2-25-119769/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-119769

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi E T vastu võlgnevuse 986 euro,

viivise 323,01 euro ja lisanduva viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

1409,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586),

lepinguline esindaja A L

Kostja E T (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista E Tlt OÜ GS Core kasuks võlgnevus (põhinõue) 404,49 eurot ja

seisuga 20. jaanuar 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 148,07 eurot.

3. Välja mõista E Tlt OÜ GS Core kasuks viivis protsendina põhinõudelt (404,49

eurolt) alates 21. jaanuarist 2026 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud 59% ulatuses OÜ GS Core kanda ja 41% ulatuses E T

kanda.

2. Välja mõista E Tlt OÜ GS Core kasuks menetluskuludena 123 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb E Tl tasuda OÜ-le GS Core

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise

korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10

nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti

hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud

oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ GS Core (hageja) esitas 12.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse E T (kostja) vastu 1355,81 euro saamiseks. Kostja esitas 15.08.2025 nõudele

vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 26.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning

andis asja üle menetlemiseks kohtumenetlusse Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 03.09.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõla 986 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 323,01 eurot ja

põhivõlalt edasiulatuvalt arvestatud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse

tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 31.10.2019 Xxx AS (laenuandja) ja kostja (laenusaaja)

kirjalikus vormis laenulepingu nr XXX, milles lepiti kokku kostjale antavas laenu summas

1063 eurot, intressiga 36,93% aastas. Leping sõlmiti 36-kuuks (3-aastaks), lõpptähtpäevaga

11.10.2022. Laenuleping sisaldab kõiki tarbijakrediidilepingus avaldamiseks kohustuslikke

andmeid. Laenulepingu kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu, mille laenuandja pidas

vastavalt lepingu p-le 4.1. kinni laenusummast. Laenuandja on laenusummast kostjale

reaalselt välja maksnud 1000 eurot ja leping hakkas kehtima. Lepingu juurde kuulub ka

kirjalikus vormis maksegraafik. Enne laenulepingu sõlmimist anti kostjale nõuetekohane

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ja laenuandja täiendav teabeleht.

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatakse vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise

korral tarbijakrediidilepingule VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Kuivõrd hagejal ei ole

esitada veenvaid tõendeid, millest võiks järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse

täitmist krediidiandja poolt, asub hageja hagis seisukohale, et nimetatud kohustust rikuti, ja

esitab hagis nõude sellele vastavalt, arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei

tekkinud selle kehtivuse ajal kõrvalkohustusi (seaduslik intressimäär oli lepingu kehtivuse

perioodil 0% ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne) ning nõudes ainult reaalselt

väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist seaduslikus määras alates lepingu

lõppemisele järgnenud päevast. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku 14 eurot, mille

hageja arvestab võla põhiosa tagastamiseks. 12.10.2022 muutus viimase maksetähtpäeva

(11.10.2022) möödumise tõttu sissenõutavaks kogu tagastamata põhiosa. 05.05.2023 loovutas

laenuandja laenulepingust tulenevad nõuded hagejale, millest teavitati ka kostjat. Kõik

lepingust tulenevad kohustused tuleb täita hagejale.

4. Leping lõppes ja nõue muutus sissenõutavaks viimase maksetähtpäeva 11.10.2022

möödumisega. Hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud. Hagiavalduse kohaselt ei ole lepingut

üles öeldud. Lepingut saab üles öelda ülesütlemise avaldusega, mis tarbijakrediidilepingu

puhul peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. Kostja poolt tõendina esitatud 31.01.2020 e-

kiri ei vasta seaduse nõuetele ega ole käsitletav krediidiandja poolt kostjale saadetud lepingu

ülesütlemise avaldusena. Selle tagajärjeks ei saanud olla lepingu lõppemine. Tegemist on

informatiivse e-kirjaga, mitte lepingu ülesütlemisavaldusega, selle sisu on ekslik ja ebaselge.

See ei vasta ülesütlemise protseduuri- ega sisu nõuetele, samuti on täitmata ülesütlemise

materiaalsed ja formaalsed eeldused.

31.01.2020 seisuga oli sissenõutavaks muutunud maksegraafiku kolm esimest makset

(11.11.2019-13.01.2020), mille põhiosa summad moodustavad kokku 51,16 eurot (16,54 +

17,05 + 17,57). Seega oli lepingut täidetud suuremas ulatuses kui lepingu alusel kohustusi

sissenõutavaks muutunud oli. Seega ei olnud lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-st 1

imperatiivsest keelust tulenevalt lubatud, kuivõrd puudus sissenõutav võlg kolme kuu

maksete ulatuses, ja ülesütlemine ei oleks kehtiv isegi siis, kui selleks oleks nõuetekohane

ülesütlemise protseduur läbi viidud, kostjat ülesütlemisest hoiatatud ja õige isiku poolt

nõuetele vastav, sisult selge ülesütlemisavaldus tehtud. Kostja esitatud e-kirjast ei nähtu isegi

see, kas üldse või kui palju oli kostja ülesütlemise alusena hagi aluseks oleva konkreetse

lepingu alusel krediidiandja arvates ülesütlemise eelselt sissenõutavana võlgu.

Kuivõrd puudus õigus maksegraafikus märgitud makseid nõuda, ei saanud kulgema hakata ka

üksikute kuumaksete põhiosasummade aegumistähtaeg. Alles lepingu lõpptähtpäeva

möödumisega muutus kostja kohustus ühemõtteliselt selgeks ja võlausaldajal tekkis legaalne

õigus kostjalt tagastamata põhiosa ulatuses võla tasumist nõuda. Sealt algas ka aegumistähtaja

kulgemine. Aegumistähtaeg algab siis, kui võlausaldajal tekib õigus kohustuse täitmist nõuda.

Täitmata ulatuses muutusid kõik lepingust tulenevad põhiosa maksmise kohustused

tingimusteta sissenõutavaks alles lepingu viimase maksetähtpäeva 11.10.2022 möödumisega.

Alles 12.10.2022 tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt täitmata osas põhiosa tagastamise

kohustuse täitmist ja alles sellest ajast sai alata aegumistähtaja kulgemine, mis lõppenuks

12.10.2025 ja mis ei olnud hagi esitamise ajal saabunud. Hagi esitamisega aegumistähtaja

kulgemine katkeb. Hagi esitamisega on võrdsustatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamine, mis käesolevas asjas esitati 12.08.2025 ehk enne aegumistähtaja lõppu. Seega ei

ole hageja nõue kostja vastu aegunud.

KOSTJA VASTUVÄITED

5. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

6. Hageja on esitanud kohtule faktiliselt eksitavat informatsiooni väites, et leping

lõppes/muutus sissenõutavaks 12.10.2022. Krediidiandja esitas kostjale 31.01.2020 e-kirja

teel selgesõnalise laenu ülesütlemise avalduse. Sellest lähtuvalt on nõue tänaseks aegunud ja

puudub kohtustus selle täitmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

8. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS §

444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Õiguse

kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg

1).

10. Hageja on esitanud nõude tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402) tulenevate kohustuste

täitmiseks. See nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise

nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse

olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud

sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille

kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

11. Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle:

-

31.10.2019 sõlmisid Xxx AS (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) kirjalikus vormis

laenulepingu nr XXX, milles lepiti kokku kostjale antavas laenu summas 1063 eurot,

intressiga 36,93% aastas, leping sõlmiti 36-kuuks (3-aastaks) lõpptähtpäevaga

11.10.2022 ning lepingule kohaldusid laenulepingu üldtingimused (dtl 78-98);

-

laenuandja on laenusummast kostjale reaalselt välja maksnud 1000 eurot (dtl 99);

-

lepingu juurde kuulub ka kirjalikus vormis maksegraafik (dtl 100-101);

-

enne laenulepingu sõlmimist anti kostjale nõuetekohane Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabeleht (dtl 102-106) ja laenuandja täiendav teabeleht (dtl 107-110);

-

05.05.2023 loovutas laenuandja laenulepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 112),

millest teavitati ka kostjat.

12. Krediidileping on VÕS § 401 lg 1 kohaselt leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

13. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab

asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (vt

Riigikohtu 28.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-14, p 18; 08.06.2010 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st

5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid

(vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg

1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka

ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on

kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on

kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal

algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

14. Eelmises punktis nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt

otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu

tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

15. Krediidi kulukuse määr oli 31.10.2019 sõlmitud laenulepingu järgi 58,07% aastas. Eesti

Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 2019 oktoobris 19,37%. Seega ei ületa kõnealuse

tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr (s.o 58,07%) Eesti Panga avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui

kolm korda. Seetõttu on antud juhul krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu seadusega

kooskõlas ning lepingu tühisuse alus puudub.

16. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

17. Hageja selgitas, et tal ei ole esitada veenvaid tõendeid, millest võiks järeldada

vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt. Seega asus hageja hagis

seisukohale, et nimetatud kohustust rikuti ning hageja esitas hagis nõude sellele vastavalt,

arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud selle kehtivuse ajal

kõrvalkohustusi (seaduslik intressimäär oli lepingu kehtivuse perioodil 0% ja muid

kõrvalnõudeid kostja ei võlgne) ning nõudes ainult reaalselt väljamakstud põhivõla

tagastamata jääki ja viivist seaduslikus määras alates lepingu lõppemisele järgnenud päevast.

18. Edasi käsitleb kohus vaidlusküsimust, kas laenuleping on laenuandja (st hageja

õiguseellase) poolt kehtivalt üles öeldud. Vaidlusaluse laenulepingu ülesütlemise kehtivuseks

peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele

õigel ajal ülesütlemisavaldus, kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused (eeskätt oluline

lepingurikkumine). VÕS § 195 lg 1 järgi ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse

tegemisega teisele lepingupoolele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-st 1

lähtuvalt tuleb taoline kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus

tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Praegusel juhul

on laenuandja saatnud kostjale elektrooniliselt 31.01.2020 teate lepingu erakorralise

ülesütlemise kohta (vt dtl 123) ning vaidlus puudub asjaolus, et kostja on teate kätte saanud

(dtl 122). Seega on täidetud laenulepingu ülesütlemise formaalsed eeldused.

19. Järgnevalt analüüsib kohus, kas täidetud on ka laenulepingu ülesütlemise materiaalsed

eeldused. Laenulepingu p-st 13.2.1. tuleneb, et laenuandjal on õigus laenuleping üles öelda ja

nõuda laenuvõtjalt kõikide laenulepingust tulenevate või sellega seotud finantskohustuste

täitmist, teavitades laenuvõtjat sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui

laenuvõtja on kuumaksetega osaliselt või täielikult hilinenud kolm (3) järjestikust kuudega

tasu võlga kahe (2) nädala jooksul alates laenuandjalt sellekohase nõude saamisest kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatud lepingupunkt on kooskõlas seaduses

tarbijakrediidilepingule (VÕS § 402) sätestatud nõuetega. Nii võib VÕS § 416 lg 1 esimese

lause järgi krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale

edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist.

20. Vaidlus puudub, et laenulepingu osaks on maksegraafik (dtl 100-101), mis sisaldab

intressimakseid ja mille põhiosa summa sisaldab ka kokkulepitud lepingutasu 63 eurot, mis

peeti krediidiandja poolt laenu väljamaksmisel kokkulepitud laenusummast kinni. Intressi ja

lepingutasu tasumise kohustust lepingust ei tekkinud. Seega tuleb lugeda lepingu

maksegraafik lepingutasu 63 euro ulatuses algusest peale täidetuks. Lisaks oli kostja tasunud

makseid kokku summas 14 eurot. Seega on kostja lepingut täitnud kokku 77 euro (63 + 14)

ulatuses, mis tuleb arvestada põhiosa katteks. Maksegraafikust nähtuvalt oli 31.01.2020

seisuga sissenõutavaks muutunud kolm esimest makset (11.11.2019-13.01.2020), mille

põhiosa summad moodustavad kokku 51,16 eurot (16,54 + 17,05 + 17,57). Seega oli lepingut

täidetud suuremas ulatuses kui lepingu alusel kohustusi sissenõutavaks muutunud oli.

21. Eelnenust tulenevalt ei olnud laenuleping laenuandja (st hageja õiguseellase) poolt

kehtivalt üles öeldud, kuna materiaalsed eeldused lepingu ülesütlemiseks olid täitmata.

Seetõttu kehtis leping kuni 11.10.2022, mil kostjal tuli tasuda viimane laenu tagasimakse.

22. Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest

hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg)

jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

VÕS § 401 lg-s 1 sisalduva määratluse kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi

maksma. Laenulepingujärgsete perioodiliste maksete (korduvate kohustuste) aegumist tuleb

hinnata TsÜS § 154 järgi, st nende aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks

ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue

muutub sissenõutavaks.

23. Laenulepingu maksegraafiku järgi 2019. a sissenõutavaks muutunud osamaksete

(kuumaksete) osas algas hagi aegumistähtaeg TsÜS §-st 154 lähtudes 01.01.2020 kell 00.00 ja

lõppes 31.12.2022 kell 24.00. 2020. a sissenõutavaks muutunud osamaksete osas algas hagi

aegumistähtaeg vastavalt 01.01.2021 kell 00.00 ning lõppes 31.12.2023 kell 24.00. 2021. a

sissenõutavaks muutunud osamaksete osas algas hagi aegumistähtaeg vastavalt 01.01.2022

kell 00.00 ning lõppes 31.12.2024 kell 24.00. 2022. a sissenõutavaks muutunud osamaksete

osas algas hagi aegumistähtaeg vastavalt 01.01.2023 kell 00.00 ning lõppenuks 31.12.2025

kell 24.00. Lähtudes TsÜS §-s 144 sätestatust aeguvad samal ajal ka kõrvalnõuetena

vaadeldavad kahjuhüvitise, intressi- ja viivise (viivitusintressi) nõuded. TsÜS § 160 lg 1

kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või

tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu

kiirmenetluses (TsÜS § 160 lg 2 p 3). Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule

12.08.2025, mis jätkub siiani käesolevas hagimenetluses, siis ei ole 2022. a sissenõutavaks

muutunud osamaksete osas vastavad nõuded aegunud. Ülejäänud (st 2019-2021. a

sissenõutavaks muutunud osamaksed) osas on nõuded aegunud.

24. Kuna krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kõik

kostja tehtud maksed lugeda põhiosa makseteks. Laenulepingu maksegraafikust nähtuvalt tuli

kostjal tasuda 2022. a sissenõutavaks muutunud osamakseid kokku summas 418,49 eurot.

Vaidlus puudub, et kostja tegi tagasimakse summas 14 eurot. Seega tuleb kostjal tagastada

hagejale lepingu alusel saadud ja veel aegumata summa 404,49 eurot (418,49 - 14).

25. Hageja viivisenõue kuulub samuti rahuldamisele osaliselt. Kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda,

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS §-le

367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

26. Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt seadusjärgset viivist kooskõlas VÕS §

113 lg-ga 1 alates 12.10.2022 kuni kohtuotsuse tegemise päevani (20.01.2026) kindla

summana ning edasi protsendina põhinõudest kuni põhivõla tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 teise

lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Arvestades tasumata põhinõuet (404,49 eurot)

kujuneb alates 12.10.2022 kuni 20.01.2026 viivis alljärgnevalt:

Võlaperiood

% aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

12.10.2022 - 31.12.2022

0,021918

0,088655

7,181055

01.01.2023 - 30.06.2023

10,5

0,028767

0,11636

21,06116

01.07.2023 - 31.12.2023

0,032877

0,132983

24,46887

01.01.2024 - 30.06.2024

12,5

0,034153

0,138145

25,14239

01.07.2024 - 31.12.2024

12,25

0,003347

0,135383

24,910472

01.01.2025 - 30.06.2025

11,15

0,030548

0,123563

22,364903

01.07.2025 –

31.12.2025

10,15

0,027808

0,112481

20,696504

01.01.2026 - 20.01.2026

10,5

0,027808

0,112481

2,24962

27. Kokku on viivis seadusjärgses määras käesoleva otsuse tegemise (20.01.2026) seisuga

seega kokku 148,07 eurot. Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja.

Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks ka välja alates 21.01.2026

viivise protsendina põhinõudelt (404,49 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

28. Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja võlgnevuse (põhinõue) 404,49 eurot, seisuga 20.01.2026 sissenõutavaks muutunud

viivise 148,07 eurot ja alates 21.01.2026 viivise kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Ülejäänud osas jätab kohus hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

30. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 41% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1

juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 59% ulatuses hageja ja 41% ulatuses kostja

kanda. Seejuures märgib kohus, et hagi ligikaudse rahuldamise osas võttis kohus arvesse nii

põhinõude rahuldamise ulatuse kui ka viivise hagi esitamise (03.09.2025) seisuga

sissenõutavaks muutnud ulatuses (summas 132,44 eurot), nii nagu hagis on hageja oma nõude

esitanud.

31. Kohus määrab TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 lähtudes kindlaks ka hageja menetluskulude

rahalise suuruse.

32. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (vt dtl 140), mille järgi on tema

menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamise eest kokku

tasutud riigilõiv summas 280 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

33. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele.

34. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda

jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu

kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise

tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka

hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks.

Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg

9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku

§-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas

kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka

35. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamise eest

riigilõivu kokku 280 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist

põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt

menetluskulude jaotuse ulatusele). Samuti tuleb kostjal hagejale hüvitada maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot vastavalt menetluskulude jaotuse ulatusele.

36. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks mingeid menetlustoiminguid teostanud

lepingulise esindaja vahendusel. Samuti on kostja kinnitanud, et temal menetluskulud

puuduvad.

37. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 123 eurot (s.o

300 eurost 41%).

38. Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva

kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse

täitmiseni.

39. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)