoks ebaselge.

4.3.

Kohus on jätnud tähelepanuta küsimuse, kas tegemist oli legaalset päritolu vahenditega

või mitte. Kuna hageja ei esitanud tõendeid vara seadusliku päritolu kohta, puudus kostjal

seadusest tulenev õigus tehingu lõpuni viimiseks ning ärisuhte hoidmiseks. Kostja ei ole

uurimisasutus, kellel oleks volitust teiste riikide ametiasutustele päringuid teha. Kostja

võimalused hoolsusmeetmete rakendamisel on piiratud ning ta saab tugineda kliendi esitatud

teabele. Olukorras, kus hageja on keeldunud kostjale nõutud dokumente esitamast, ei pea kostja

lõputult hagejale selgitama, miks ta mingeid dokumente vajab ning neid uuesti küsima.

4

4.4.

Kahtlusi tekitas asjaolu, et kuivõrd hagejal on olemas kontod Soome Vabariigis, kus

hageja enamasti elas ning Šveitsis, siis miks oli vaja eraldi luua konto Eesti Vabariigis, millega

hagejal silmnähtavat seost ei ole. Kostja hinnangul on tegemist transiidikontoga, et varjata raha

päritolu.

4.5.

Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja kontroll hõlmas üksnes füüsilise isiku

arvelduskontot ning hageja ei olnud kohustatud kostjale esitama hagejaga seotud C OÜ konto

väljavõtet. Kostja ei kontrolli arvelduskontot, vaid kliendi vara päritolu ja vahendeid. Ekslik on

maakohtu lahendist järelduv seisukoht, et kostja peab osalise teabe saamisel jätkama hagejaga

kliendisuhet. Kostjal on õigus luua õigussuhted üksnes selliste isikutega, kes vastavad tema

riskiisule. Lisaks peab kostja järgima seaduses sätestatud hoolsusmeetmeid ja kui ta ei suuda

seda suhtes kliendiga teha, võib ta RahaPTS § 42 lg 1 alusel ärisuhte lõpetada. Peale kliendilt

laekunud teabe arvestab pank ka muudest allikatest saadud andmeid. Praegu on hageja kuvand

meedias negatiivne, hageja sissetulekud ei ole läbipaistvad, hageja sõlmis lepingu kostjaga teistel

eesmärkidel ning ta ei olnud nõus esitama tõendeid oma vara päritolu kohta. Arvestades, et

hageja suhtus kostja päringutesse väga arrogantselt ning tal puudus koostöötahe, selgitused

Eestiga seose kohta olid ebapiisavad ning varade päritolu oli ebaselge, ütles kostja lepingu

erakorraliselt üles.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Kostja esitas 09.01.2026 taotluse kuulutada menetlus kinniseks tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p 6 alusel. Viidatud säte näeb ette, et kohus kuulutab menetluse või

osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik

ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole

saladuse kaitse huvist suurem.

6.1.

Kohus võib kuulutada menetluse kinniseks pangasaladuse kaitseks. Kohtul tuleb

seejuures kaaluda ühelt poolt krediidiasutusest menetlusosalise huvi pangasaladuse kaitse vastu

ja teiselt poolt üldist huvi kohtumenetluse avalikkuse vastu (RKTKo 12.06.2024, 2-20-19001/70,

p 22). Kostja ei ole selgitanud, milline menetluses avaldatud teave või millised toimikus asuvad

dokumendid sisaldavad pangasaladust. Kohtu hinnangul vastavat teavet ja dokumente toimikus

ei ole. Kohus leiab, et kostja huvi pangasaladuse kaitse vastu ei kaalu üles üldist huvi

kohtumenetluse avalikkuse vastu. Kohus jätab kostja 09.01.2026 taotluse rahuldamata.

7. Poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus kaebuse lahendamisel maakohtu tuvastatud ja

eespool p-s 3.1 refereeritud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1). Kostja on apellatsioonkaebuses

korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu. Asjaolu, et kostja ei nõustu

maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlus- ja

materiaalõiguse norme oluliselt rikkudes. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse

väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1).

8. Hageja ja kostja sõlmisid 26.07.2022 kliendilepingu. Pooled ei vaidle, et hageja sõlmis

lepingu tarbijana (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5) ning kostja osutas lepingu alusel hagejale

põhimakseteenuseid (VÕS § 709 lg 151). Seega on poolte vahel sõlmitud makseteenuse leping,

mis vastab põhimakseteenuse lepingu tunnustele (VÕS § 7101 lg 2). 14.03.2023 avaldusega ütles

kostja kliendilepingu ja kõik muud teenuslepingud erakorraliselt üles (tl 38-40). Selleks et

5

lepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud ülesütlemise

materiaalsed (esineb ülesütlemisalus) ja formaalsed (järgitud on seaduses sätestatud ülesütlemise

korda) eeldused.

9. Kostja 14.03.2023 avaldus sisaldab tema tahet leping üles öelda ning lepingu lõpetamise

aluseid (tl 38-40). Hageja sai avalduse kätte. Seega on kostja järginud ülesütlemise formaalseid

eeldusi ning pooled selle üle apellatsioonimenetluses ei vaidle.

10. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostjal oli õiguslik alus

lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Järgnevalt kontrollib kohus ülesütlemise materiaalseid

eelduseid.

11. Riigikohus on märkinud, et tarbijaga sõlmitud põhimaksekonto lepingu ülesütlemise aluste

hindamisel tuleb arvestada tarbija kaitseks kehtestatud sätetega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

23.07.2014 direktiivi 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto

vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta art 19 lg 2 sätestab ammendava loetelu

alustest, mille esinemisel võib krediidiasutus tarbijaga sõlmitud põhimaksekontole juurdepääsu

võimaldava raamlepingu ühepoolselt lõpetada. Direktiivi 2014/92/EL art 19 lg 3 jätab

liikmesriikidele võimaluse määrata kindlaks piiratud arvu konkreetseid lisajuhtumeid, mille

korral krediidiasutus võib põhimaksekonto raamlepingu ühepoolselt lõpetada. Sellised juhtumid

võivad põhineda liikmesriikide õiguse sätetele ning nende eesmärk peab olema hoida ära

põhimaksekonto juurdepääsuõiguse kuritarvitamist (RKTKo 22.03.2023, 2-21-3552, p 19).

VÕS § 720 lg-t 2 tuleb tõlgendada kooskõlas direktiivi 2014/92/EL art 19 lg-tega 2 ja 3 selliselt,

et krediidiasutus ei või tarbijaga sõlmitud makseteenuse lepingut korraliselt üles öelda, kui

makseteenuse leping vastab põhimakseteenuse lepingu tunnustele. Põhimaksekonto avamisest

keeldumine või põhimaksekonto lepingu lõpetamine peaks direktiivi 2014/92/EL preambuli p 47

järgi olema krediidiasutusele lubatud üksnes erijuhtudel, nagu rahapesu ja terrorismi rahastamist

või kuritegude ennetamist ja uurimist käsitlevate õigusaktide mittejärgimise korral. Isegi sel

juhul on keeldumine põhjendatud ainult siis, kui tarbija ei järgi asjaomase õigusakti sätteid, ning

mitte põhjusel, et õigusakti järgimise kontrolli menetlus on liiga tülikas või kulukas (RKTKo

22.03.2023, 2-21-3552, p-d 21 ja 21.2).

12. Eeltoodust nähtuvalt ei ole tarbijaga sõlmitud põhimakseteenuse lepingut võimalik korraliselt

üles öelda. Samas on Riigikohus märkinud, et makseteenuse pakkujal on osal juhtudel õigus ja

ka kohustus kliendiga ärisuhe lõpetada, öeldes makseteenuse leping RahaPTS § 42 lg-st 4

tulenevalt erakorraliselt üles (RKTKo 16.02.2022, 2-18-5450, p 15). Kohtupraktikas selgitatakse,

et makseteenuse pakkujal on võimalik RahaPTS § 42 lg-st 4 tulenevalt öelda tarbijaga sõlmitud

põhimakseteenuse leping erakorraliselt üles RahaPTS § 42 lg-s 1 kirjeldatud olukorras (TlnRnKo

17.04.2025, 2-23-12726/27, p 43).

13. RahaPTS § 42 lg 1 kohaselt on kohustatud isikul keelatud luua ärisuhet või võimaldada

tehingu tegemist või lõpuleviimist juhuti või ärisuhte raames, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest: ta ei suuda täita RahaPTS alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid (p 1); tal on

kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega (p 2). RahaPTS § 42 lg 4 sätestab,

et kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud olukorras on kohustatud isikul kliendiga

ärisuhe, loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide

andmisest keeldumine oluliseks lepingu rikkumiseks ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte

aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda ja teavitada

kliendiga seoses kahtlasest tehingust Rahapesu Andmebürood käesoleva seaduse §-s 49

sätestatud korras. Ärisuhe loetakse lõppenuks ülesütlemisteate esitamisega kliendile, mille järel

piirab kohustatud isik teenuse osutamise kliendile täielikult.

6

14. Kostja ütles 14.03.2023 avaldusega hagejaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles

makseteenuse lepingu tingimuste p 14.7 ja panga üldtingimuste p 14.2.1.3 alusel (tl 38-40).

Makseteenuste lepingu tingimuste p 14.7 sätestab, et pangal on õigus leping üles öelda muudel

üldtingimustest või õigusaktidest tulenevatel alustel (tl 94-96). Üldtingimuste p 14.2.1.3 näeb

ette, et pangal on õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt ilma etteteatamata üles öelda.

Mõjuva põhjusega on tegemist eelkõige siis, kui klient või temaga seotud isik on rikkunud

kohustust, mille täpne järgimine on lepingu täitmise jätkamisel panga huvi püsimise eelduseks.

Sellised kohustused on eelkõige piisavate oma majandustegevuse, raha või muu vara päritolu

seaduslikkust tõendavate või muude panga hoolsusmeetmete kohaldamiseks kohustuslike

andmete ja dokumentide esitamine panga nõudel (tl 89-93). Kostja üldtingimuste p 14.2.1.3

kordab RahaPTS § 42 lg-s 4 ja lg 1 p-s 1 sätetatud põhimõtet, et kui klient ei esita või keeldub

esitamast pangale piisavalt andmeid või dokumente, mistõttu ei suuda pank täita

hoolsusmeetmeid, on pangal kui kohustatud isikul õigus leping erakorraliselt üles öelda.

15. Kostja põhjendas lepingu lõpetamist selliselt, et hageja suhtus kostja päringusse arrogantselt

ning tal puudus koostöötahe, hageja selgitused Eestiga seose kohta olid ebapiisavad ning varade

päritolu oli ebaselge (kostja 22.06.2023 menetlusdokumendi p 8 (tl 64-66); 14.11.2024

apellatsioonkaebuse p 8 (tl 162-164). Sisuliselt oli lepingu ülesütlemise põhjuseks kostja

võimatust täita hoolsusmeetmeid, sest hageja ei ilmutanud valmisolekut kostja päringutele

vastata ega esitanud kostja küsitud teavet.

16. Kohustatud isik kohaldab hoolsusmeetmeid enne ärisuhte loomist (RahaPTS § 19 lg 5),

ärisuhte loomisel (RahaPTS § 19 lg 1 p 1) ja selle kestvuse aja jooksul. Näiteks tuleb RahaPTS §

19 lg 1 p 3 hoolsusmeetmeid muu hulgas kohaldada kogutud teabe kontrollimise või asjakohaste

andmete ajakohastamise korral, samuti varem kogutud dokumentide või andmete piisavuse või

tõelevastavuse kahtluse korral.

Kohustatud isiku hoolsusmeetmed näeb ette RahaPTS § 20 lg 1. Kui esinevad suuremat riski

iseloomustavad asjaolud, peab kohustatud isik rakendama tugevdatud hoolsusmeetmeid

(RahaPTS §-d 36-39). Üheks hoolsusmeetmeks on ärisuhte seire (RahaPTS § 20 lg 1 p 6, § 23).

RahaPTS § 23 lg 2 p 1 sätestab kohustuse kohaldada hoolsusmeetmete hulka kuuluvat ärisuhte

seiret kogu ärisuhte jooksul, sealhulgas tuleb hinnata ärisuhte raames tehtud tehinguid, et tagada

tehingute analüüs ning nende vastavus kohustatud isiku teadmisele kliendist ja tema kliendi-

ning riskiprofiilist. RahaPTS § 23 lg 2 p 2 järgi peab ärisuhte seire hõlmama hoolsusmeetmete

kohaldamise käigus kogutud asjaomaste dokumentide, andmete või teabe regulaarset

ajakohastamist. Hoolsusmeetmete ulatuse ja viisi määramine on kohustatud isiku määrata, kuid

tal tuleb nende kohaldamisel arvestada võlaõigusseaduses sätestatud mõistlikkuse põhimõtet

(RahaPTS § 20 lg 6, VÕS § 7).

Eeltoodust tulenevalt oli kostjal kohustus kohaldada hoolsusmeetmeid nii hagejaga

makseteenuse lepingu sõlmimisel kui ka siis, kui hageja teavitas kostjat Läti pangast ABLV

laekuvatest vahenditest, ning olukorras, kus hageja soovis kanda raha edasi teisele kontole.

17. Järgnevalt kontrollib kohus kostja etteheiteid hagejale, hinnates esmalt, kas hagejal puudus

koostöötahe ning kas ta jättis küsitud teabe esitamata.

17.1.

Toimikust nähtub, et esimene pooltevaheline kirjavahetus toimus 2022. a novembris-

detsembris, mil hageja teavitas kostjat tema kontole peatselt laekuvast suuremast summast.

17.1.1.Hageja teavitas 30.10.2022 kirjaga kostjat, et likvideeritava Läti panga ABLV kontolt

laekub hageja kontole 981 466,66 eurot (tl 97, tõlge tl 135).

7

17.1.2.Kostja töötaja palus 01.11.2022 e-kirjas hagejal täpsustada rahaliste vahendite päritolu (tl

103 pöördel, tõlge tl 138). Samal päeval vastas hageja, et vahendid olid Läti pangas nende

seadusliku päritolu kontrollimiseks külmutatud. Tegemist on dividendidega, mille maksid

hagejale talle kuuluvad äriühingud aastatel 2015-2017. Vahendite seaduslikkust tõendab

jõustunud Riia Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22.09.2022 määrus kriminaalasjas nr

11816017519, millega kohus lõpetas kuriteoga saadud vara konfiskeerimise menetluse hageja

ABLV pangas asuvate vahendite summas 981 466,66 eurot suhtes (tl 103, tõlge tl 138). Hageja

edastas 16.11.2022 kirjaga kostjale Läti kohtu määruse tõlke (tl 102, tõlge tl 13 pöördel, tl 21-29,

tõlge tl 29 pöördel-37).

17.1.3.Kostja töötaja palus 24.11.2022 e-kirjas hagejal edastada dokumendid, mille hageja oli

Läti kohtule esitanud: otsused dividendide väljamaksmise kohta, deklaratsioonid ja

kontoväljavõtted (tl 101 pöördel, tõlge tl 137). Hageja vastas 25.11.2022 e-kirjas, et rahalised

vahendid laekuvad Läti Finantsinspektsiooni moodustatud panga likvideerimiskomisjonilt ning

panka enam ei eksisteeri. Hageja selgitas, et kõik kostja poolt küsitud dokumendid on Läti

kohtule juba esitatud. Hageja kontole laekuvat summat on kontrollinud Läti Rahapesu

Andmebüroo, samuti kaks Läti kohtuastet ning lisaks veel prokuratuur. Hageja selgitas, et tal ei

ole võimalik kõiki ABLV panga seotud andmeid esitada, sest pank on likvideeritud ja ligipääs

andmetele puudub (tl 101, tõlge 137). Kostja töötaja märkis 01.12.2022 e-kirjas, et pank ei ole

vahendite kasutamisele piiranguid seadnud ning raha on hageja kontole laekunud, kuna ta esitas

vajalikud dokumendid. Kostja töötaja nõustus, et panga likvideerimise tõttu on osade

dokumentide hankimine keeruline või võimatu (tl 101, tõlge tl 136 pöördel).

17.1.4.Eeltoodust nähtub, et hageja vastas kostja töötaja päringutele samal või järgmisel päeval

ning esitas mõistliku ajal jooksul küsitud dokumendid koos tõlgetega. Hageja selgitas kostja

töötajale, et tal ei ole võimalik osasid dokumente esitada, kuna need ei ole enam tema valduses.

Hageja ei suhtunud kostja päringutusse üleolevalt. Hageja tegi kostjaga koostööd, vastates

kõikidele küsimustele. Hageja vastused ei takistanud kostjal hoolsusmeetmeid täitmast. Kostja ei

ole selgitanud, millistele päringutele jättis hageja vastamata.

17.1.5.Kostja väidab, et hageja keeldus esitamast just neid dokumente (Läti kohtule esitatud

raamatupidamisdokumendid), mis oleksid võimaldanud pangal hinnata ligi miljoni euro

päritoluga seotud kahtlusi. Kohus märgib, et hageja ei keeldunud Läti kohtule esitatud

dokumente kostjale esitamast. Hageja selgitas 25.11.2022 e-kirjas kostja töötajale, et ABLV

panka enam ei eksisteeri, kõik kostja küsitud dokumendid on esitatud Läti kohtule ning hagejal

puudub ligipääs panga andmetele, kuna pank on likvideeritud (tl 101, tõlge 137). Hageja väited

on kooskõlas Riia Ringkonnakohtu määruses märgituga, et kõik dokumendid ABLV pangas

asunud vara kohta esitas hageja uurijale (määruse p 6.5; tl 21-29, tõlge tl 29 pöördel-37).

Kohtule esitatud Läti kohtu määrusest nähtub ka see, et kohus hindas hageja vara seaduslikkust

seoses aastatel 2015-2017 tehtud tehingutega (määruse p-d 4.3.1, 4.3.3, 4.3.4; tl 21-29, tõlge tl

29 pöördel-37). Olukorras, kus hoolsusmeetmete rakendamiseks vajalikku teavet ja dokumente

küsitakse hagejalt seoses 5-7 aastat tagasi tehtud tehingutega, ning arvestades, et tehingutest

saadud vara asus tänaseks likvideeritud pangas ja hageja on esitanud tehingutega seotud

dokumendid Läti riigiasutustele, on usutav, et hagejal ei ole võimalik kostja küsitud dokumente

esitada. Hoolsusmeetmete kohaldamise hindamisel tuleb arvestada mõistlikkuse põhimõtet

(RahaPTS § 20 lg 6, VÕS § 7). Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa hagejale ette heita, et ta

jättis pangale küsitud dokumente esitamata.

8

17.1.6.Kostja väidab, et hageja soovitus pangal „ise Lätiga ühendust võtta“ on ilmne näide

koostööst keeldumisest. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Hageja selgitas kostja töötajale, et

tal ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik dokumente esitada. Sellises olukorras ei saa pidada

koostööst keeldumiseks kliendi soovitust, et pank pöörduks andmete saamiseks ise kolmanda

isiku poole. Kohustatud isikul on avarad võimalused teha päringuid kolmandatele isikutele.

17.2.

Järgmine pooltevaheline kirjavahetus toimus 2023. a veebruaris-märtsis pärast seda, kui

hageja oli esitanud taotluse makselimiidi suurendamiseks. Viidatud perioodil ei küsinud kostja

hagejalt täiendavat teavet Läti pangast laekunud raha kohta.

17.2.1.Kostja palus 22.02.2023 saadetud e-kirjas hagejal esitada järgmised dokumendid:

–

üürileping või mõned kommunaalteenuste arved;

–

äriühingu C OÜ arvelduskonto väljavõte makseasutuses Wise perioodi jaanuar 2022–jaanuar

2023 kohta;

–

hageja isikliku Soome arvelduskonto väljavõte perioodi jaanuar 2022–jaanuar 2023 kohta;

–

hageja Šveitsi arvelduskonto väljavõtte perioodi jaanuar 2022–jaanuar 2023 kohta (tl 105–

106 pöördel, tõlge tl 138-139).

