2-25-3115/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Mati Maksing ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-3115

Kohtuasi

X.J-i ja Juhani Engineering OÜ kaebus Tallinna

kohtutäituri Mati Kadaku 13.02.2025 otsusele

täiteasjades 008/2024/2493 ja 008/2024/2494

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. märtsi 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X.J-i ja Juhani Engineering OÜ ühine määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik): X.J (isikukood XXX)

Avaldaja (võlgnik): Juhani Engineering OÜ (registrikood

14410303), seaduslik esindaja R.R

Puudutatud isik (kohtutäitur): Tallinna kohtutäituri Mati

Kadaku asendaja kohtutäituri abi Piret Altosaar

Puudutatud isik (sissenõudja): W.K (isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Asendada puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Mati Kadak tema asendajaga

Tallinna kohtutäituri abiga Piret Altosaarega.

2. Keelduda X.J-i ja Juhani Engineering OÜ määruskaebusele lisatud tõendite

vastuvõtmisest ning eemaldada need asja materjali hulgast.

3. Keelduda W.K 5. mai 2025. a seisukohale lisatud tõendite ja X.J-i 22. mai 2025. a

seisukohale lisatud tõendite vastuvõtmisest ning eemaldada need asja materjali

hulgast.

4. Jätta määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta määruskaebemenetluse kulud solidaarselt X.J-i ja Juhani Engineering OÜ

kanda.

6. Jätta Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku asendaja kohtutäituri abi Piret Altosaare

menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

2-25-3115

7. Määrata W.K menetluskulude rahaliseks suuruseks 594,75 eurot ja mõista see

X.J-ilt ja Juhani Engineering OÜ-lt solidaarselt W.K kasuks välja.

8. Mõista X.J-ilt ja Juhani Engineering OÜ-lt solidaarselt W.K kasuks välja

mõistetud menetluskuludelt välja viivis W.K kasuks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni

kohustuse täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X.J (avaldaja I) ja Juhani Engineering OÜ (avaldaja II) esitasid 26.02.2025 Harju

Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku (asendatud kohtutäituri abi Piret

Altosaarega, puudutatud isik I, kohtutäitur) 13.02.2025 otsusele täiteasjades nr 008/2024/2493

ja 008/2024/2494.

1.1. Avalduse kohaselt saatis kohtutäitur 31.12.2024 e-kirjaga avaldajale I 30.12.2024

kuupäevaga täitmisteate nr 008/2024/2494, mille kohaselt võttis kohtutäitur menetlusse W.K

(puudutatud isik II, sissenõudja) 20.12.2024 täitmisavalduse. Täitemenetluse algatamise

aluseks (täitedokumendiks) on Harju Maakohtu 30.08.2023 esialgse õiguskaitse kohaldamise

määrus tsiviilasjas nr 2-23-11457 (edaspidi EÕK määrus). Täitmisteates märgitu kohaselt on

võlgnikuks avaldaja I, kuid solidaarselt vastutab ka avaldaja II. Analoogne täitmisteade esitati

ka avaldajale II (täiteasi nr 008/2024/2493).

1.2. Avaldaja I ei saanud osaleda 10.01.2025 toimunud täiteasja arutamisel. Asja arutamisel

osalesid avaldaja II juhatuse liige R.R ja sissenõudja lepinguline esindaja. R.R esitas

kohtutäituri tegevuse kohapeal suulise kaebuse. Avaldaja I esitas 19.01.2025 kohtutäituri

tegevusele kirjaliku kaebuse, milles palus lõpetada menetluse täiteasjas nr 008/2024/2494,

sest nõue on alusetu. Kohtutäitur jättis 13.02.2025 otsusega avaldaja I kaebuse rahuldamata.

Avaldaja II suuliselt esitatud kaebuse osas kohtutäitur otsust ei teinud.

1.3. Täitemenetluse algatamine ei olnud põhjendatud, sest avaldajad ei ole EÕK määrust

rikkunud. Sissenõudja kinnisasjadele on juurdepääs tagatud ja takistusi selleks tehtud ei ole.

EÕK määruses ei ole märgitud täpset asukohta, kust peaks juurdepääs toimuma. Kohtutäitur

andis hinnangu täitedokumendi sisule, täidetavusele ja täidetusele, kuigi väidab otsuses

vastupidist. Kohtutäituri viidatud kraavi ei rajatud mitte liikumise takistamiseks, vaid Keesiku

ja Kalda kinnisasju läbiva tee seisundi tagamiseks ja liigse vee ärajuhtimiseks. Liiklusmärgid

paigaldati liikluse korraldamiseks ja rahustamiseks.

2-25-3115

1.4. Avaldajad palusid tühistada kohtutäituri 13.02.2025 otsuse täiteasjades nr 008/2024/2493

ja 008/2024/2494 või kohustada kohtutäiturit tegema otsuse täitemenetluste lõpetamise kohta

või lõpetada täitemenetlused. Menetluskulud palusid avaldajad jätta kohtutäituri või

sissenõudja kanda.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu, palus jätta avaldaja II kaebuse läbi vaatamata või

alternatiivselt kaebused rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda.

2.1. Avaldaja II ei ole esitanud kohtutäiturile täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1

järgset kaebust. Seega tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Alternatiivselt rahuldamata.

2.2. Tulenevalt TMS § 23 lg-st 1 on kohtutäitur kohustatud kontrollima täitedokumendi

täidetavust. TMS § 24 lg 1 kohaselt ei tohi kohtutäitur teha täitemenetluses toiminguid, kui

täitedokument ei ole üksnes formaalselt täidetav. Avaldajad ei ole esitanud ühtegi tõendit, et

EÕK määrus ei oleks täidetav.

2.3. Kuna EÕK määruse kehtivuse ajal on kaevatud olemasolevat juurdepääsuteed läbiv kraav

ja paigaldanud liiklusmärk, on rikutud EÕK määrust, mis keelas tee tõkestamise nii füüsiliselt

kui keelumärkidega.

3. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur jäi oma

13.02.2025 otsuses esitatud seisukohtade juurde.

3.1. Avaldaja I ei ole esitanud ühtegi tõendite selle kohta, et EÕK määrus ei oleks täidetav.

Formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei saa kohtutäitur hinnata täitedokumendi sisu.

Asjaolu, et kohtutäitur tõdes vaidlustatud otsuses, et kaebusele lisatud tõendid viitavad EÕK

määruse rikkumisele, ei tähenda, et kohtutäitur oleks formaliseerituse põhimõtet rikkunud.

3.2. Avaldaja II ei ole kohtutäiturile TMS § 217 lg 1 kohast kaebust esitanud, mistõttu ei

saanud ta kohtule kaebust esitada. Isegi, kui TMS § 217 lg 1 võimaldaks esitada suulise

kaebuse, ei ole avaldaja II seda teinud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus luges 28.03.2025 määrusega õigeks menetlusse võetud nõudeks avaldaja I ja

avaldaja II kaebuse Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku 13.02.2025 otsusele täiteasjades nr

008/2024/2493 ja 008/2024/2494. Kohus jättis avaldaja II kaebuse läbi vaatamata ja avaldaja I

kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus solidaarselt avaldajate kanda. Kohus määras

sissenõudja menetluskulude rahaliseks suuruseks 832,65 eurot ja mõistis selle solidaarselt

avaldajatelt välja koos seadusjärgse viivisega.

4.1. Maakohus tuvastas, et avaldaja I esitas kohtutäiturile kaebuse viimase tegevuse peale

ning kohtutäitur jättis 13.02.2025 otsusega kaebuse rahuldamata. Avaldaja I kohtule esitatud

kaebus on tähtaegne. Avaldaja II ei saa aga TMS § 218 lg 1 kohaselt kaebust esitada, sest ta ei

esitanud eelnevalt kaebust kohtutäiturile. TMS § 217 lg 1 ei võimalda kaebuse esitamist

suulises vormis.

4.2. Avaldaja I kaebus jääb rahuldamata, kuna täitemenetluse alustamine oli õiguspärane ja

selle lõpetamiseks puudub alus. Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest peab

kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalsetele nõuetele või

2-25-3115

mitte. Kohtutäitur ei kontrolli täitedokumendi materiaalõiguslikke asjaolusid. Täitemenetluse

algatamise aluseks oli Harju Maakohtu kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-23-11457 ja sissenõudja

avaldus. Esialgse õiguskaitse määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Avaldajad ei esitanud

täitemenetluses ühtegi tõendit selle kohta, et EÕK määrus ei oleks täidetav. Seega oli

kohtutäiturile esitatud formaalsetele nõuetele vastav täitedokument ja ta oli kohustatud selle ja

sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse algatama. Kohtutäitur ei hinda menetluse

algatamisel seda, kas täitedokumendi rikkumine toimus ja see ei oma tähtsust ka siinse

kaebuse lahendamisel.

4.3. Arvestades vaidluse asjaolusid ja avalduse rahuldamata jätmist, jäävad menetluskulud

TsMS § 172 lg-te 1 ja 2 alusel solidaarselt avaldajate kanda.

Määruskaebus

5. Avaldajad esitasid ühise määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja

kaebuse rahuldada. Menetluskulud paluvad avaldajad jätta sissenõudja kanda või

alternatiivselt solidaarselt sissenõudja ja kohtutäituri kanda.

5.1. Kaebuse kohaselt tõendasid avaldajad, et kohtutäitur alustas täitemenetlused alusetult.

Avaldajad ei ole EÕK määrust rikkunud. Avaldajad esitasid oma arusaama juurdepääsu tee

ajaloolise asukoha kohta.

5.2. Kohtutäitur käitus avaldaja II suhtes pahausklikult. Kohtutäitur ja sissenõudja lepinguline

esindaja ähvardasid avaldajat II täiteasja arutamisel. Avaldaja II esitas kohtutäiturile

sealsamas suulise kaebuse, sest kohtutäitur keeldus kirjalikku kaebust vastu võtmast.

5.3. Kohus jättis arvestamata, et EÕK määruses ei ole juurdepääsu tee täpne asukoht

määratletud. Kohus ei arvestanud ka avaldajate seadusest tulevaid õigusi teed ise kasutada ja

käsutada enda vara enda tahte ja omandiõiguse kohaselt. Samuti ei võtnud kohus arvesse

maaomaniku seadusest tulenevat kohustust tagada temale kuuluval teeomandil liiklusohutus.

5.4. Arusaamatuks jääb, mille alusel otsustas kohus jätta menetluskulud avaldajate kanda.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

6. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlevad määruskaebusele vastu. Muuhulgas tõi kohtutäitur

esile, et avaldaja II väide, nagu viimane oleks täiteasja arutamisel midagi kirjalikku ette

valmistanud, ei vasta tõele. Sarnaselt on väär väide nagu oleks kohtutäitur sundinud

sissenõudja kasuks tähtajatule servituudilepingule allkirja andma. Kirjeldatu ei saaks olla ka

õiguslikult võimalik.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle TsMS § 663 lg 5 rahuldamata ja

edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

8. Kohtutäituri asendaja Piret Altosaar teatas 17.12.2025, et seoses kohtutäituri Mati Kadaku

surmaga määras Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ametikogu juhatus 12.12.2025

otsusega Tallinna kohtutäituri täitmata ametikohale kohtutäituri asendajaks alates 12.12.2025

kohtutäituri abi Piret Altosaare.

2-25-3115

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

10. Avaldajad ja sissenõudja esitasid määruskaebemenetluses uusi tõendeid. Uued tõendid on

esitatud määruskaebusega (dtl 202–206), sissenõudja 05.05.2025 seisukohaga

määruskaebusele (dtl 177–190) ja avaldaja I 22.05.2025 seisukohaga sissenõudja seisukohale

(dtl 212–224). Iseenesest võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid (TsMS § 662 lg 3). TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus siiski vastu ainult sellise

tõendi, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus keeldub avaldajate ja sissenõudja tõendite

vastuvõtmisest, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust. Tõenditega soovitakse tõendada

väiteid, mis on seotud EÕK määruse rikkumise küsimusega, samuti juurdepääsutee asukohta

puudutava sisulise vaidlusega. Siinses menetluses ei anna kohus hinnangut sellele, kas

avaldajad EÕK määrust rikkusid ega ka sellele, milline oli ajalooline juurdepääsu tee

sissenõudja kinnisasjadele. Määruskaebuse lisana 1 esitatud pakkumine nr P-100000 (dtl 202)

on esitatud juba maakohtu menetluses (dtl 29). Tõendi korduvaks esitamiseks vajadus puudub

(vt ka TsMS § 339 lg 2). Eeltoodut arvestades eemaldab ringkonnakohus tõendid asja

materjali hulgast ega arvesta nendega lahendi tegemisel.

11. Maakohus jättis avaldaja II kaebuse õigesti läbi vaatamata, kuna ta ei esitanud

kohtutäiturile TMS § 217 lg 1 järgset kaebust, s.t jättis kohustusliku kohtueelse menetluse

läbimata. Samuti jättis maakohus põhjendatult rahuldamata avaldaja I kaebuse, sest

täitemenetluse alustamise eeldused olid täidetud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 ei pea vajalikuks neid

korrata.

12. Ringkonnakohus vastab esmalt määruskaebuse väidetele, mis puudutavad avaldaja II

kaebuse läbi vaatamata jätmist.

12.1. Avaldaja II väited selle kohta, et ta esitas kohtutäiturile kaebuse 10.01.2025 suuliselt, on

tõendamata. Kohtutäitur kinnitas nii maakohtule kui ka vastuses määruskaebusele, et avaldaja

II ei ole kohtutäiturile kaebust esitanud. Asjaolu, et kohtutäitur ja sissenõudja esitasid avaldaja

II kaebusele seisukoha, ei viita nende vastuolulisele käitumisele. Mõlemad selgitasid kohtule,

et avaldaja II ei ole kohtutäiturile kaebust esitanud. Seega on õige maakohtu järeldus, et isegi

kui TMS § 217 lg 1 järgne kaebus oleks võimalik esitada ka suuliselt, ei ole avaldaja II

tõendanud, et ta oleks sellise esitanud, samuti on tõendamata kaebuse sisu.

12.2. Eelnevat arvestades ei olnud maakohtul ja ei ole ka ringkonnakohtul võimalik tuvastada,

et avaldaja II oleks läbinud TMS § 217 lg 1 järgse kohustusliku kohtueelse menetluse.

Avaldaja II kaebus jäi seega õigesti TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

13. Maakohus jättis avaldaja I kaebuse õigesti rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna ka

selles osas alust jõuda maakohtust erinevale järeldusel.

13.1. Õige ei ole avaldaja I arusaam, et täitemenetluse algatamiseks puudus alus, sest avaldaja

I ei rikkunud EÕK määrust. Maakohus leidis õigesti, et EÕK määruse rikkumine või

mitterikkumine ei omanud täitemenetluse algatamisel tähtust.

2-25-3115

13.1.1. TMS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja

avalduse (täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur on kohustatud võtma

menetlusse kõik täitedokumendid, mis formaalselt vastavad täitedokumendile esitatavatele

nõuetele. Täitur ei saa menetlust alustades kontrollida, kas nõue on ka tegelikult täitmata. Kui

täitemenetluse alustamiseks on olemas nii sissenõudja avaldus kui ka täitedokument, siis on

täidetud täitemenetluse üldised eeldused ning kohtutäituril ei ole alust täitemenetluse

alustamisest keelduda (RKTKm 13.01.2016, 3-2-1-162-15, p 15).

13.1.2. Vaidlus puudub selles, et sissenõudja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse koos EÕK

määrusega, mis on TMS § 2 lg 1 p 1 järgi täitedokument. Kuna kohtutäitur leidis, et

täitedokument on formaalselt täidetav (dtl 84), pidi kohtutäitur täitemenetluse alustama.

Kohtutäitur ega ka maakohus ei pidanud kontrollima täitmisavalduses esitatud sissenõudja

väiteid ega ka EÕK määruse sisu, nagu ekslikult leiab avaldaja I. Kui avaldaja ei nõustunud

EÕK määruse sisuga, oli võimalik esitada EÕK määruse peale määruskaebus

ringkonnakohtule. Kusjuures ka sellisel juhul tuli arvestada, et TsMS § 665 lg 1 kohaselt ei

peata määruskaebuse esitamine vaidlustatud määruse täitmist. Kui avaldaja I ja sissenõudja

vahel on aga materiaalõiguslik vaidlus täitedokumendi täidetavuse üle, tuleb see lahendada

TMS § 221 lg-s 1 sätestatud korras.

13.1.3. Eeltoodut arvestades ei alustanud kohtutäitur täitemenetlust alusetult. Kuna

täitmisteate õiguspärasust ei mõjuta väited selle kohta, et avaldaja I ei ole täitedokumenti

(EÕK määrust rikkunud) rikkunud ega selle kohta, et täitedokument ei ole väidetavalt

täidetav, ei oma need väited tähtsust ka avaldaja I kaebuse lahendamisel. Seda arvestades ei

pidanudki maakohus neid väiteid hindama ja seda ei tee ka ringkonnakohus.

14. Määruskaebus ei ole edukas ka osas, millega avaldajad vaidlustavad menetluskulude

jaotust. Maakohus jättis menetluskulud põhjendatult TsMS § 172 lg 1 alusel solidaarselt

avaldajate kanda. Kõnealuse sätte teine lause annab kohtule hagita menetluses mitme

menetlusosalise osalemisel ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne

menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades, et

maakohus jättis avaldaja I kaebuse rahuldamata ja avaldaja II kaebuse läbi vaatamata, on

maakohtu kulujaotus õiglane ning puudub alus selle muutmiseks. Menetluskulude rahalist

suurust ei ole avaldajad määruskaebuses vaidlustanud. Seejuures hindas maakohus

sissenõudja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning on oma järeldusi selle kohta ka

põhjendanud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt avaldajate kanda.

16. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitas kulunimekirja sissenõudja.

Sissenõudja menetluskulu oli lepingulise esindaja kulu 594,75 eurot (käibemaksuga).

Lepingulisel esindajal kulus määruskaebuse vastuse ja menetluskulude nimekirja

koostamisele kokku 2 tundi ja 30 minutit. Õigusabi osutati tunnihinnaga 195 eurot, millele

lisandub käibemaks. Sissenõudja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohuslane.

17. Sissenõudja esindaja tunnihind on arvestades esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat)

mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Arvestades 05.05.2025 seisukoha sisu ja mahtu, sh

asjaolu, et see sisaldas ka menetluskulude nimekirja, on selle koostamise ja esitamise ajakulu

2 tundi ja 30 minutit põhjendatud.

2-25-3115

18. Seega tuleb avaldajatelt solidaarselt sissenõudja kasuks välja mõista 594,75 eurot

(käibemaksuga). Vastavalt taotlusele tuleb avaldajatelt välja mõista ka viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

(allkirjastatud digitaalselt)