Legislator Case Law & Legislation
2-23-3577/60 AI generated

2-23-3577/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-23-3577/60
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A.U (võlgnik) esitas 06.03.2023 maksejõuetusavalduse (täiendatud 09.04.2023), milles palus välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Legislator headnote

AI generated

2-23-3577/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: A.U (võlgnik) esitas 06.03.2023 maksejõuetusavalduse (täiendatud 09.04.2023), milles palus välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Keywords

AI generated
suspension of disability benefits waiver of wage claims extinction of obligation defect of consent reapplication for disability benefits unreasonableness of return to Afghanistan
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-3577

Kohtuasi

A.U kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

A.U määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik A.U (isikukood XXX)

Usaldusisik Svetlana Pilden

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 26.06.2024 määrus muutmata.

2. Jätta A.U määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulud jätta A.U kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.U (võlgnik) esitas 06.03.2023 maksejõuetusavalduse (täiendatud 09.04.2023), milles

palus välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Avalduse kohaselt sattus võlgnik pettuse ohvriks, mistõttu võttis laene ja investeeris, kuid

raha tagasi ei saanud. Võlgnikul puudub töökoht ja ta viibib rehabilitatsioonikeskuses.

Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku ca 57 781 eurot.

2-23-3577

Sissetulekuks on riigilt või kohalikult omavalitsuselt saadav toetus 230 eurot. Võlgnikul vara

puudub.

2. Harju Maakohus kuulutas 12.04.2023 määrusega välja võlgniku pankroti.

3. Harju Maakohus lõpetas 01.04.2024 pankrotimenetluse raugemise tõttu ja märkis, et

pankrotimenetluses on tunnustatud, kuid täitmata kokku nõudeid 68 788,67 euro ulatuses.

Maakohus määras võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Svetlana

Pildeni.

4. Usaldusisik esitas 04.05.2024 aruande, mille kohaselt ei reageerinud võlgnik usaldusisiku

päringutele ning 03.05.2024 teatas võlgnik telefoni teel, et viibib vangistuses. Vastavalt

16.04.2024 kohtuotsusele kriminaalasjas nr X-XX-XXXX mõisteti võlgnikule

karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 2 p 3 (vägivald võimuesindaja vastu) alusel karistuseks 1

aasta vangistust. Samuti mõisteti võlgnikult välja sundraha 1230 eurot ning menetluskulud

1599,66 eurot. Aruande esitamise seisuga ei ole võlausaldajatele väljamaksed tehtud. Seoses

võlgniku uute kohustustega ning vangistusega puuduvad väljavaated, et võlgnik saaks

edaspidi täita seadusega ettenähtud võlgniku kohustusi.

5. Maakohus kuulas võlgniku ära 13.06.2024. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid menetluse

lõpetamise osas.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus lõpetas 26.06.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus, keeldus võlgniku vabastamisest

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning vabastas usaldusisiku oma kohustustest.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus kohus võlgnikku tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja lõpetas menetluse füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FIMS) § 49 lg-te 5 ja 8 ning § 47 alusel. Võlgnik on tahtlikult rikkunud FIMS §-st

47 tulenevaid kohustusi. 16.04.2024 kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX mõisteti

võlgnikule KarS § 274 lg 2 p 3 alusel karistuseks 1 aasta vangistust ning mõisteti välja

sundraha 1230 eurot ja menetluskulud 369,66 eurot. Tahtlikult toime pandud kuriteo eest

mõistetud karistuse tulemusel viibib võlgnik kinnipidamisasutuses, mis piirab võlgniku

võimalusi tulu teenimiseks ja võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kohustustest

vabastamise menetluses on võlgnik kohustatud pingutama ja tegema kõik endast oleneva selle

nimel, et täita pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse

kestel, sh tegema saadavast tulust võlausaldajatele väljamakseid. Olukorras, kus võlgnik

mõisteti süüdi pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist tahtlikult toime pandud

kuriteo eest, ei täida kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki ning menetlus tuleb

lõpetada, jättes võlgnik kohustustest vabastamata. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis

viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel. Maakohus järeldas võlgniku käitumisest, et

tal puudub huvi menetlust läbida. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses

ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole vabastamise taotlemise

automaatne tagajärg ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on

võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (FIMS § 49 lg 5, § 47). Praegusel juhul rikkus

võlgnik tahtlikult FIMS §-s 47 sätestatud kohustusi. Seega on võlgnik kohustustest

vabastamise menetluse võimaluse minetanud.