17.2.2.Hageja vastas kostjale 23.02.2023 selgitades, et panga küsimused ei puuduta rahaliste

vahendite päritolu. Panga esindaja vastas samal päeval, et küsitud teavet on vaja, kontrollimaks

kontol olevate vahendite päritolu. Hageja vastas samal päeval paludes täpsustada, millist

üürilepingut ja arveid on vaja kostjale esitada ning et päring C OÜ arvelduskonto väljavõtte

esitamiseks tuleb suunata äriühingule, sest hagejal ei ole selles küsimuses volitust, lisaks palus

hageja täpsustada kontode numbreid, mille kohta väljavõtet küsitakse ( tl 105–106 pöördel, tõlge

tl 138-139).

17.2.3.Kostja vastas hagejale 01.03.2023 e-kirjaga, paludes esitada täiendavaid dokumente:

–

lisadokumendid selle kohta, et hageja elab Eestis;

–

selgitus, miks hageja ei saa esitada C OÜ arvelduskonto väljavõtet, kuigi ta on ettevõtte

esindaja, ning selgitada ettevõtte põhitegevust ja kes on partnerid;

–

esitada hageja isikliku Soome konto väljavõte 2022. a jaanuarist kuni tänaseni;

–

selgitada hageja Šveitsi kontole tehtud maksete põhjus ja esitada Šveitsi konto väljavõte

alates 2022 jaanuarist kuni tänaseni (tl 105-106 pöördel, tõlge tl 138 pöördel–139).

17.2.4.Hageja vastas 01.03.2023 e-kirjaga kostja päringule, edastades kostjale 18.03.2022

sõlmitud üürilepingu (tl 105, tl 107-110, tõlge tl 138), oma Soome pangakonto väljavõtte (tl

111–131), andmed C OÜ poolt arvestatud ja hagejale makstud töötasu kohta (tl 132) ning oma

Šveitsi pangakonto väljavõtte (tl 133). Lisaks esitas hageja kostja küsitud selgituse, märkides

järgmist: Šveitsi panka tehtud ülekande eesmärgiks on raha hoiustamine, kuna seal pakutakse

kõrgemat intressi; Soome pangakonto väljavõte kajastab Tallinna korteri üürimakseid; aasta

alguses elas hageja veel Helsingis, kuni ta sai Eesti elamis- ja tööloa; C OÜ väljastas hagejale

konto väljavõtte vaid tema sissetulekute kohta; muid C OÜ kontoga seotud andmeid esitatakse

vaid riigiasutustele ning hagejal ei ole võimalik selliseid andmeid ilma ettevõte juhatuse

heakskiiduta esitada; samuti esitas hageja andmed C OÜ tegevusala ja partnerite kohta (tl 134,

tõlge tl 139).

17.2.5.07.02.2023 palus kostja hagejal esitada järgmised andmed:

9

–

aktsiate ostu-müügileping, mille alusel laekus raha hageja Soome pangakontole;

–

andmed selle kohta, kas hagejal on uus üürileping või hageja ei ela enam Eestis, sest kostja

märkas, et hageja ei maksa enam üüri (tl 9, tõlge tl 13).

17.2.6. Hageja edastas 08.03.2023 kostjale aktsiate ostulepingu ja selgitas, et esialgne üürileping

on lõppenud korteri müügi tõttu ja tal on teine leping. Hageja saatis teise lepingu. Hageja märkis,

et tema elukoha aadress on märgitud registris (tl 9, tõlge tl 13).

17.2.7. Eeltoodust nähtub, et hageja vastas kostja töötaja päringutele samal või järgmisel päeval,

esitades kostja küsitud teabe ja dokumendid. Kostja ei ole selgitanud, millistele päringutele jättis

hageja vastamata. Hageja selgitas kostjale Šveitsi panka tehtava ülekande eesmärki, märkides, et

seal pakutakse kõrgemat intressi. Kostja küsitud dokumentidest jättis hageja täies mahus

esitamata vaid C OÜ konto väljavõtte, piirdudes andmetega ettevõtte poolt hagejale arvestatud ja

väljamakstud tasu kohta. Samas selgitas hageja, miks ta ei saa kogu väljavõtet esitada, ning tegi

kostjale ettepaneku küsida andmeid otse ettevõttelt. Hageja tegi kostjaga koostööd, vastates

kõikidele küsimustele. Hageja vastused ei takistanud kostjal hoolsusmeetmeid täita.

17.3.

Kostja leiab, et tal oli õigus küsida lisateavet C OÜ tegevuse kohta ning paluda hagejal

esitada ettevõtte pangakonto väljavõte. Pangal oli kohustus veenduda, et tegemist on reaalse

majandustegevusega ettevõttega, mitte fiktiivse juriidilise kestaga. See ei ole kolmanda isiku

andmete nõudmine, vaid hageja majandusliku tausta kontrollimine.

17.3.1.Kostja selgitas, et hageja on C OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Hageja on menetluse

kestel korduvalt märkinud, et äriühing kuulub talle. Poolte väidete alusel tuvastab kohus, et

hagejal on kontroll C OÜ üle. Kohtule on esitatud 26.07.2022 kliendileping, mille järgi on

hageja tööandjaks Eesti ettevõtte C OÜ (tl 151–152). Hageja selgitas 01.03.2023 vastuses

kostjale C OÜ tegevust järgmiselt: ettevõtte tegutseb alates 2016. a ning tegeleb geoloogiliste

puurimistööriistade turustamisega Balti riikides, Soomes ja Rootsis, samuti SRÜ riikides

(Kasahstanis, Usbekistanis, Kõrgõzstanis ja Moldovas). Kuni 28.02.2022 hõlmas

tegevuspiirkond ka Venemaad (tl 134, tõlge tl 139). Samas vastuses märkis hageja, et C OÜ

väljastas konto väljavõtte hageja sissetulekute osas. Mistahes muid andmeid avaldatakse ainult

volitatud riigiasutustele. Hagejal ei ole võimalik ilma ühingu juhatuse heakskiiduta täiendavaid

andmeid esitada. Mis tahes muud teavet võib pank küsida iseseisvalt (tl 134, tõlge tl 139).

Hageja esitas kostjale C OÜ konto väljavõtte, mille järgi maksis ettevõtte hagejale perioodil

2022. a aprillist kuni 2023. a veebruarini töötasu, pidades kinni tulu- ja töötuskindlustusmakse (tl

132).

