2-25-119188/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista S Jlt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 119,10 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, 24.09.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis
Legislator headnote
AI generated2-25-119188/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Enely Sepp
Otsuse tegemise aeg
19. jaanuar 2026. a
Tsiviilasja number
2-25-119188
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi S J vastu võlgnevuse
nõudes
Tsiviilasja hind
246,26 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood
10746479) hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-
post: jurist@julianus.ee)
Kostja S J (isikukood xxxx, elukoht kohtule teadmata)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Mõista S Jlt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 119,10 eurot,
sissenõudmiskulu 30 eurot, 24.09.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis
68,90 eurot ning viivis põhinõudelt 119,10 eurot alates 25.09.2025 kuni põhinõude
täieliku täitmiseni määras 0,065% päevas.
3. Jätta menetluskulud kostja kanda.
4. Mõista S Jlt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu kokku 320 eurot.
Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (320 eurot) tuleb tasuda
viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
6. Toimetada kohtuotsus S Jle avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult
kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud
Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei
võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30
päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;
2-25-119188
samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus
(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja
menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte
vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi
arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099
Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS
EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos
kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kirjeldav ja põhjendav osa
Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Elisa Eesti AS vahel 28.06.2017 sõlmitud
leping telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks, 02.03.2021 osamaksetega vara
müügileping nr xxxx ja 03.02.2022 Mobiil-ID kasutamise leping. Kostja kohustus tasuma
teenuste kasutamise eest igakuiselt esitatud arvete alusel. Kostja on jätnud lepingust tulenevad
rahalised kohustused osaliselt täitmata. Kostja jättis tasumata arved alates 01.03.2023. Elisa
Eesti AS ütles lepingu üles alates 26.05.2023. Algne võlausaldaja on loovutanud nõude
hagejale 29.01.2025. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 119,10 euro, 24.09.2025. a
seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 68.90 euro, sissenõudekulu 30 euro ja lisanduva
viivise määraga 0,065% päevas väljamõistmist.
Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond proovis makseettepanekut võlgnikule S Jle kätte
toimetada korduvalt meiliaadressil xxxx, elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud.
08.09.2025 saadetud teavitus e-posti aadressil xxxx – puudub vastus. Rahvastikuregistri
andmetel on aadress xxxx kehtetu. Antud korteri omanik kinnitas 28.08.2025, et võlgnik seal
ei ela. Vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja
Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 08.09.2025, et PPA andmekogus puuduvad
andmed isiku teiste kehtivate elukohtade kohta, kui oli toodud kohtu päringus. Seisuga
29.03.2022 nimetas isik oma telefoniks xxxx, sellel numbril ei õnnestunud kostjaga ühendust
saada. Hilisemad andmed puuduvad.
Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 10.12.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud nõudele vastuväiteid. TsMS §
444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
2(3)
2-25-119188
Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude
rahalise suuruse. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse
kulu 20 eurot ning õigusabikulud 338 eurot, kokku 458 eurot.
TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks
määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja
kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on
õigusabikulu summas 338 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja tegelikku töö
mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja
kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 200 eurot, sellele lisandub maksekäsu kiirmenetluse
kulu 20 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 320 eurot. Vastavalt
menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 320 eurot.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Enely Sepp
Kohtunik
3(3)