2-25-21336/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Uritam

Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-21336

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu avaldus 1Aruandlus OÜ vastu

kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine ja menetluses tasutud poole

riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood

110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu (registrikood 12831829) kaudu;

Avaldaja esindaja: A. L. (isikukood XXX, e-post: XXX);

Puudutatud isik: 1Aruandlus OÜ (registrikood 14097813,

e-post: XXX);

Puudutatud isiku seaduslik esindaja: H.-K. A. (e-post:

XXX).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu avaldaja avaldusest loobumine.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-21336.

3. Mõista puudutatud isikult 1Aruandlus OÜ-lt (registrikood 14097813) avaldaja

AB “Lietuvos draudimas“ kasuks AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu

(registrikood 12831829) menetluskuludena välja 587,50 (viissada

kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot.

4. Mõista puudutatud isikult 1Aruandlus OÜ-lt (registrikood 14097813) avaldaja

AB “Lietuvos draudimas“ kasuks AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu

(registrikood 12831829) välja viivis menetluskuludelt 587,50 eurolt VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

5. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtu tuvastatud asjaolud

Avaldaja esitas kindlustusandjana 09.12.2025 kohtule nõude mõista puudutatud isikult

kahjuna välja 402,20 eurot ning viivise. Kuivõrd nõude aluseks oleva, XXXasuva korteri,

veekahju tekkimine sai alguse puudutatud isikule kuuluvast XXX korterist, siis esitas avaldaja

10.11.2025 puudutatud isikule kohtueelse kahjunõude, paludes kahju hüvitada hiljemalt

24.11.2025. 07.01.2026 esitas avaldaja avaldusest loobumise avalduse, sest puudutatud isik

oli pärast avalduse menetlusse võtmist nõude tasunud. Avaldaja palus puudutatud isikult välja

mõista menetluskulud ehk kulud õigusabile ja avalduse esitamisel tasutud riigilõivu.

Avaldajale osutati õigusabi tunnitasuga 150 eurot. Avalduse koostamiseks ja sellega seotud

toiminguteks kulus aega 3 h ja 450 eurot. Puudutatud isiku vastusega tutvumiseks kulus

30.12.2025 aega 15 minutit ja 37,50 eurot ning avaldaja vastuse koostamiseks 30 minutit ja 75

eurot. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 3 h 45 minutit ning 562,50 eurot. Riigilõivuna tasus

avaldaja 50 eurot.

Puudutatud isik leidis, et avaldajal puudus vajadus kohtusse pöörduda, mistõttu palub kohtul

jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja 10.11.2025 kahjunõude

saamise järgselt pöördus puudutatud isik enda kindlustusandja Swedbank P&C Insurance AS-

i poole ja tasus vastavalt sellelt saadud juhistele kahjuhüvitise kannatanule. Puudutatud isik

leiab, et Swedbank P&C Insurance AS andis talle eksliku info, kellele kahjuhüvitis tasuda ja

et ta ei ole kunagi proovinud kahjunõuet tasumata jätta. Seetõttu ei ole avaldaja kohtusse

pöördumine olnud mõistlik. Kahjunõue on avaldajale tasutud.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja

seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega

rikutaks olulist avalikku huvi. TsMS § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme

üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et avaldaja avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada,

kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud

asjaolusid.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS

§ 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Avaldaja loobus avaldusest, sest puudutatud isik rahuldas pärast kohtusse avalduse esitamist

avaldaja nõude. Puudatud isik on omaks võtnud, et ta teadis kohtueelselt avaldaja nõudest,

kuid ei rahuldanud seda tähtaegselt. Asjaolu, et puudutatud isik pöördus nõude saamise

järgselt enda kindlustusandja poole ja tasus kahjuhüvitise väidetavalt tema kindlusandja antud

eksliku info alusel ebaõigele maksesaajale, ei vabasta puudutatud isikut avaldajale nõude

täitmisest. Avaldajale on puudutatud isik nõude täitnud alles käesoleva tsiviilasja menetlusse

võtmise järgselt. Seega esineb õiguslik alus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Kohus leiab, et avaldaja kulud õigusabile on põhjendatud ja kooskõlas kohtule esitatud

menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Lisaks on avaldaja tasunud avalduse esitamisel

riigilõivu 50 eurot. Kohus leiab, et puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks menetluskuludena

välja mõista kulud õigusabile 562,50 eurot ja pool tasutud riigilõivust 25 eurot ehk kokku

587,50 eurot. Kooskõlas avaldaja taotlusega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

mõista viivis menetluskuludelt 587,50 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja

loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi

viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või

kelle eest riigilõiv tasuti. Seega on avaldajal õigus nõuda poole riigilõivu tagastamist, kuid

avaldaja ei ole vastavat taotlust esitanud.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS

§ 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik