2-25-20667/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMäärata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12.02.2026 kell 12.00. sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata,
Legislator headnote
AI generated2-25-20667/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Ants Mailend
Määruse tegemise aeg ja koht
20.01.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-20667
Tsiviilasi
Rekman OÜ pankrotiavaldus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Võlgnik Rekman OÜ (registrikood 10093586)
Ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma (isikukood XXX,
E-post: haldur@haldur.eu)
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
2. Kuulutada välja Rekman OÜ (10093586) pankrot 20.01.2026 kl 12.00.
3. Nimetada Rekman OÜ pankrotihalduriks Toomas Saarma.
4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12.02.2026 kell 12.00.
Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4005).
5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate
väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile
kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,
sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata,
kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
7. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8. Määrata menetluskulud võlgniku kanda.
9. Määrata ajutise pankrotihalduri Toomas Saarma tasuks 6803,88 eurot
(käibemaksuga), mis mõista välja pankrotivarast ajutise pankrotihalduri Toomas
Saarma kasuks. Tasu kuulub väljamaksmisele OÜ Haldur arvelduskontole
Swedbank AS-s nr XXXXXX.
10. Saata määrus Tartu Maakohtu registriosakonnale pankroti ja halduri kohta
äriregistrisse kannete tegemiseks.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest
väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu
ASJAOLUD
1. Rekman OÜ (võlgnik) esitas kohtule 01.12.2025 pankrotiavalduse (digitoimiku lk dtl
3). Võlgnik algatas kollektiivse koondamise. Kohustusi on 600 003,62 eurot, vara 356
572,47 eurot (dtl 26). Võlgniku peamiseks tegevusalaks on olnud puituste ja -akende
tootmine. Suurem osa võlgniku tooteid on valmistatud Eestis ja müüakse peamiselt
Eestis. Akende ja uste tootmise valdkonnas, on viimaste aastate jooksul toimunud
märkimisväärne turu langus. Turul on toodete müügihinnad püsinud ebamõistlikult
madalad, mis ei kata aga reaalseid tootmiskulusid. Samas ei ole õnnestunud ka
hindade tõstmine, kuivõrd sektori konkurents on väga tihe, mitmed tootjad tegutsevad
väikese marginaaliga ning turuhindade surve on jätkuvalt tugev. Ettevõtte tootmine on
seisukorras, kus vajab investeeringuid kaasaegsetesse seadmetesse ja
efektiivsematesse tootmisprotsessidesse, kuid ettevõttel ei ole olnud finantsvõimekust
selliseid investeeringuid teha. Tootmine toimub vananenud tootmishoonetes, mille
energiakulu ja üldised ülalpidamiskulud on kõrged, põhjustades lisakoormuse
ettevõtte majandustulemustele. Ligikaudu 90% ettevõtte toodangust on olnud
suunatud Eesti siseturule. Kuigi ettevõte on teenindanud ka suurema mahuga projekte
koostöös tuntud ehitusettevõtetega ja majatootjatega nagu (nt Iglucraft, Saunum,
Auruum, Revonia), jäi realiseerimata potentsiaal eksportturgudele Inglismaale ja
Skandinaaviasse. Ettevõtte juhid on juhtinud Rekman OÜ-d ligi kümme aastat,
viimastel aastatel ka omanike rollis. Ettevõte omandati olukorras, kus majanduslik seis
oli juba 2023. aastal kriitiline. Toona tuli otsustada, kas lõpetada tegevus koheselt või
jätkata tegevust lootuses olukorda parandada. Vaatamata kulude vähendamisele,
ebavajalike teenuste lõpetamisele ja ettevõtte tegevuse ümberkorraldamisele ei olnud
võimalik ettevõtte finantsseisundit stabiliseerida. Võlgnik ei ole enam maksejõuline
ning ei suuda täita oma kohustusi. Ettevõtte juhatus soovib siiski lõpetada
pooleliolevad tööd nii suures mahus, kui see on pankrotimenetluse raames võimalik.
Samas võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, et maksta igakuiseid jooksvaid
kulutusi ja töötasusid.
2. Kohus võttis avalduse menetlusse 08.12.2025 ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks
Toomas Saarma (dtl 42).
3. Ajutine haldur esitas 09.01.2026 aruande (dtl 48). Kohustusi on bilansilises väärtuses
31.12.2025 seisuga 1 886 343 eurot (aruande p 3..2.2). Vara on 674 281 eurot (3.1.2).
Sellest käibevarad 271 983 eurot, raha 4643 eurot. Tervikvara ostmiseks on tehtud
pakkumine 80 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul on põhivarade väärtus 150 000 –
200 000 eurot (p 4.2.6). Töölepingud on lõpetatud (p 3.4.3), majandustegevus on
lõppenud (p 3.4.1). Tootmispindade üürilepingu kohta on üürileandja teinud
ülesütlemisteate nõudes üürivõla tasumist hiljemalt 07.02.2026 (3.4.2). Ajutine haldur
on seisukohal, et Rekman OÜ on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg-te 2 ja 3
tähenduses. Maksejõuetus on kujunenud välja pikema perioodi tulemusel alates
2023.a. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks tuleb hinnanguliselt lugeda 2025. aasta
novembrit, kui ettevõttel käive langes ja ei olnud enam raha jooksvate kulude ja
töötasude maksmiseks. Maksejõuetuse põhjuseks võib esialgselt pidada muud asjaolu
(PankrS § 22 lg 5 tähenduses, aruande p 4.2.6).
4. Võlgnik ajutise halduri aruandele ja tasunõudele vastuväiteid ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pankrotiavalduse lahendamine
5. Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning välja tuleb kuulutada võlgniku
pankrot.
6. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1).
Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks
muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt
ajutine (PankrS § 1 lg 2). Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui
võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust
olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole
muutunud sissenõutavaks (PankrS § 1 lg 3).
7. Kohus leiab, et võlgniku avalduse ja ajutise halduri aruandega on tõendatud, et
võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga (vt p 1 ja 3
eespool). Ajutise halduri aruandes esitati maksuvõlg seisuga 19.12.2025 summas 143
498 eurot (aruande p 3.2.1). Äriregistri kaudu kättesaadavatel andmetel on võlgniku
maksuvõla suurus 20.01.2026 seisuga 190 876,81 eurot. Kuna pankrotiavalduse esitas
võlgnik ise, tuleb võlgniku maksejõuetust ka eeldada (PankrS § 31 lg 4).
8. Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab
võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Toomas Saarma (PankrS § 31 lg 6
esimene lause).
9. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku
toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
10. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS §
33 lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
Menetluskulud
11. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise
halduri tasu tasuda pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti
väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
12. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest
tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud
vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab
kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.
Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja
kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on
ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.
Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas
kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt
on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot.
13. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 5487 eurot, millele lisandub käibemaks
1316,88 eurot, kokku 6803,88 eurot (dtl 69). Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu
ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete
täitmiseks 31 tundi. Tunnitasumäär on 177 eurot. Kohus leiab, et arvestades
ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu
põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise
halduri tunnitasu mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur.
Seega kohus määrab ajutise halduri Toomas Saarma tasuks 6803,88 eurot
(käibemaksuga), mis mõistetakse välja pankrotivarast. Vastavalt ajutise halduri
taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb
(PankrS § 23 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
Ants Mailend
kohtunik