3-26-117/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-117

Määruse kuupäev

20. jaanuar 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i esialgse õiguskaitse taotlus juuste lõikamiseks sobiva

isiku tagamiseks

RESOLUTSIOON

1. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (taotleja) esitas 14. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

juuste lõikamiseks sobiva isiku tagamiseks. Taotluse kohaselt määras Tartu Vangla

meditsiiniosakond taotlejale 2024. aastal meditsiinilise näidustusega erilise juukselõikuse.

Alates septembrist 2025 lõikas taotleja juukseid konkreetne kinnipeetav, kellel keelati alates

jaanuarist 2026 juuste lõikamine. Edaspidi pidi taotleja juukseid lõikama kinnipeetav, kes ei

räägi eesti keelt. Taotleja hinnangul võib tekkida selle juuksuriga keelebarjäär ning tema

juuksed võivad saada kahjustada või juuksur võib teda lõikusmasinaga vigastada.

Juukselõikamise vahendid on teravad ja ohtlikud ning taotleja ei tunne juuksurist

kinnipeetavat. Nendest asjaoludest lähtuvalt ei soovi taotleja, et tema juukseid see kinnipeetav

lõikaks. Kui Tartu Vangla taotlejale sobivat juuksurit ei leia, siis tuleb juuksur tellida

väljastpoolt Tartu Vanglat vangla kulul. Tervishoiutöötaja tuvastas 14. jaanuaril 2016 taotlejal

tervisekahjustuse, mille leevendamiseks on vajalik määrida ravimit, kuid selleks tuleb

eelnevalt juukseid lõigata.

2. Tartu Vangla esitas 16. jaanuaril 2026 vastuseks kohtunõudele taotleja 11. jaanuari 2026.

a pöördumise Tartu Vanglale, milles palub tellida juuksuri väljastpoolt Tartu Vanglat. Tartu

Vangla jättis taotluse rahuldamata.

3-26-117

3. Taotleja esitas 17. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel riigilõivust vabastamiseks.

4. SA Viljandi Haigla selgitas 19. jaanuaril 2026 vastuses kohtunõudele, et perearst määras

12. detsembril 2024 X-ile meditsiinilise juukselõikuse seoses peanahal esinenud lööbega ning

tõend meditsiiniliseks juukselõikuseks on jätkuvalt kehtiv. Meditsiinilise juukselõikuse korral

lõigatakse juuksed üle pea lühikeseks, et oleks võimalik vajadusel ravimit nahale määrida.

Taotleja ei ole seoses esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seoses haiglale taotlusi

esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja esitas 17. jaanuaril 2025 taotluse esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse

eduväljavaated on kasinad, siis arvestades esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust,

menetlusökonoomia põhimõtet ning asjaolu, et esialgse õiguskaitse taotlus on kaudselt seotud

ka taotleja terviseseisundi tagamisega, siis vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1

alusel täielikult riigilõivu tasumise kohustusest ilma tema majanduslikku seisu detailselt

hindamata.

6. Taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel Tartu Vangla

kohustamist tagada taotleja juuste lõikamiseks sobiv isik. HKMS § 249 lg 1 esimese lause

kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS §

249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel

avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg 2 annab õiguse esitada esialgse

õiguskaitse taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal. Tartu Vangla 16. jaanuaril 2026 esitatud

vastusest kohtunõudele nähtub, et vastustaja on käsitlenud kaebaja ühte pöördumist vaidena

ning see on vangla menetluses. Seega on kohtul võimalik otsustada esialgse õiguskaitse

andmise üle.

7. Kuigi taotleja esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, siis puudub alus selle rahuldamiseks.

Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine

põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu

halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohtu hinnangul

taotlejat sellised tagajärjed ei ähvarda ning tal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

8. Vangistusseaduse § 50 lg 3 kohaselt juuste eest hoolitsemiseks kindlustatakse kinnipeetav

juuksuriteenusega ning kinnipeetava pea paljaks ajamine on lubatud üksnes arsti ettekirjutusel

või kinnipeetava soovil. Tartu Vangla kodukorra p 5.3 kohaselt juuksuriteenuse kasutamine

toimub osakondade kaupa vastavalt graafikule. Sättest ei tulene taotlejale subjektiivset õigust

nõuda endale konkreetse või sobiva juuksuri tagamist. Vangla selgitas, et juuste lõikamine on

korraldatud nii, et vanglaametnik väljastab kinnipeetavale vastavalt vajadusele

juukselõikusmasina, mis koos vajalike tarvikutega asub eluosakonnas ning on kasutamiseks

kõigile. Juuste lõikamiseks ei ole määratud eraldi juuksurist majandustöölist. Kahjulike

tagajärgede saabumise ohuga ei pea kohus arvestama üksnes juhul, kui ta on veendunud, et

selliste tagajärgede saabumine on välistatud või äärmiselt vähetõenäoline (Riigikohtu

3-26-117

halduskolleegiumi 8. veebruari 2021. a määrus asjas nr 3-20-915, p 16). Praegusel juhul on

taotleja hinnangul kahjulikuks tagajärjeks juuste lõikamata jäämine, sest puudub temale sobiv

juuksur. Taotlejale on määratud meditsiiniosakonna poolt juuste lõikamine vähemalt kord

kuus (vt taotleja 11. jaanuari 2026. a pöördumine nr 2-26/2-2/422 ja haigla vastus

kohtunõudele). Asjaolu, et kaebaja ei soovi juuste lõikamist võõra kinnipeetava poolt, ei

tähenda, et juuste lõikamine oleks välistatud. Vangla ei ole määranud taotlejale kindlat

juuksuriteenust osutavat kinnipeetavat ning seega ei ole taotleja kohustatud juukseid lõikama

ühe konkreetse kinnipeetava juures. Meditsiiniline juukselõikus tähendab juuste lühikeseks

lõikamist. Taotlejal puudub õiguskaitse vajadus, kuna tal on võimalik iseseisvalt juukseid

juukselõikusmasinaga lõigata või paluda selleks teise kinnipeetava abi. Taotlejale on tagatud

juuste lõikamiseks vajalike vahendite olemasolu. Väheusutav on, et kaebajal pole

juukselõikusmasina abil võimalik ise juukseid piisavalt lühikeseks lõigata, et ravimit saaks

kasutada. Asjakohane ei ole ka taotleja väide keelebarjääri mõjust ning tekkivatest

kahjustustest juustele, sest juuksed lõigatakse lühikeseks ning kahjustusi ei saa tekkida

suuremal määral, kui juuste lõikamine oma olemuselt kaasa toob. Samuti ei ole kaebaja

väidetud julgeoht seoses juuste lõikamise asjaoludega sedavõrd tõenäoline, et õigustaks

kaebaja soovitud õiguskaitsemeetme kohaldamist. Taotlejal on võimalik välistada kahjulike

tagajärgede tekkimine enda tegevusega ning seetõttu puudub taotlejal esialgse õiguskaitse

vajadus. Seega ei ähvarda taotlejat ka selliseid tagajärjed, mida ei oleks võimalik lahendada

hilisema vaidluse käigus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse

rahuldamata.

9. Taotleja esitas 17. jaanuaril 2026 vastuväite kohtu tegevusele, sest kohus ei lahendanud

esialgse õiguskaitse taotlust 48 tunni jooksul. Kohus selgitab, et taotleja väide, et esialgse

õiguskaitse taotlus tuleb lahendada 48 tunni jooksul, ei põhine seadusel. Kohus lahendab

esialgse õiguskaitse taotluse viivitamata ning võib vajadusel ära kuulata menetlusosalised

(HKMS § 252 lg 1). Ajaoludest ei nähtu kiireloomulist õiguskaitsevajadust, mis oleks

nõudnud kohtu kiiremat sekkumist, samuti esines vajadus asjaolude tuvastamiseks, mistõttu

oli põhjendatud enne taotluse lahendamist küsida asjakohastelt isikutelt kohtunõuetega teavet.

10. Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider