2-23-3577/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedA.U (võlgnik) esitas 06.03.2023 maksejõuetusavalduse (täiendatud 09.04.2023), milles palus välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
Legislator headnote
AI generated2-23-3577/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: A.U (võlgnik) esitas 06.03.2023 maksejõuetusavalduse (täiendatud 09.04.2023), milles palus välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht
20.01.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-3577
Kohtuasi
A.U kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.06.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
A.U määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik A.U (isikukood XXX)
Usaldusisik Svetlana Pilden
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 26.06.2024 määrus muutmata.
2. Jätta A.U määruskaebus rahuldamata.
3. Määruskaebuse menetlemise kulud jätta A.U kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi
taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. A.U (võlgnik) esitas 06.03.2023 maksejõuetusavalduse (täiendatud 09.04.2023), milles
palus välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
Avalduse kohaselt sattus võlgnik pettuse ohvriks, mistõttu võttis laene ja investeeris, kuid
raha tagasi ei saanud. Võlgnikul puudub töökoht ja ta viibib rehabilitatsioonikeskuses.
Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku ca 57 781 eurot.
2-23-3577
Sissetulekuks on riigilt või kohalikult omavalitsuselt saadav toetus 230 eurot. Võlgnikul vara
puudub.
2. Harju Maakohus kuulutas 12.04.2023 määrusega välja võlgniku pankroti.
3. Harju Maakohus lõpetas 01.04.2024 pankrotimenetluse raugemise tõttu ja märkis, et
pankrotimenetluses on tunnustatud, kuid täitmata kokku nõudeid 68 788,67 euro ulatuses.
Maakohus määras võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Svetlana
Pildeni.
4. Usaldusisik esitas 04.05.2024 aruande, mille kohaselt ei reageerinud võlgnik usaldusisiku
päringutele ning 03.05.2024 teatas võlgnik telefoni teel, et viibib vangistuses. Vastavalt
16.04.2024 kohtuotsusele kriminaalasjas nr X-XX-XXXX mõisteti võlgnikule
karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 2 p 3 (vägivald võimuesindaja vastu) alusel karistuseks 1
aasta vangistust. Samuti mõisteti võlgnikult välja sundraha 1230 eurot ning menetluskulud
1599,66 eurot. Aruande esitamise seisuga ei ole võlausaldajatele väljamaksed tehtud. Seoses
võlgniku uute kohustustega ning vangistusega puuduvad väljavaated, et võlgnik saaks
edaspidi täita seadusega ettenähtud võlgniku kohustusi.
5. Maakohus kuulas võlgniku ära 13.06.2024. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid menetluse
lõpetamise osas.
Maakohtu määrus ja põhjendused
6. Harju Maakohus lõpetas 26.06.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) pankrotimenetluses
täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus, keeldus võlgniku vabastamisest
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning vabastas usaldusisiku oma kohustustest.
Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus kohus võlgnikku tema pankrotimenetluses
täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja lõpetas menetluse füüsilise isiku maksejõuetuse
seaduse (FIMS) § 49 lg-te 5 ja 8 ning § 47 alusel. Võlgnik on tahtlikult rikkunud FIMS §-st
47 tulenevaid kohustusi. 16.04.2024 kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX mõisteti
võlgnikule KarS § 274 lg 2 p 3 alusel karistuseks 1 aasta vangistust ning mõisteti välja
sundraha 1230 eurot ja menetluskulud 369,66 eurot. Tahtlikult toime pandud kuriteo eest
mõistetud karistuse tulemusel viibib võlgnik kinnipidamisasutuses, mis piirab võlgniku
võimalusi tulu teenimiseks ja võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kohustustest
vabastamise menetluses on võlgnik kohustatud pingutama ja tegema kõik endast oleneva selle
nimel, et täita pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse
kestel, sh tegema saadavast tulust võlausaldajatele väljamakseid. Olukorras, kus võlgnik
mõisteti süüdi pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist tahtlikult toime pandud
kuriteo eest, ei täida kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki ning menetlus tuleb
lõpetada, jättes võlgnik kohustustest vabastamata. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis
viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel. Maakohus järeldas võlgniku käitumisest, et
tal puudub huvi menetlust läbida. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses
ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole vabastamise taotlemise
automaatne tagajärg ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on
võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (FIMS § 49 lg 5, § 47). Praegusel juhul rikkus
võlgnik tahtlikult FIMS §-s 47 sätestatud kohustusi. Seega on võlgnik kohustustest
vabastamise menetluse võimaluse minetanud.
2-23-3577
Määruskaebus
7. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada.
Määruskaebuse kohaselt on võlgnikul soov ja võimalus tulevikus menetluskulud 1599,66
eurot tasuda. Võlgnik saab vabaneda vanglast ennetähtaegselt alates 29.09.2024 ning
29.07.2024 avaneb võimalus vabaneda allumisega elektroonilisele järelevalvele. Võlgnik saab
taotleda menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist ning vabaduses saab võlgnik minna
tööle, mida ta tegi ka enne vangistuse mõistmist.
Menetluse edasine käik
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus
§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid
korrata vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 (koosmõjus §-ga 659). Vastuseks määruskaebusele
märgib ringkonnakohus järgmist.
11. Määruskaebemenetluses on vaidluse all asjaolu, kas maakohus on põhjendatult lõpetanud
võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldunud vabastamast võlgnikku tema
pankotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
12. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui
võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse
4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS § 49 lg 8
järgi võib lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist
ilmneb FIMS § 49 lg-s 5 nimetatud alus. FIMS § 47 lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema
mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
13. FIMS § 2 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele
isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest
vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Pankrotiseaduse § 2 teise ja kolmanda
lause kohaselt on pankrotimenetluse üheks eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule
võimalus vabaneda pankrotimenetluse kaudu oma kohustustest. Füüsilise isiku
maksejõuetusmenetluste eesmärk on seega anda makseraskustes inimestele võimalus alustada
n-ö puhtalt lehelt ja ilma võlgadeta. Kuid sellise võimaluse annab seadus üksnes sellistele
võlgnikele, kes näitavad, et nad on valmis täitma seaduses võlgnikule sätestatud kohustusi.
Selleks, et võlgnikku saaks kohustustest vabastada, peab võlgnikul minimaalselt olema soov
ja valmisolek tegeleda mõistikult tulutoova tegevusega. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse
eelnõu seletuskirja kohaselt näeb pahatahtlike ja ebaausate võlgnike puhul FIMS § 49 lg 5
ette, et kui nad rikuvad süüliselt FIMS §-s 47 nimetatud kohustusi, nt kohustust tegeleda
tulutoova tegevusega või teavitamise ja koostöö kohustust, keeldub kohus nende kohustustest
vabastamisest. Pahatahtlikele ja ebaausatele võlgnikele ei tagata seega kohustustest
vabastamise võimalust (575 SE seletuskiri, lk 54). Järelikult on põhjendatud maakohtu
seisukoht, et võimalus vabaneda oma kohustustest, ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.
2-23-3577
14. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik rikkus tahtlikult FIMS §-s 47
sätestatud kohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Sellega on võlgnik kohustustest
vabastamise menetluse võimaluse minetanud. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus oli
algatatud 12.04.2023 määrusega ning maakohus tuvastas, et 16.04.2024 otsusega mõisteti
võlgnik süüdi KarS § 274 lg 2 p 3 alusel (korduvalt vägivalla kasutamise eest võimuesindaja
vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega), karistusega vangistus 1 aasta, samuti mõisteti
võlgnikult välja sundraha 1230 eurot ja menetluskulud 369,66 eurot. Tahtlikult toime pandud
kuriteo eest mõistetud karistuse tulemusel viibis võlgnik kinnipidamisasutuses, mis piiras
võlgniku võimalusi tulu teenimiseks ja võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Seetõttu
rikkus võlgnik FIMS § 47 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova
tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgniku määruskaebuse kohaselt
on võlgnikul võimalik vabaneda vanglast ennetähtaegselt ja asuda siis tööle. Võlgniku
ennetähtaegselt vabanemise väljavaade on hüpoteetiline, samuti ei toonud võlgnik esile, et ta
töötaks või plaaniks töötada kinnipidamisasutuses, et juba karistuse kandmisel võlausaldajate
ees olevaid kohustusi vähendada. Kolleegiumi hinnangul oleks võlgnik saanud ja pidanud
hoiduma kohustustest vabastamise menetluse ajal uute kuritegude toimepanemisest ning
seeläbi ka uute kohustuste tekitamisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et
võlgniku käitumisest järeldub, et tal puudub tõsiseltvõetav huvi täita FIMS-is ettenähtud
kohustusi ja seeläbi kohustustest vabaneda.
15. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemisel
tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. TsMS § 174 lg-st 4
tulenevalt ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
16. Määruse peale võib esitada määruskaebuse FIMS § 49 lg 13 teise lause alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)