17.3.2.Kohus märgib, et kostja ja C OÜ on erinevad isikud. Kostja kohaldas hoolsusmeetmeid

hageja suhtes ning kostja huvi keskmes olid rahalised vahendid hageja pangakontol. C OÜ on

hageja tööandja, kes maksis talle töötasu. Asja materjalidest nähtuvalt ei jäänud pangale

ebaselgeks C OÜ-lt hageja kontole laekunud raha päritolu. Hageja esitas teabe oma seose kohta

ettevõttega C OÜ ja selle tegevuse kohta. Hageja esitas äriühingu konto väljavõtte talle tehtud

töötasu maksete osas. Kui hageja jättis panga küsitud andmed esitamata, oli kostjal võimalus

teavet otse äriühingult koguda. Kostja sai RahaPTS § 20 lg 5 alusel nõuda täiendavat teavet

kliendilt või C OÜ-lt. Samuti oli kostjal RahaPTS § 16 alusel õigus küsida teistelt kohustatud

isikutelt täiendavat teavet C OÜ kohta. Kui kostja seda ei teinud, ei ole ta hoolsusmeetmeid

mõistlikult rakendanud RahaPTS § 20 lg 6 ja VÕS § 7 mõttes. Niisuguses olukorras ei saa kostja

tugineda hoolsusmeetme teostamise hagejast tingitud takistusele (TlnRnKo 12.09.2025, 2-23-

15832/25, p 10.4).

17.4.

Kostja heidab hagejale ette, et ta keeldus teabe esitamisest oma konto peamise

kasutusviisi kohta (kostja 09.01.2026 menetlusdokumendi p 10). Kohtule esitatud materjalidest

10

ei nähtu, et kostja oleks hagejalt küsinud selgitust konto peamise kasutusviisi kohta. Kui kostja ei

ole vastavat päringut teinud, ei ole ta hoolsusmeetmeid mõistlikult rakendanud RahaPTS § 20 lg

6 ja VÕS § 7 mõttes. Järelikult ei saa kostja tugineda hoolsusmeetme teostamise võimatusele

hagejast tulenevatel asjaoludel.

18. Järgnevalt kontrollib kohus lepingu ülesütlemise põhjust, mille kohaselt ei andnud hageja

piisavalt selgitusi seotuse kohta Eestiga.

18.1.

Kohus märgib, et perioodil 2022. a november-detsember ei palunud kostja hagejal

selgitada seost Eestiga (tl 101–104, tõlked tl 136 pöördel–138). 23.02.2023 e-kirjas palus kostja

esindaja hagejal esitada üürileping või mõned kommunaalteenuste arved. 01.03.2023 e-kirjas

selgitas kostja töötaja, et hetkel ei nähtu, et hageja elaks Eestis, paludes esitada lisadokumendid,

et hageja elab Eestis. Vastuseks kostja palvele esitas hageja üürilepingud (tl 9–12, tõlge 13–15, tl

105, tl 107–110, tõlge tl 138). Täiendavat teavet Eestiga seotuse kohta ei ole kostja hagejalt

2023. a küsinud.

18.2.

Kostja nõudel esitatud hageja Soome pangakonto 2022. a väljavõttest nähtub, et alates

2022. a märtsist maksab hageja üüri Eesti korteri eest (tl 111–131). Samuti nähtub väljavõttest, et

alates 2022. a märtsist tegi hageja regulaarseid makseid Eesti kaubandusasutustes. Kohtule on

esitatud 26.07.2022 kliendileping, milles hageja märkis oma tööandjaks Eesti ettevõtte C OÜ,

kontole prognoositud laekumiste suuruseks 2000-15 000 eurot kuus, laekumiste iseloomuks

töötasu, dividendi- ja intressitulu ning elukohaks Pille tn 4/3-24, Tallinn (tl 151–152). C OÜ

konto väljavõtte järgi maksis ettevõte hagejale töötasu, pidades kinni tulu- ja

töötuskindlustusmakse (tl 132). Lisaks saatis hageja 01.03.2023 kostjale selgituse, märkides, et

aasta alguses elas ta veel Helsingis, kuni sai Eesti elamis- ja tööloa (tl 134, tõlge 139).

Kohtumenetluses selgitas hageja, et ta on ärimees, kes liigub erinevate riikide vahel, tal on

ettevõtteid ja elukohti erinevates riikides (hageja 25.08.2023 menetlusdokumendi p 1; tl 68–70).

18.3.

Hageja selgitustest koosmõjus teiste dokumentidega nähtub, et hageja on seotud Eestiga

selliselt, et ta üürib Eestis korterit, töötab Eesti ettevõttes, kes maksab talle töötasu, pidades

sellest kinni tööjõumakse, hagejal on Eesti elamisluba. Hageja on küll Soome kodanik ja

tegutseb muuhulgas Soomes, kuid eeltoodud asjaolud kinnitavad hageja tugevat seost Eestiga.

Kostja ei ole põhjendanud, miks eeltoodud asjaolud ei ole piisavad jaatamaks hageja seost

Eestiga. Hageja on esitanud piisavalt andmeid tema seotuse kohta Eestiga. Hageja esitatud

andmed ei takistanud kostjal hoolsusmeetmete täitmist.

19. Järgnevalt kontrollib kohus lepingu ülesütlemise põhjust, mille kohaselt on hageja vara

päritolu ebaselge. Kostja märkis, et 26.07.2022 makseteenuse lepingu sõlmimisel avaldas hageja,

et tema kontole hakkavad laekuma palk ja dividendid. Esimesel kolmel kuul laekusid kontole

palk ja dividendid, kuid alates oktoobrist hakkasid laekuma suured summad hageja Soome

pangakontolt (180 000 eurot). Lisaks laekus kontole 981 266,66 eurot likvideeritud Läti pangast

ABLV (kostja 22.06.2023 menetlusdokumendi p 2, tl 64–66; kostja 14.11.2024

apellatsioonkaebus, tl 162–164).

20. Asja materjalide järgi ei jäänud kostjale ebaselgeks hageja kontole laekunud palga ja

dividendide päritolu. 01.03.2023 e-kirjas viitas kostja sellele, et hageja Soome kontolt toimus

kaks suurt laekumist, ning palus esitada Soome konto väljavõtte. Hageja saatis 01.03.2023

kirjaga küsitud väljavõtte. 07.03.2023 e-kirjas palus kostja hagejal esitada aktsiate ostu-

müügilepingu, mille alusel laekus raha hageja Soome pangakontole. Hageja saatis 08.03.2023

kirjaga küsitud ostu-müügilepingu (tl 9–12, tõlge tl 13–15). Esitatud dokumentide alusel tuvastab

kohus, et Soome kontolt laekusid hageja kontole aktsiate võõrandamisest saadud vahendid.

11

Toimiku materjalide järgi ei jäänud kostjale ebaselgeks Soome kontolt laekunud vara päritolu.

Kostja vastuväidetest nähtuvalt jäi talle ebaselgeks Läti pangast laekunud vara päritolu. Kohus

käsitleb seda laekumist järgnevalt.

21. Hageja teavitas 30.10.2022 kostjat, et likvideeritava Läti panga kontolt laekub hageja kontole

981 466,66 eurot (tl 97, tõlge tl 135). Koos kirjaga edastas hageja kostjale järgmised

dokumendid:

–

panga likvideerija 14.11.2018 kiri hagejale nõude 981 466,66 eurot tunnustamise kohta, kus

selgitatakse, et tunnustatud nõude väljamaksmine toimub siis, kui pärast täiendavat kontrolli ei

tuvastata takistusi väljamakse tegemiseks. See hõlmab takistusi, mis tulenevad õigusaktidest,

mille eesmärk on tagada riiklike ja rahvusvaheliste sanktsioonide järgimine ning tõkestada

rahapesu ja terrorismi rahastamist (tl 98, tõlge tl 135);

–

panga direktori 20.09.2019 kiri rahaliste vahendite broneerimise kohta, milles märgitakse, et

tunnustatud nõude väljamaksmine toimub vaid juhul, kui pärast täiendavat kontrolli ei tuvastata

väljamaksmiseks takistusi, mis on sätestatud õigusaktides, sealhulgas nendes, mille eesmärk on

tagada riiklike ja rahvusvaheliste sanktsioonide järgimine ning tõkestada rahapesu, terrorismi

rahastamist ja massihävitusrelvade levikut (tl 100, tõlge tl 136);

–

panga likvideerija 28.10.2022 kiri võlausaldaja nõude rahuldamise kohta, milles selgitatakse,

et kontroll hageja kui panga võlausaldaja suhtes on lõpetatud. Kirja koostamise kuupäeva seisuga

ei ole tuvastatud õigusaktidest tulenevaid takistusi tunnustatud nõude väljamaksmiseks,

sealhulgas takistusi, mis tuleneksid õigusaktidest, mille eesmärk on tagada riiklike ja

rahvusvaheliste sanktsioonide järgimine ning tõkestada rahapesu, terrorismi rahastamist ja

massihävitusrelvade levikut (tl 99, tõlge 135 pöördel).

22. Laekuva raha seadusliku päritolu tõendamiseks esitas hageja kostjale Riia Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 22.09.2022 määruse kriminaalasjas nr 11816017519, millega kohus

lõpetas menetluse kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks hageja ABLV pangas asunud

vahendite suhtes summas 981 466,66 eurot (tl 21–29, tõlge tl 29 pöördel–37, tl 102–103, tõlge tl

137–138).

23. Kostja märgib esiteks, et Läti kohtu lahend on määrus, mis on Eesti õiguse tähenduses

võrdsustatav süüdistusakti läbivaatamatult tagastamisega. Teiseks leiab kostja, et määrus annab

alust arvata, et menetlust ei lõpetatud mitte vara seadusliku päritolu tuvastamise tõttu, vaid

seetõttu, et vajalikku infot ei ole lähiajal võimalik välisriikidest kätte saada.

23.1.

Kohus ei nõustu kostja väitega, et Läti kohus tagastas määrusega süüdistusakti

läbivaatamatult. Kohtumäärusest nähtub selgelt, et majandusasjade kohus (esimese astme kohus)

lõpetas hageja vara suhtes alustatud konfiskeerimismenetluse. Prokuratuur ei nõustunud esimese

astme kohtu lahendiga ja esitas määruse peale protesti. Riia Ringkonnakohus jättis protesti

rahuldamata ja esimese astme kohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määrus ei ole

edasikaevatav (tl 21–29, tõlge tl 29 pöördel–37). Seega on Riia Ringkonnakohtu määruse puhul

tegemist lõpplahendiga, millega ei tagastatud süüdistuakti, vaid lõpetati hageja vara

konfiskeerimise menetlus.

23.2.

Kohus ei nõustu kostja väitega, nagu annaks Riia Ringkonnakohtu määrus alust arvata, et

menetlust ei lõpetatud mitte vara seadusliku päritolu tuvastamise tõttu, vaid seetõttu, et vajalikku

infot ei ole lähiajal võimalik välisriikidest kätte saada. Kohtule esitatud määruse kohaselt alustati

Lätis kuriteoga saadud vara konfiskeerimise menetlust hageja ABLV pangas asuva 981 466,66

euro suhtes.

12

Esimese astme kohus selgitas, et menetluse alustamiseks ja jätkamiseks peavad

kriminaalmenetluse seadustiku § 626 lg 1 järgi olema täidetud kaks kumulatiivset eeldust:

tõendid annavad alust arvata, et ära võetud või arestitud vara on kuriteoga saadud või kuriteoga

seotud vara (p 1); objektiivsetel põhjustel ei ole kriminaalasja kohtusse saatmine lähiajal

(mõistlikul ajal) võimalik või see oleks seotud oluliste põhjendamatute kuludega (p 2) (määrus

p-d 1–4.1; tl 21–29, tõlge tl 29 pöördel–37).

Kohus leidis, et täidetud on kriminaalmenetluse seadustiku § 626 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus.

Konfiskeerimise menetluse alustamise määruses on põhjendatud, miks ei ole kriminaalmenetluse

saatmine kohtusse objektiivsetel põhjustel lähiajal võimalik. Nimelt eeldab võimaliku kuriteo

toimepanemise asjaolude väljaselgitamine rahvusvaheist koostööd ja seni ei ole kogu uurimise

läbiviimiseks vajalik info välisriikide pädevatelt asutustelt kätte saadud. Lisaks on vaja

kontrollida Rahapesu andmebüroo poolt 29.03.2022 esitatud teavet (määruse p 4.2; tl 21–29,

tõlge tl 29 pöördel–37). Samas asus esimese astme kohus seisukohale, et täidetud ei ole

kriminaalmenetluse seadustiku § 626 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus, sest asjas kogutud tõendid ei

anna alust arvata, et arestitud vara on tõenäoliselt kuritegeliku päritoluga (määruse p 4.3; tl 21–

29, tõlge tl 29 pöördel–37). Eeltoodust nähtub, et Läti kohus lõpetas hageja vara konfiskeerimise

menetluse muu hulgas seetõttu, et tõendid ei andnud alust arvata, et arestitud vara on kuriteoga

saadud või kuriteoga seotud vara.

24. Kohus leiab, et Riia Ringkonnakohtu määruse alusel on tuvastatav Läti pangas ABLV olnud

hageja raha päritolu. Kostjal oli võimalik selle alusel veenduda raha päritolus hoolsusmeetmete

kohaldamise raames.

24.1.

Riia Ringkonnakohtu määruse kohaselt tuvastas esimese astme kohus, et pangas ABLV

on arestitud hageja raha 981 466,66 eurot. See raha pärineb 1 180 000 euro suurusest summast,

mille hageja kandis 04.04.2017 panga ABLV kontole Vene Föderatsiooni krediidiasutuses „JSC

NORDEA BANK“ (Nordea) asunud pangakontolt. Nordea pangas olnud vahendid pärinevad 71

400 000 rublast, mis on konverteeritud ja 03.04.2017 kantud üle samas pangas asuvalt hageja

teiselt kontolt. Sellel teisel kontol olnud rahalised vahendid pärinevad hoiustest saadud tuludest

ja isiklike rahaliste vahendite ülekannetest. Viimati mainitud vahendid pärinevad äriühingult D

laekunud töötasudest, dividendidest ja aruandva isiku aruannete alusel hüvitatud summadest,

samuti äriühingult O laekunud töötasudest ja äriühingult S laekunud töötasudest. Äriühingute D,

O ja S rahaliste vahendite seaduslikku päritolu ei vaidlustatud (määruse p 4.3.1; tl 21–29, tõlge tl

29 pöördel–37).

24.2.

Eeltoodu kohaselt oli ABLV pangas asunud raha allikaks hoiustest saadud tulu,

äriühingult D laekunud töötasu ja dividendid, aruandva isiku aruannete alusel hüvitatud summad,

äriühingutelt O ja S laekunud töötasud.

25. Kostja selgitas, et Läti kohtu määruses tuuakse esile, et kohtule esitatud dividendide

väljamakse otsuseid ning käskkirja ei ole hageja ise allkirjastanud, vaid see on kopeeritud.

Dividendide väljamaksmise otsused on koostatud tegelikult pärast dividendide väljamaksmist

nende väljamaksmise fakti varjamiseks. Kostja hinnangul viitavad need asjaolud sellele, et

hageja vara päritolu on ebaselge.

25.1.

Seoses äriühingult D hagejale väljamakstud dividendidega märgitakse Riia

Ringkonnakohtu määruses järgmist. Esimese astme kohus tuvastas, et E LTD asutas ettevõtte D

ja hageja sai 2014. a D-i ainuaktsionäriks (määruse p 4.3.2; tl 21–29, tõlge tl 29 pöördel–37).

Hageja kui D-i ainuaktsionäri 19.11.2015, 20.06.2016, 11.11.2016, 12.01.2017, 06.02.2017 ja

30.03.2017 otsused dividendide väljamaksmise kohta on põhjendatud. D deklareeris hagejale

arvestatud dividendid Venemaa maksuasutuses, tasudest neilt riiklike makse. Kohus tuvastas, et

13

puudub alus arvata, et hageja sai äriühingult D rahalised vahendid kuriteoga ja et dividendide

väljamaksmise kord võib viidata maksudest kõrvalehoidumisele (määruse p 4.3.3; tl 21–29, tõlge

tl 29 pöördel–37).

25.2.

Riia Ringkonnakohtu määruse järgi tuvastas esimese astme kohus ekspertarvamuse

alusel, et 20.06.2016, 11.11.2016, 12.01.2017 ja 06.02.2017 dividendide väljamaksmise

käskkirjal ja D-i ainuaktsionäri 11.11.2016, 12.01.2017, 06.02.2017 ja 30.03.2017 otsusel olevad

hageja allkirja tõmmised on võetud mõnelt teiselt dokumendilt ning need on skannitud ja

kopeeritud uurimisesemeks olevatele dokumentide koopiatele. Ekspertarvamuse kohaselt selleks,

et teha kindlaks, kuidas on saadud hageja allkirja tõmmised D-i ainuaktsionäri 19.05.2015 ja

20.06.2016 otsusele ning 19.05.2015 ja 30.03.2017 dividendide väljamaksmise käskkirjale, on

vaja esitada dokumentide originaalid. Kohus märkis, et ekspertarvamuses on trükiviga, sest

toimikus ei ole D-i ainuaktsionäri otsust ja käskkirja, mis kannaks 19.05.2015 kuupäeva.

Toimikus on otsus ja käskkiri, mis kannab 19.11.2015 kuupäeva. Ekspertarvamuses esitatud

järelduste osas, et mitmel dividendide väljamaksmise otsusel ja käskkirjal olev hageja allkiri ei

ole isiku oma käega tehtud, märkis kohus, et sellel asjaolul ei ole otsustavat tähtsust arestitud

rahaliste vahendite päritolu kindlaksmääramise aspektist. Hageja on D-i ainuaktsionär ja

peadirektor. Dividendide väljamaksmisest teavitas D Venemaa maksuasutust ning pidas kinni ja

tasus makse. Kohus leidis, et ainuaktsionäri otsused ja käskkirjad, millel hageja allkirjad ei ole

omakäelised, on D-ile siduvad. Esimese astme kohus ei nõustunud menetleja väitega, et aktsiate

müügi dokumendid ja dividendide väljamaksetega seotud dokumendid on koostatud pärast

dividendide väljamaksmist dividendide ebaseadusliku väljamaksmise fakti varjamiseks ja selle

seadustamiseks, sest esitatud maksekorralduste kohaselt tasus D hagejale aastatel 2015, 2016 ja

2017 arvestatud dividendidest maksud. Kohus leidis, et puudub alus tunnistada väljamakstud

dividendid kuriteoga saadud varaks (määruse p 4.3.4; tl 21–29, tõlge tl 29 pöördel–37). Kohus ei

tuvastanud, et arestitud rahaliste vahenditega oleks sooritatud rahapesu ning terrorismi ja

proliferatsiooni rahastamise tõkestamise seaduse § 5 lg-s 1 kindlaks määratud legaliseerimise

toiminguid. Esitatud kontoväljavõttest nähtub, et hageja tegi rahaülekandeid oma kontode vahel.

Tuvastatud ei ole rahaliste vahendite muundamine, nende asukoha või kuuluvuse muutmine

eesmärgiga varjata rahaliste vahendite päritolu (määruse p 4.3.5; tl 21–29, tõlge tl 29 pöördel–

37). Riia Ringkonnakohus nõustus esimese astme kohtuga, et asjas kogutud tõendid nende

kogumis ei anna alust arvata, et arestitud vara päritolu on tõenäoliselt ebaseaduslik.

Ringkonnakohus jättis esimese astme kohtu määruse muutmata (määruse p-d 10 ja 13; tl 21–29,

tõlge tl 29 pöördel–37).

25.3.

Kohtule esitatud Riia Ringkonnakohtu määruse kohaselt on hageja ABLV pangas asunud

vara päritolu seaduslik. Muu hulgas tuvastas kohus, et hagejal oli õigus saada dividende

ettevõttelt D. 30.10.2022 kirjaga edastas hageja kostjale ABLV panga likvideerija 28.10.2022

kirja, milles kinnitati, et hageja tunnustatud nõude väljamaksmiseks puuduvad õiguslikud

takistused, sealhulgas sellised takistused, mis tuleneksid õigusaktidest, mille eesmärk on tagada

riiklike ja rahvusvaheliste sanktsioonide järgimine ning tõkestada rahapesu, terrorismi

rahastamist ja massihävitusrelvade levikut (tl 97, tõlge tl 135, tl 99, tõlge 135 pöördel). Kostja

sai eeltoodud teavet kasutada hoolsusmeetmete kohaldamisel, muuhulgas kogudes teavet kliendi

rikkuse päritolu kohta (RahaPTS § 20 lg 4) ja tuvastades tehingus kasutatud vahendite allika ja

päritolu (RahaPTS § 23 lg 2 p 3). Isegi kui Läti kohtu määruses märgitu tekitas kostjal kahtlusi

vara osas, ei ole võimalik heita hagejale ette hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või

dokumentide andmisest keeldumist, mis andnuks kostjale õiguse leping RahaPTS § 42 lg 4

alusel erakorraliselt üles öelda. Kohus jääb otsuse p-s f17.1.5 esitatud seisukoha juurde, et

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa hagejale olla etteheidetav, et ta jättis esitamata

originaaldokumendid ABLV pangas asunud vara kohta. Hoolsusmeetmete kohaldamine on

protsess, millesse peavad mõlemad pooled (st nii kohustatud isik kui ka klient) panustama.

14

Kostja on korduvalt nõudnud hagejalt lisateabe ja täiendavate dokumentide esitamist. Asja

materjalidest ei nähtu, et olukorras, kus hagejal ei olnud objektiivsetel põhjustel võimalik küsitud

teavet või dokumente esitada, oleks pank ise üritanud teavet või dokumente koguda, kuigi seadus

talle sellise võimaluse annab (nt RahaPTS § 16, § 20 lg 5). Asjaolu, et hoolsusmeetmete

järgimine oli kostja jaoks muutunud liiga tülikaks või kulukaks, ei anna alust lepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks.

26. Kostja väitel esines hageja konto suhtes transiitkonto risk. Kostja hinnangul jääb

arusaamatuks, miks kasutab hageja transiitkontona kostja juures avatud kontot, mitte Soomes

asuvat kontot. Lisaks laekus hageja kontole märkimisväärne summa välisriigist (Lätist), misjärel

soovis klient selle peatselt edasi kanda teise välisriiki (Šveitsi), omamata samal ajal Eestiga

selget ja usutavat majanduslikku seost. Kostja väitel on see klassikaline rahapesu

riskistsenaarium.

26.1.

Kohus märgib, et enne lepingu ülesütlemist ei palunud kostja hagejal selgitada, miks lasi

ta raha kanda Läti pangast kostja juures avatud kontole, mitte aga Soome või Šveitsi pangas

asuvale kontole. Kui kostja seda ei teinud, ei ole ta hoolsusmeetmeid mõistlikult rakendanud

RahaPTS § 20 lg 6 ja VÕS § 7 mõttes. Järelikult ei saa kostja tugineda hoolsusmeetme täitmise

võimatusele hagejast tulenevatel asjaoludel.

26.2.

Kohus on otsuse p-s 18.3 tuvastanud, et hagejal on tugev seos Eestiga. Kostja vastupidine

väide ei ole põhjendatud. Kohus ei nõustu ka väitega, et pärast vaidlusalusele kontole raha

laekumist soovis hageja selle peatselt edasi kanda Šveitsi panka. Kostja töötaja kirjutas

01.12.2022 hagejale, et raha Läti pangast laekus hageja kontole (tl 101, tõlge tl 136 pöördel).

Seega laekus raha kontole hiljemalt 01.12.2022. Kostja töötaja palus 22.02.2023 hagejal esitada

lisateavet seoses taotlusega suurendada makselimiiti (tl 105–106 pöördel, tõlge tl 138–139).

Järelikult esitas hageja limiidi suurendamise taotluse hiljemalt 22.02.2023. Eeltoodust nähtub, et

raha oli hageja kontol ca kolm kuud ja alles seejärel otsustas hageja kanda selle Šveitsi panka.

Seejuures põhjendas hageja 01.03.2023 selgituses ülekannet asjaoluga, et Šveitsi pank pakub

kõrgemat hoiuseintressi (tl 134, tõlge tl 139). Hageja selgitus on usutav. Hageja esitas kostjale

teabe ja dokumendid vaidlusalusele kontole laekunud raha kohta. Sealhulgas saatis hageja

kostjale Riia Ringkonnakohtu määruse, milles on tuvastatud Läti pangas asunud vara päritolu.

Määrus tõendab, et tegemist on seadusliku päritoluga varaga, mille suhtes puudub

rahapesukahtlus (vt määruse p 4.3.5; tl 21–29, tõlge tl 29 pöördel–37). Lisaks saatis hageja

kostjale ABLV panga likvideerija 28.10.2022 kirja, mille kohaselt ei takista väljamakse tegemist

õigusaktid, mille eesmärk on tagada riiklike ja rahvusvaheliste sanktsioonide järgimine ning

tõkestada rahapesu, terrorismi rahastamist ja massihävitusrelvade levikut (tl 97, tõlge tl 135, tl

99, tõlge 135 pöördel). Likvideerija kiri tõendab, et Läti pangas asunud vara suhtes puudus

rahapesukahtlus. Kuigi kostja on väitnud, et hoolsusmeetmete kohaldamine on muuhulgas

oluline seoses rahapesu kahtlusega, ei ole kostja usutavaks teinud, et hageja kontole laekunud

raha puhul võiks olla tegemist rahapesukahtlusega.

27. Kostja märkis, et ta arvestas muuhulgas hageja negatiivset meediakuvandit. Kostja ei ole seda

väidet põhistanud ega tõendanud. Toimikus puuduvad materjalid hageja negatiivse

meediakajastuse kohta. Kostja tõi esile, et tal on õigus määrata riskiisu (RahaPTS § lg 3) ja tal on

vajadus järgida enda kehtestatud riskiisu. Kohus märgib, et kostja ei ole lepingu ülesütlemisel

tuginenud sellele, et hageja profiil ei vasta kostja riskiisule. Kostja ei esitanud kohtumenetluses

ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, millisena ta määratleb oma riskiisu ning milles seisneb

hageja profiili mittevastavus nendele riskide tasemetele ja tüüpidele, mida kostja oma tegevuses

järgib.

15

28. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et praegusel juhul ei ole täidetud

materiaalsed eeldused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks RahaPTS § 42 lg 4 alusel. Seetõttu

ei ole kostja ülesütlemise tagajärjel leping lõppenud.

29. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib

ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

30. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus.

31. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

16