3-23-762/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.01.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-762

Haldusasi

F.W kaebus erakondade rahastamise järelevalve

komisjoni 10.03.2023 ettekirjutuse nr 95 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja F.W, esindaja v.adv Vahur Kivistik

Vastustaja erakondade rahastamise järelevalve

komisjon, esindajad Liisa Oviir, Tuuliki Lorvi ja

Katrin Laaniste

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.11.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

F.W apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta F.W apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.11.2024

otsus muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulu nende enda kanda.

3. Jõustunud otsus avaldada tervikuna.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.02.2026 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6)

3-23-762

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) tegi 10.03.2023 ettekirjutuse

nr 95, milles kohustas valimisliitu Progress tagastama keelatud annetuse 6038 eurot OÜ-le

N&V, korrigeerima valimisliidu 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu

valimiskampaania aruannet ettekirjutuse summas ning esitama komisjonile tõendid eelpool

nimetatud kohustuste täitmise kohta.

2. Valimisliitu Progress juhtima õigustatud isik F.W ja valimisliit Progress esitasid Tallinna

Halduskohtule kaebuse ERJK 10.03.2023 ettekirjutuse nr 95 tühistamiseks. Halduskohus

jättis 17.06.2024 määrusega valimisliidu Progress kaebuse läbi vaatamata.

3. Tallinna Halduskohus jättis 11.11.2024 otsusega F.W kaebuse rahuldamata ja

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Halduskohus nõustus ettekirjutuse põhjendustega ega korranud neid.

Ettekirjutus on piisavalt motiveeritud, sellest nähtub selle andmise faktiline ning õiguslik alus.

Haldusmenetluse alguses teavitas vastustaja kaebajat, et menetluse algatamise ajendiks oli

ERR portaalis 13.10.2022 avaldatud artikkel „Ossipenko valimisliidud said tema ajalehes

ülisoodsat valimisreklaami“, mille järgi sai valimisliit Progress OÜ-le N&V kuuluvas ajalehes

Panorama avaldada 2021. a kohalike omavalitsuste valimiste reklaami ajalehe hinnakirjast

kordades odavamalt (ERJK 08.12.2022 kiri „Haldusmenetluse algatamine ja järelepärimine“

nr 31-2/22-18/2). Kirjas märgiti: „Valimisliit PROGRESS on KOV 2021 valimiskampaania

aruandes deklareerinud OÜ-lt N&V ostetud reklaamikulude maksumuseks 300 eurot.

Komisjon on tutvunud ajalehe Panorama reklaami hinnakirjaga ning Panorama 2021.a

numbritega 38-41 ning neis avaldatud valimisliidu reklaami mahtudega. Komisjoni esialgsel

hinnangul oleks Valimisliit PROGRESS ajalehes Panorama avaldatud valimisreklaami

hinnakirjajärgne maksumus 6338 eurot.“ Kirjas sisaldusid vastavad avaldamisviited. Puudub

vaidlus, et reklaami hinnakiri ja ajalehe Panorama 2021. a väljaanded nr 38–41 on internetis

kättesaadavad. Asjaolu, et ettekirjutuses puudub täpsem arvutuskäik, ei muuda ettekirjutust

ebapiisavalt motiveerituks olukorras, kus kaebaja pole haldusmenetluses reklaamihinna

arvutamise metoodika vastu huvi tundnud ega ERJK arvutatud summat kahtluse alla seadnud.

Kuna selle summa aluseks olevad asjaolud on avaldatud reklaami mahu ja hinnakirja näol

kaebajale avalikult kättesaadavad, oli kõnealuse summa kujunemine kontrollitav.

Kaebaja väidab, et ERJK on lähtunud ebaõigesti kommertsreklaamidele mõeldud hinnakirjast.

Samas pole kaebaja väitnud ega tõendanud, et tal oli OÜ-ga N&V avalikust hinnakirjast

erinev kokkulepe.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. F.W palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 11.11.2024 otsus ja teha asjas uus

otsus, millega rahuldada kaebus, alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

ERJK ettekirjutus on motiveerimata ning sealt ei nähtu summa 6038 euro leidmiseks vajalik

arvutuskäik. Ettekirjutusest on küll aru saada, et tagastamisele kuuluvast summast on

lahutatud reklaami eest tasutud 300 eurot, kuid pole võimalik mõistlikult aru saada ega

kontrollida, kuidas on leitud summa 6338 eurot. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et

isikule rahalisi kohustusi paneva haldusakti arvutuskäik peab olema kontrollitav. Tagantjärgi

arvutuste esitamisega kohtumenetluse käigus ei saa pidada haldusakti motiveerimise nõuet

täidetuks.

2(5)

3-23-762

Kaebaja on esitanud tõendi, et ADle väljastati suure reklaami eest arve summas 100 eurot.

ERJK ei ole teinud talle ettekirjutust keelatud annetuse tagastamiseks. Järelikult ERJK teadis,

et valimiseelsetele poliitilistele reklaamidele ei kohaldatud ärireklaamide hinnakirja. Samuti

järeldub, et kommertsreklaami hinnakirjast ei saa siinses asjas lähtuda, sest teadaolevalt seda

hinnakirja ajaleht Panorama valimistega seoses ei kohaldanud. Järelikult oleks ERJK pidanud

pöörduma selgituse küsimiseks ajalehe Panorama poole. Seda tegemata jättes on ERJK

rikkunud uurimispõhimõtet ja jätnud olulised asjaolud välja selgitamata.

5. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus

rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde ning nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega.

Annetuse maksumuse arvutamisel võttis ERJK arvesse reklaami suuruse ning selle hinnakirja

järgse maksumuse. Kuigi summa kujunemise arvutuskäiku ei olnud ettekirjutuses välja

toodud, oli see komisjonile teada juba 24.11.2022 koosolekul, kus otsustati algatada menetlus.

Seda kinnitab asjaolu, et hiljem esitatud dokumendis „Summa kujunemise arvutuskäik“

arvutatud summa on identne vastustaja kirjades ja ettekirjutuses toodud summadega.

Kaebajale olid teada hinnakiri ja reklaami maht. Kaebajal oli võimalik lähtuvalt hinnakirjast

ja avaldatud reklaamist arvutada välja maksumus ning mittenõustumisel esitada ERJK-le

vastuväited. Kaebaja ei ole menetluse kestel huvi tundnud, kuidas summa kujunes, ega selle

suurust muus osas kahtluse alla seadnud. Siinses asjas ei ole alust kohaldada kohtupraktikas

võetud seisukohti maksuotsuse motiveerimise kohta.

Tõele ei vasta väide, et ERJK-le oli teada, et ajaleht Panorama tegi poliitilise reklaami

avaldamisel isikutele laialdaselt soodustusi ega rakendanud reklaamidele mõeldud hinnakirja.

Sarnastel asjaoludel teistele isikutele tehtud ettekirjutused on nõuetekohaselt täidetud. Teised

isikud ei olnud eksituses, kuidas on komisjoni poolt keelatud annetuse suurus kujunenud ja on

need samas mahus tasunud, sh ADi menetluses, kelle kampaania materjalid telliti ja tasuti

vastavalt esitatud arvele ja kulu on deklareeritud valimiskampaania aruandes. Siinses asjas ei

ole selgunud, et kaebajal ja OÜ-l N&V kehtis erinev hinnakiri või erikokkulepped.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, ei ole tarvis neid korrata (HKMS

§ 201 lg 4).

7. Vaidlustatud ettekirjutus on tehtud valimisliidule Progress. Erakonnaseaduse (EKS) § 1213

sätestab, et kui erakond, erakonna nimekirjas kandideerinud isik, valimisliit või

üksikkandidaat leiab, et ERJK ettekirjutusega rikutakse tema õigusi, võib ta pöörduda

halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) ettenähtud korras kohtusse. Seega on

valimisliidul Progress viidatud sätte ning HKMS § 16 teise lause ja § 44 lg 3 kohaselt õigus

vaidlustada ettekirjutus halduskohtus. Kuid kaebeõigus on ka F.W-l , kes on valimisliitu

Progress juhtima õigustatud isik. EKS § 51 lg 4 järgi vastutab valimisliidu EKS-st tulenevate

kohustuste täitmise eest valimisliitu juhtima õigustatud isik. Järelikult vastutab ettekirjutuse

täitmise eest F.W ning see riivab tema õigusi, mh mõjutab otseselt tema varalist olukorda.

8. Valimisliidu kohustus keelduda vastu võtmast keelatud annetust tuleneb EKS § 51 lg-st 1

ning § 123 lg-test 1 ja 2. EKS § 51 lg 1 ja § 124 lg 1 kohaselt valimisliit võimaluse korral

tagastab keelatud annetuse viivitamata selle teinud isikule. EKS § 1211 lg 1 p-de 2 ja 3

kohaselt ERJK teeb ettekirjutuse, kui valimisliit on jätnud keelatud annetuse tagastamata ning

vastuvõetud annetuse kajastamata. Kas konkreetsed asjaolud täidavad õigusnormis sätestatud

3(5)

3-23-762

keelatud annetuse eeldused või mitte, tuleb hinnata konkreetse juhtumi lahendamisel (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 10.11.2016 otsus asjas nr 3-3-1-50-16, p 14).

9. Vastavalt hea halduse põhimõttele peab ERJK ettekirjutus kui koormav haldusakt

sisaldama selle andmise faktilist ja õiguslikku põhjendust, et tagada selle arusaadavus

adressaadile ning kontrollitavus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et siinsel juhul ei

ole ettekirjutuses selliseid puudusi, mis tooksid kaasa selle tühistamise. Isegi kui ettekirjutus

võinuks sisaldada asjaolude täpsemalt kirjeldust, s.o konkreetsete reklaamide kirjeldust ja

arvutustehet hinnakirjas toodud hindadega, võib riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 kohaselt

jätta haldusakti kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud

mõjutada asja otsustamist. Riigikohus selgitas 23.08.2023 otsuses asjas nr 3-20-1055 (p 16),

et olukorras, kus asjaolude kindlakstegemine on haldusmenetluses olnud puudulik, ei ole

halduskohtul keeldu uusi tõendeid koguda, asjaolusid tuvastada ja neile õiguslikku hinnangut

anda. HKMS § 4 lg 4 järgi tuvastab kohus haldusasjas iseseisvalt ja lõplikult kõik selle

lahendamisel tähtsad asjaolud, kui seadus ei sätesta teisiti. Sellega ei sekku kohus lubamatult

haldusakti andja otsustuspädevusse, sest asjaolude tuvastamine ning hindamine ei ole

haldusakti andja ainupädevusse antud kaalutlusõiguslikud otsustused. Siinses asjas on oluline,

et tegelikkuses olid reklaamidega seotud kulud ERJK 24.11.2022 koosolekuks välja

arvutatud, ettekirjutuses sisaldus keelatud annetuse üldine kirjeldus (ajalehe Panorama 2021. a

numbrites 38–41 avaldatud valimisliidu Progress reklaamid; nende mahu ja hinnakirja

korrutis, millest on maha arvatud reklaamide eest tasutud 300 eurot), komisjon andis

võimaluse esitada vastuväiteid, mida valimisliit ega kaebaja ei teinud, ning kohtumenetluses

esitatud detailne Exceli tabel reklaamide kirjelduste ja mahuga kattub täpselt keelatud

annetuseks loetud summaga. Seejuures pole kaebaja ka väitnud, et see arvutuskäik oleks vale.

Arvutuskäigu võimalik ebakorrektsus pidi olema juba ERJK-s toimunud menetluse ajal

kaebajale arusaadav ning sellele tähelepanu juhtimisega poleks kaebaja ennast süüdi

tunnistanud üheski süüteos.

10. Õiged on ERJK ja halduskohtu põhjendused osas, mis puudutavad nn poliitiliste

reklaamide väidetavat eraldi hinnakirja ajalehes Panorama. Kaebaja pole tõendanud, et

ajalehel Panorama oli 2021. a valimiskampaania ajal eraldi hinnakiri nn poliitiliste reklaamide

jaoks ning need tingimused olid võrdsed kõikide poliitikas osalejate jaoks ja neile

kättesaadavaks tehtud. ERJK toob asjakohaselt esile, et teised isikud, kelle suhtes toimus

praeguse juhtumiga sarnastel asjaoludel menetlus kohustamiseks tagastada keelatud annetus,

ei seadnud kahtluse alla ERJK hinnangut OÜ N&V reklaamide hindade kohta. Ka kaebaja ei

juhtinud sellele ERJK tähelepanu, kuigi tal võimaldati esitada vastuväiteid. Seega ei pidanud

ERJK-l tekkima kahtlust reklaamide hinnas ning ta ei pidanud pöörduma OÜ N&V poole

asjaolude selgitamiseks. Ringkonnakohus juhib siiski tähelepanu ka sellele, et keelatud

annetuseks on ka kaupade, teenuste või varaliste õiguste loovutamine või kasutusse andmine

valimisliidule tingimusel, mis ei ole kättesaadav teisele isikule (EKS § 51 lg 1 ja § 123 lg 2 p

3), samuti valimisliidule soodustuste tegemine, välja arvatud juhtudel, kui selliste soodustuste

tegemine on kättesaadav tavapärases majandustegevuses ka teistele isikutele (EKS § 51 lg 1 ja

§ 123 lg 2 p 6). Rahastamise piirangute normistiku eesmärk ei ole ainuüksi tagada poliitikas

osalejate võrdset kohtlemist, vaid laiemalt ka nende tegevuse avalikkust ja rahastamise

läbipaistvust ning rahastajate mõju vähendamist poliitikale (vrd Riigikohtu 24.09.2009 otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-67-09, p 13.4). Seega võib turutingimustest soodsamalt reklaami

võimaldamine valimisliidule olla käsitatav keelatud annetusena ka siis, kui soodustust

võimaldatakse kõikidele poliitilistele jõududele võrdselt.

11. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu 11.11.2024

otsus muutmata.

4(5)

3-23-762

12. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus (HKMS § 108 lg 1).

Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata

ning vastustaja ei ole menetluskulu hüvitamise taotlust esitanud, kannavad menetlusosalised

oma menetluskulu ise.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)