2-23-3577

Määruskaebus

7. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada.

Määruskaebuse kohaselt on võlgnikul soov ja võimalus tulevikus menetluskulud 1599,66

eurot tasuda. Võlgnik saab vabaneda vanglast ennetähtaegselt alates 29.09.2024 ning

29.07.2024 avaneb võimalus vabaneda allumisega elektroonilisele järelevalvele. Võlgnik saab

taotleda menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist ning vabaduses saab võlgnik minna

tööle, mida ta tegi ka enne vangistuse mõistmist.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid

korrata vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 (koosmõjus §-ga 659). Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Määruskaebemenetluses on vaidluse all asjaolu, kas maakohus on põhjendatult lõpetanud

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldunud vabastamast võlgnikku tema

pankotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

12. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse

4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS § 49 lg 8

järgi võib lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist

ilmneb FIMS § 49 lg-s 5 nimetatud alus. FIMS § 47 lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

13. FIMS § 2 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele

isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest

vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Pankrotiseaduse § 2 teise ja kolmanda

lause kohaselt on pankrotimenetluse üheks eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule

võimalus vabaneda pankrotimenetluse kaudu oma kohustustest. Füüsilise isiku

maksejõuetusmenetluste eesmärk on seega anda makseraskustes inimestele võimalus alustada

n-ö puhtalt lehelt ja ilma võlgadeta. Kuid sellise võimaluse annab seadus üksnes sellistele

võlgnikele, kes näitavad, et nad on valmis täitma seaduses võlgnikule sätestatud kohustusi.

Selleks, et võlgnikku saaks kohustustest vabastada, peab võlgnikul minimaalselt olema soov

ja valmisolek tegeleda mõistikult tulutoova tegevusega. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

eelnõu seletuskirja kohaselt näeb pahatahtlike ja ebaausate võlgnike puhul FIMS § 49 lg 5

ette, et kui nad rikuvad süüliselt FIMS §-s 47 nimetatud kohustusi, nt kohustust tegeleda

tulutoova tegevusega või teavitamise ja koostöö kohustust, keeldub kohus nende kohustustest

vabastamisest. Pahatahtlikele ja ebaausatele võlgnikele ei tagata seega kohustustest

vabastamise võimalust (575 SE seletuskiri, lk 54). Järelikult on põhjendatud maakohtu

seisukoht, et võimalus vabaneda oma kohustustest, ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

2-23-3577

14. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik rikkus tahtlikult FIMS §-s 47

sätestatud kohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Sellega on võlgnik kohustustest

vabastamise menetluse võimaluse minetanud. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus oli

algatatud 12.04.2023 määrusega ning maakohus tuvastas, et 16.04.2024 otsusega mõisteti

võlgnik süüdi KarS § 274 lg 2 p 3 alusel (korduvalt vägivalla kasutamise eest võimuesindaja

vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega), karistusega vangistus 1 aasta, samuti mõisteti

võlgnikult välja sundraha 1230 eurot ja menetluskulud 369,66 eurot. Tahtlikult toime pandud

kuriteo eest mõistetud karistuse tulemusel viibis võlgnik kinnipidamisasutuses, mis piiras

võlgniku võimalusi tulu teenimiseks ja võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Seetõttu

rikkus võlgnik FIMS § 47 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgniku määruskaebuse kohaselt

on võlgnikul võimalik vabaneda vanglast ennetähtaegselt ja asuda siis tööle. Võlgniku

ennetähtaegselt vabanemise väljavaade on hüpoteetiline, samuti ei toonud võlgnik esile, et ta

töötaks või plaaniks töötada kinnipidamisasutuses, et juba karistuse kandmisel võlausaldajate

ees olevaid kohustusi vähendada. Kolleegiumi hinnangul oleks võlgnik saanud ja pidanud

hoiduma kohustustest vabastamise menetluse ajal uute kuritegude toimepanemisest ning

seeläbi ka uute kohustuste tekitamisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et

võlgniku käitumisest järeldub, et tal puudub tõsiseltvõetav huvi täita FIMS-is ettenähtud

kohustusi ja seeläbi kohustustest vabaneda.

15. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemisel

tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. TsMS § 174 lg-st 4

tulenevalt ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

16. Määruse peale võib esitada määruskaebuse FIMS § 49 lg 13 teise lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)