2-25-3685/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Aleksandr Kondrašov, Liis Arrak, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-3685

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi Y.D (Y.D)

vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 17.09.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y.D apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

9111,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood

12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder

Kostja Y.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja Roman

Antonov

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 17.09.2025 kohtuotsus muutmata ja Y.D apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Y.D kanda.

3. Määrata AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 217,50 eurot ja mõista see summa Y.Dlt

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja. Kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni tuleb Y.Dl tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel võib olla vajalik tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (hageja) esitas 10.03.2025 Harju Maakohtule Y.D

(kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 6888,03 eurot, põhivõlalt

sissenõutavaks muutunud viivise 1455,82 eurot ja viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt juhtus 24.02.2023 õnnetus, mille käigus kukkus teel liikunud sõiduautole

Mercedes-Benz kostja langetatud puu. Puu kukkumise tagajärjel sai kahjustada sõiduki vasak

esitiib. Sõiduki remondikulud olid 7188,03 eurot (ilma käibemaksuta). Sõiduauto oli

kindlustatud hageja juures, kes hüvitas kindlustuslepingu alusel remondikulud 6888,03 euro

(7188,03 eurot – omavastutus 300 eurot) ulatuses. Kostja peab remondikulud hüvitama. Kostja

väide, et autojuht põhjustas õnnetuse või aitas sellele kaasa, on alusetu. Kuigi teel viibis kolmas

isik, ei andnud ta märku, et liiklemine võib olla ohtlik.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja selgitas, et pehkinud puu oli kukkunud teele ning vigastanud teist tee ääres kasvanud

puud, mis vajus ohtlikult teele. Kostja otsustas ohtliku puu eemaldada. Enne tööde alustamist

parkis kostja oma sõiduki nähtavasse kohta. Kostjaga kaasas oli kolmas isik, kelle ülesandeks oli

julgustada olukorda, jälgida liiklust ja vajadusel see peatada. Kolmas isik kandis punaseid

rõivaid ja ta oli lume taustal hästi nähtav. Teelõik, kus juhtus õnnetus, oli sirge. Märgates

lähenevat sõidukit, hakkas kolmas isik aktiivselt kätega signaliseerima, et sõiduki juht jääks

seisma. Sellele vaatamata jätkas sõiduk liiklemist ja puu langes autole. Kuna juht jätkas sõitmist

hoolimata hoiatusest, tuleb kahjuhüvitis VÕS § 139 alusel nullini vähendada. Teelõik, kus

õnnetus juhtus, viib kostja koduni ning puu eemaldamisel tegutses kostja ohu tõrjumise

eesmärgil.

MAAKOHTU OTSUS JA PÕHJENDUSED

3. Maakohus rahuldas 17.09.2025 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitise 6888,03 eurot, otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

1842,81 eurot ja viivise põhivõlalt alates 18.09.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

3.1.

Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:



24.02.2023 juhtus õnnetus, kus mööda teed liikuvale sõiduautole Mercedes-Benz langes

peale puu. Puu langetaja oli kostja;



puu kukkumise tõttu sai kahjustada sõiduki esipoolne tiib. Sõiduki remondikulu oli 7188,03

eurot (ilma käibemaksuta);



sõiduauto oli kindlustatud hageja juures. Hageja hüvitas kindlustuslepingu alusel

remondikulud 6888,03 euro (7188,03 eurot – omavastutus 300 eurot) ulatuses.

3.2.

Kohus leidis, et kui kostja ei oleks puud langetanud, ei oleks sõiduk kahjustada saanud.

Kahju tekkimine on tõendatud. Kostja tekitas kahju hooletusest.

3.3.

Kohus kuulas kostjaga kaasas olnud kolmanda isiku tunnistajana üle. Tunnistaja poolt

istungil näidatud käeliigutusi – sirutatud käte liigutamine külgedel üles ja alla – võib mõistliku

isiku seisukohalt pidada hoiatusliigutusteks või märguandeks peatuda. Eredates riietes isik on

tumedate puude ja valge maastiku taustal nähtav. Samas ei saa eeldada, et sõiduki juht mõistaks

peatumise vajaduse põhjust ja oskaks selle tõttu ohtu ennetada. Sõiduki juht ilmselt märkas

tunnistajat ja mõistis tema hoiatust, sest ta aeglustas sõidukiirust. Arvestades, et kostja sõiduk

seisis samuti tee ääres nähtaval kohal, võis kannatanu teha erinevaid järeldusi

peatumismärguande eesmärgi kohta. Sõidukiga edasi sõitmist kannatanu poolt ei saa käsitada

kahju tekkimise soovimisena. Kannatanu tegevusest ei saa järeldada, et ta oleks soovinud kahju

tekkimise või ohu olemasolust teadasaamisel sellele kaasa aidata.

3.4.

Teele langenud puu teelt kõrvaldamine ei ole käsitatav omaabi olukorrana. Kostja märkas

tee kohale kaardunud puud ning kolmandate isikute võimalike õiguste kaitseks ja ohu

tõrjumiseks otsustas ta puu maha saagida. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaks alust

arvata, et tema või kolmandate isikute vara oleks olnud ohus ja tal oleks olnud vajadus asuda ohu

tõrjumiseks kohe tegutseda.

3.5.

Puudub alus vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 2 alusel. Sõiduki peatumata jätmist

või ebapiisava kiirusega sõiduki kiiruse alandamist ei saa pidada kannatanu tegevuseks, mis

annaks alust vähendada kahju suurust. Sätte kohaldamine eeldab, et kannataja sai aru ohu

olemasolust. Olukorras, kus isikule antakse teel asuva inimese poolt märku peatumiseks, ei saa

eeldada, et kannatanu oleks aru saanud, et teda varitseb edasi sõites oht. Seetõttu ei saanud ta

teha tegevusi, mida saab pidada ohu eskaleerumisele kaasa aitamiseks.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja

tühistada maakohtu otsuse ja saata asja uueks arutamiseks maakohtule.

4.1.

Maakohus rikkus materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis põhjustas ebaõige otsuse

tegemise. Maakohtu järeldused on vastuolulised.

Kohus märkis, et tunnistaja poolt kohtuistungil näidatud käeliigutusi võib mõistlik isik pidada

hoiatus- või peatumismärguandeks, kuid järeldas ekslikult, et ei saa eeldada, et sõiduki juht

mõistaks peatumise vajaduse põhjust ja oskaks selle tõttu ohtu ennetada. Kostja hinnangul on

määrav ohu olemasolu, mitte selle põhjus. Kui hoiatusmärguanne on arusaadav, ei ole oluline,

kas juht tajub konkreetse ohu iseloomu. Kui teel seisev ja hästi nähtav isik annab selge

märguande peatuda, peab juht seda järgima. Kohus tuvastas, et juht vähendas kiirust, mis

tähendab, et ta mõistis märguannet. Kui juht mõistis märguannet, kuid ei peatunud, on tema

tegevusetus kahju tekkimise otseseks põhjuseks. Sellises olukorras tuleb kohaldada VÕS § 139

ning vähendada kahjuhüvitist täies ulatuses või osaliselt.

4.2.

Kostja tegutses eesmärgiga kõrvaldada tee suunas ohtlikult kaldu oleva puu. Tegemist ei

olnud kostja meelevaldse tegevusega, vaid ohu tõrjumisega.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1). Poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 3.1 refereeritud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1).

7. Asja materjalidest nähtuvalt langetas kostja puu, mis kukkus teel liikunud autole, tekitades

selle omanikule kahju. Sõiduk oli kindlustatud hageja juures, kes hüvitas remondikulud, arvates

hüvitisest maha omavastutuse. Kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue läks seaduse alusel (VÕS

§ 173 lg-d 1 ja 2, § 492 lg 1) üle hagejale. Nõude üleminek seaduse alusel ei mõjuta selle

identiteeti (RKTKm 22.04.2020, 2-19-19561/13, p 13). Hageja esitas kahjustatud isiku nõude

kostja vastu.

8. Maakohus leidis õigesti, et hageja kahju hüvitamise nõude aluseks on delikti üldkoosseis

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 järgi, mis annab õiguse nõuda otsese varalise kahju hüvitamist

(VÕS § 128 lg-d 1-3, § 132 lg 3).

9. Kostja märkis maakohtus, et teelõik, kus õnnetus juhtus, viib tema maakoduni, ning kaldu

vajunud puu eemaldamisel tegutses ta ohu tõrjumise eesmärgil (kostja 07.04.2025

menetlusdokumendi p 4; dtl 53-56). Apellatsioonkaebuses kordas kostja, et tee suunas ohtlikult

kaldunud puu langetamisel oli tema eesmärgiks ohu tõrjumine (kostja 07.10.2025

menetlusdokumendi p 3.4; dtl 109-112). Kostja väide annab alust kontrollida, kas esinevad kahju

tekitamise õigusvastasust välistavad asjaolud VÕS § 1045 lg 2 tähenduses. Maakohus tuvastas

vaidlustatud otsuses tõendeid hinnates, et kostja vara ega tema isik ei olnud ohus. Samuti leidis

kohus, et tee kohale kaardunud puud ei saanud pidada teistele isikutele selliseks akuutseks

ohuks, mis tinginuks kohese tegutsemise (dtl 92-95). Kostja ei ole maakohtu järeldust

vaidlustanud. Arvestades maakohtu tuvastatud asjaolusid, puuduvad VÕS § 1045 lg-s 2

sätestatud kahju tekitamise õigusvastasust välistavad asjaolud.

10. Kostja on menetluses olnud seisukohal, et kahjuhüvitist tuleks vähendada VÕS § 139 alusel.

Kostja selgitas, et ajal, mil ta asus puud saagima, viibis teel kolmas isik, kes andis autojuhile

märguande peatada, kuna teel esineb oht. Sõidukijuht vähendas küll kiirust, kuid jätkas liikumist.

10.1.

VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel

asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist

ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama sätte lg 2 näeb ette, et

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju

tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju

tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui

kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.

10.2.

Kolleegiumi hinnangul ei anna vaidluse asjaolud alust kohaldada VÕS § 139 lg-t 2 ja

sama sätte lg 1 teist alternatiivi. Kahjuhüvitise vähendamise alusena tuleb praeguses asjas

kontrollida VÕS § 139 lg 1 esimest alternatiivi, s.o kahjuhüvitise vähendamine kahjustatud

isikust tuleneva asjaolu tõttu. Riigikohus on selgitanud, et kahjuhüvitise vähendamine viidatud

sätte alusel eeldab, et kahju tekkimine oleks osaliselt põhjuslikus seoses kahjustatud isikust

tuleneva asjaoluga (RKTKo 07.03.2018, 2-13-11524/221, p 13). Otsustamaks selle üle, kas kahju

on osaliselt tingitud kahjustatud isikust tulenevast asjaolust tuleb kontrollida, kas ta pidi

mõistliku isikuna ohtu tajuma.

10.3.

Maakohus kuulas 27.08.2025 istungil tunnistajana üle kostjaga kaasas olnud ja teel

viibinud HP (27.08.2025 kohtuistungi protokoll; dtl 79-82). Tunnistaja ütluste alusel tuvastas

maakohus, et HP seisis teel, et tagada teiste liiklejate ohutus, tal olid seljas eredat värvi riided.

Tunnistaja andis lähenevale sõidukile peatumismärguande, liigutades sirutatud käsi külgedel üles

ja alla, kuid sõiduk vaid vähendas kiirust, mitte ei peatunud (dtl 92-95). Vaidlustatud otsuses

tuvastas maakohus, et kostja sõiduk paiknes tee ääres nähtaval kohal (dtl 92-95). Tunnistaja

ütlustest nähtub, et ta viibis kostja auto ees ning märkas sõiduki lähenemist ca 150 meetri

kauguselt, asudes seejärel juhile kätega märku andma (27.08.2025 kohtuistungi protokoll,

ajamärk 00:02:38; dtl 78-82).

10.4.

Maakohus rahuldas 17.06.2025 istungil kostja 07.04.2025 taotluse ja kohustas hagejat

esitama kahjustatud isiku selgitused kindlustusjuhtumi kohta (17.06.2025 kohtuistungi protokoll,

dtl 71-72). Hageja esitas tema töötaja ja sõidukijuhi VL helisalvestise, milles viimane kirjeldas

õnnetusjuhtumit (dtl 76). Maakohus ei hinnanud otsuses salvestist, rikkudes menetlusnormi.

Ringkonnakohus parandab maakohtu vea. VL selgitas, et ta sõitis autoga mööda teed ja märkas

eemal seisvat autot, mille kõrval viibis naisterahvas. Järsku kukkus sõidukile puu, kuna

meesterahvas lõikas metsas saega puid (helisalvestise ajamärk 00:01:04-00:01:38). VL ei näinud,

et inimene saeb metsas (helisalvestise ajamärk 00:02:11-00:02:41). Naisterahvas asus eemal ja

teel ei olnud ohumärki (helisalvestise ajamärk 00:02:48-00:03:02). VL sõitis kiirusega 30-40 km/

h. Ta nägi, et teel seisab auto; ruumi oli küll, et kõrvalt mööda minna (helisalvestise ajamärk

00:03:09-00:03:54).

10.5.

Tunnistaja HP ei olnud liiklusseaduse (LS) § 2 p 67 tähenduses reguleerija, kellel oleks

LS § 8 lg 3 järgi õigus liiklust reguleerida. Maakohtu tuvastatud tunnistaja käeliigutused

(sirutatud käte liigutamine külgedel üles ja alla) ei ole liikumist keelavad märguanded LS § 10 lg

1 (reguleerija ülestõstetud käsi) või LS § 10 lg 2 (küljele rõhtsalt väljasirutatud käsi) tähenduses.

10.6.

Kuigi maakohus tuvastas, et tunnistaja andis sõidukijuhile märku, tõendab hageja töötaja

ja VL vahelise vestluse salvestis, et autojuht ei mõistnud, et talle antakse peatumismärguannet

või märguannet selle kohta, et liikumine on ohtlik. VL selgitus kindlustusandjale tõendab, et teel

puudusid hoiatusmärgid ning ta ei näinud, et kostja langetab metsas puid (helisalvestise ajamärk

00:02:11-00:02:41 ja 00:02:48-00:03:02; dtl 76). Maakohus tuvastas, et kostja sõiduk paiknes tee

ääres nähtaval kohal (dtl 92-95). Tunnistaja HP ütluste kohaselt seisis ta kostja auto ees ja kui ta

nägi ca 150 meetri kauguselt lähenevat sõidukit, hakkas ta juhile kätega märku andma

(27.08.2025 kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:02:38; dtl 78-82). Kolleegium leiab, et sellises

olukorras võis autojuht mõista, et tunnistaja andis märku teel seisva auto kohta. See on kooskõlas

VL selgitusega kindlustusandjale, mille kohaselt seisis teel auto, mille kõrval viibis naisterahvas;

VL sõitis kiirusega 30-40 km/h, mis võimaldas tal teel seisvast autost ohutult mööda sõita

(helisalvestise ajamärk 00:03:09-00:03:54; dtl 76). Eeltoodust nähtub, et sõidukijuht ei saanud

asjaolude kogumi põhjal järeldada, et edasisõitmine on ohtlik põhjusel, et kostja langetab metsas

tee suunas kaldu vajunud puud. Kahjustatud isik ei pidanud mõistliku isikuna ohtu tajuma ja

järelikult ei saanud ta ette näha, et sõitu jätkates võib puu autole kukkuda. Kahju tekkimine ei ole

põhjuslikus seoses autojuhist tuleneva asjaoluga. Puudub alus vähendada kahjuhüvitist VÕS §

139 lg 1 esimese alternatiivi alusel. Kohtu ette toodud asjaolud ei anna alust vähendada hüvitist

ka VÕS § 140 alusel.

11. Ülaltoodud põhjendusi arvestades jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata.

12. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Otsuse

resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 teine lause).

13. Tulenevalt apellatsioonimenetluse kulude menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de

174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel.

14. Hageja taotles 217,50 eurot õigusabikulu hüvitamist, mis on tasu 87 min eest tasumääraga

150 eurot/tund (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb siinses asjas pidada hageja

lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks. Apellatsioonkaebuse ja

sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu arvestades on hageja menetluskulu nimekirjas märgitud

toimingud ning ajakulu põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohus määrab hageja

apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks

217,50 eurot.

15. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib ringkonnakohus, et lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

16. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)