Legislator Case Law & Legislation
2-25-15055/4 AI generated

2-25-15055/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-25-15055/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista A.M-ilt B2 Impact OÜ kasuks kostja ja ESTO AS vahel 26.10.2022. a põhivõlgnevuselt alates 13.09.2025. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Legislator headnote

AI generated

2-25-15055/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: a põhivõlgnevuselt alates 13.09.2025. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Anu Ammer

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2026. a, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-15055

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) hagi A.M-i

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4216,06 eurot

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ, (endise nimega OK Incure OÜ),

registrikood 11542046; volitatud esindaja: A T, e-post: XXX

Kostja: A.M, isikukood XXX; viimane teadaolev elukoht:

xxxx; e-post: XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A.M-ilt B2 Impact OÜ kasuks kostja ja ESTO AS vahel 26.10.2022. a

sõlmitud krediidilepingu xxxx alusel:

2.1 põhivõlgnevus 3468,43 eurot, intress 149,35 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja

hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 211,23 eurot;

2.2 viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhivõlgnevuselt alates 13.09.2025. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

3. Menetluskulud jätta A.M-i kanda.

4. Määrata B2 Impact OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 490 eurot.

5. Mõista A.M-ilt välja B2 Impact OÜ kasuks hageja menetluskulud (riigilõiv) 490 eurot.

6. A.M peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale.

9. Kostjale toimetada kohtuotsus kätte avalikult. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Viru Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. B2 Impact OÜ nõuab 12.09.2025. a esitatud hagis A.M-ilt põhivõlgnevuse 3468,43

eurot, intressi 149,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 211,43 eurot ja

võlgnevuse sissenõudmisega kaasneva kulu 35,00 eurot väljamõistmist.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 26.10.2022 ESTO AS-ga lepingu nr xxxx, mille

järgi sai kostja krediidiliini 3700 eurot, mida muudeti 27.08.2024.a. lepingu lisaga 1 ja

krediidiliin muutus summani 3830 eurot. Krediidiandja tegi väljamakseid kostja kontole

kokku 7530 eurot. Kostja tegi tagasimakseid kokku 5591,47 eurot, millest krediidiandja

arvestas põhiosa katteks 3790 eurot, intresside katteks 1744,09 eurot, kaarditehingu

tasude katteks 32,38 eurot, meeldetuletustasude katteks 10 eurot ja lepingu muudatuse

tehingu katteks 15 eurot. Põhiosa arvestus on kujunenud alljärgnevalt: 5591,47 (saadud

laenusumma)-3790 (põhiosa katteks tehtud tagasimaksed)= 3740 eurot. Pärast lepingu

ülesütlemist tegi kostja tagasimakseid kahel korral kokku summas 271,57 eurot, mille

hageja arvestas põhiosa katteks. Seega tagastamata põhiosa: 3740-271,57=3468,43

eurot.

3. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva maksega, kui jättis tagastamata kokkuleppelised osamaksed: arve nr U2237795

01.09.2024, arve nr U2299533 01.10.2024, arve nr U2322551 01.11.2024 ja arve nr

U2363947 01.12.2024.

4. Krediidiandja saatis 02.12.2024 kostjale teate, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu,

öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning andis kostjale täiendava tähtaja eelpool

mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 16.12.2024. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingut

ega teostanud tagasimakseid, luges hageja lepingu ülesöelduks 17.12.2024.

02.01.2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale.

5. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 27.10.2025. a määrusega, andes kostjale hagile

vastamiseks aega 14 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates.

Kuna kostjale ei õnnestunud dokumente muul viisil kätte toimetada, avaldas kohus

18.12.2025. a teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku

kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning luges

menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 03.01.2026. a, s.o 15 päeva möödumisel

teate avaldamisest. Kostjale määratud hagile vastamise tähtaeg oli 19.01.2026. a. Kostja

vastust ei esitanud.

6. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale

kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata, selgitades üksnes järgmist.

7. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja

arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab,

et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et

tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kohus on kontrollinud hagi ning selle lisasid, analüüsinud nõude rahuldamise eeldusi ja

jõudnud järeldusele, et krediidiandja omandas enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist

piisava teabe kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Kuigi esialgne võlausaldaja ei

kogunud ega analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet, ei ole kohtu hinnangul tegemist

sellise puudujäägiga teabe kogumises ega hindamises, mis annaks alust hagi täielikult

või osaliselt rahuldamata jätmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

9. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

10. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 490 eurot

väljamõistmiseks.

Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulu summas 490 eurot

põhjendatud.

11. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

12. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer

kohtunik