3-26-97/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-97

Määruse kuupäev

20. jaanuar 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks vaadata vaie läbi

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tahemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121

lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 27. oktoobril 2025 Tartu Vanglale

pöördumise nr 2-2/2-25/6098-1, milles ei nõustu Tartu Vangla kodukorra teleri kasutamise

regulatsiooniga ning distsiplinaarkorras teleri kasutamise keelamisega. Teler peab olema

kambris kohustuslik ese ning teleri kasutamise keeldu tohiks kohaldada kuni 14 ööpäeva nagu

kartserikaristuse puhul.

2. Tartu Vangla käsitles pöördumist märgukirjana ning vastas kaebajale 14. novembril 2025

kirjaga nr 2-2/2-25/6098-2. Vangla selgitas, et ei saa enda tegevuses minna vastuollu kehtiva

õigusega ning välja anda seadusega ettenähtud distsiplinaarse mõjutamise vahendeid

keelavaid haldusakte. Vangistusseaduse § 63 lg 1 p 11 alusel võib vangistusseaduse, vangla

sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale

kohaldada distsiplinaarkaristusena isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme

kasutamise keelamist kuni 45 päevaks.

3. Kaebaja esitas 20. novembril 2025 Tartu Vanglale vaide nr 1-8/2-25/245-1 seoses 14.

novembri 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/6098-2. Kaebaja selgitas, et 27. oktoobri 2025. a

pöördumine ei olnud märgukiri. Kaebaja soovis esitada vaiet taotlusele nr 6-7/2-25/2732-1.

Teleri keelamine ei tohiks olla distsiplinaarkaristus või siis maksimaalselt kuni 14 ööpäeva.

3-26-97

Kambris peaks teler olema kohustuslik ning seda ei tohiks ära võtta. Kaebaja palub eelmise

vastuse vead parandada ning asi sisuliselt läbi vaadata.

4. Tartu Vangla tagastas 12. detsembri 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/245-2 kaebaja vaide

HMS § 79 lg 1 p 1 alusel vaide esitamise õiguse puudumise tõttu. Kaebaja pöördumine nr 2-

2/2-25/6098-1 on õigesti liigitatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 alusel märgukirjaks. Kaebaja teeb

ettepanekuid vangla töö korraldamiseks seoses isikliku televiisori keelu kasutamisega

distsiplinaarkaristusena. Pöördumisest ei nähtu, et kinnipeetav oleks ise avaldanud soovi selle

muud moodi menetlemiseks. Märgukirjale vastamine ei ole haldusakt. Märgukirjale

vastamisel on järgitud seadust ning selgituste andmisega ei ole rikutud vaid esitaja õigusi.

Vastusega mittenõustumine ei ole vaide esitamise aluseks.

5. Kaebaja pöördus 16. detsembril 2025 Tartu Vangla poole, et 12. detsembri 2025. a otsus nr

1-8/2-25/245-2 sisuliselt läbi vaadataks.

6. Tartu Vangla käsitles kirja märgukirjana ning selgitas 17. detsembri 2025. a vastuses nr 2-

2/2-25/7130-2, et vangla ei lähtunud pöördumise nr 2-2/2-25/6098-1 liigitamisel üksnes

pealkirjast. Vangla vaideotsuses nr 1-8/2-25/245-2 on piisavalt põhjendatud pöördumise

märgukirjaks lugemist.

7. X esitas 11. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla

12. detsembri 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/245-2 vaide tagastamist. Vangla oleks pidanud

vaide sisuliselt läbi vaatama ning esitatud nõuded kindlaks tegema. Kinnipeetavalt ei saa

oodata põhjalikku õiguslikku argumentatsiooni. Vangla ei tohi vaiet tagastada, kui

kinnipeetavale ei ole antud võimalust oma pöördumist täpsustada. Kaebaja esitas taotluse

kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

8. Tartu Vangla esitas 19. jaanuaril 2026 vastuseks kohtunõudele kaebaja pöördumised,

vangla esitatud vastused ja vaideotsuse nr 1-8/2-25/245-2.

KOHTU SEISUKOHT

9. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust

tahtest lähtudes. Kohus mõistab, et kaebaja soovib, et Tartu Vangla vaataks kaebaja 20.

novembri 2025. a vaide nr 1-8/2-25/245-1 sisuliselt läbi. Tegemist on kohustamisnõudega

HKMS § 37 lg 2 p 2 mõttes.

10. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg-le 4 võib

vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada

kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse

menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et õiguse

vaidemenetlusele tunnistamine põhivaidluse esemest lahus seisva subjektiivse õigusena, mille

saab maksma panna kohustamiskaebuse esitamise kaudu halduskohtumenetluses, oleks

otseses vastuolus HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piiranguga (vt Tartu

Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2021. a määrus asjas nr 3-21-1180).

3-26-97

11. MSVS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on märgukiri isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile

ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks.

Kohus nõustub Tartu Vanglaga, et kaebaja 27. oktoobri 2025. a pöördumine nr

2-2/2-25/6098-1 oli märgukiri MSVS § 2 lg 1 tähenduses. Pöördumises on esitatud üksnes

abstraktsed nõuded ning ettepanekud teleriga seotud regulatsiooni ning distsiplinaarkaristuse

muutmiseks. Pöördumisest ei nähtu nõudeid ühegi konkreetse otsuse tühistamiseks või

vaidlustamiseks. Lisaks on kaebaja dokumendi ise pealkirjastanud kui märgukirja. Seega

käitus Tartu Vangla õiguspäraselt, kui liigitas kaebaja pöördumise märgukirjaks, mitte

vaideks. HMS § 71 lg 1 kohaselt isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus

on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. HMS § 79 lg 1 p 1

kohaselt tagastatakse vaie, kui isikul puudub õigus vaie esitada. Kohus nõustub vaideotsuses

esitatud seisukohaga, et vaide võib HMS § 79 lg 1 p 1 alusel tagastada ka juhul, kui

vaidemenetlus on asjas välistatud või kui vaidluse objekt ei saa olla vaidemenetluse esemeks.

Märgukirjale vastamine ei ole haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes, sest sellega ei otsustata isiku

õiguste ning kohustuste üle. MSVS ei anna õigust esitada vaiet märgukirjale vastamise korral.

Märgukirjale vastamine saab olla vaidemenetluse esemeks üksnes juhul, kui haldusorgan on

haldusmenetlust läbiviies rikkunud isiku õigusi. Kaebaja märgukirjale on korrektselt vastatud

ning kohtule ei nähtu menetluses vigu, mis tooks endaga kaasa isiku õiguste rikkumise.

Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda märgukirjale vastamisel kindla sisuga või endale

meelepärast vastust. Haldusmenetlus on läbi viidud ilma kaebaja õigusi rikkumata. Seega

tagastas Tartu Vangla kaebaja vaide õiguspäraselt, sest märgukirjale vastamine ei saa olla

vaidemenetluse esemeks.

12. HMS § 87 lg 1 kohaselt isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses

rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras

kaebusega halduskohtusse. Kaebaja vaie tagastati, mitte ei jäetud rahuldamata. Seega saab

kaebaja pöörduda kohtusse üksnes juhul kui vaidemenetluse läbiviimisega on isiku õigusi

rikutud. Kuna Tartu Vangla on vaidemenetluse korrektselt läbi viinud ning vaide

õiguspäraselt tagastanud, siis ei ole vaidemenetluse läbiviimisega isiku õigusi rikutud.

13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel seoses

kaebaja ilmselge kaebeõiguse puudumisega, sest vaide tagastamisega ei ole rikutud kaebaja

subjektiivseid õiguseid. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

14. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

15. Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider