2-24-9534/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.01.2026.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-9534

Tsiviilasi

J. S. hagi R. R.-S. vastu elatise nõudes

Hagihind

3 309,48 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: J. S. (isikukood XXX)

Hageja esindaja: I. S. (e-post XXX)

Kostja: R. R.-S. (isikukood XXX, e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

28.11.2025

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista R. R.-S.lt elatisevõlgnevus perioodi 17.03.2024-18.06.2024 eest 520,15 eurot J. S.

kasuks.

3. Välja mõista R. R.-S.lt elatis perioodi 19.06.2024-31.01.2026 eest 1 891,52 eurot J. S. kasuks.

4. Välja mõista R. R.-S.lt XXX sündinud alaealise lapse J. S. kasuks alates 01.02.2026 kuni tema

täisealiseks saamiseni, so kuni XXX, igakuine elatis 161,39 eurot kuus.

5. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 4 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga

kuu eest ette hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval I. S.i arvelduskontole nr XXX

selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist

makstakse.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Kostja on hageja ema. Kuni 2024. aasta märtsikuuni elas hageja vaheldumisi ema ja isaga. Alates

17.03.2024 elab püsivalt isaga. Kostja ei ole andnud hagejale piisavalt ülalpidamist. Hageja

vajadused on keskmiselt 960 eurot kuus. Hagi esitamise seisuga laekus lapsetoetus kostjale. Alates

2024.a. septembrist laekub lapsetoetus isale. Hageja ei viibi kostja juures 7 ööpäeva kuus või

enam.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista:

1.1. elatisevõlgnevuse perioodi 17.03.2024 – 18.06.2024 eest 520,15 eurot;

1.2. igakuise elatise alates 19.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses

muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli 367,72 eurot kuus.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on hagejale ülalpidamist andnud. Lapsevanemad sõlmisid

15.08.2022 kokkulepe lapse ülalpidamiseks. Kostja on andnud ülalpidamist vastavalt oma

majanduslikule võimekusele. Kostjal on tuvastatud alates 17.03.2023 XXX töövõime ning alates

17.03.2025 XXX töövõime. Sellega seoses puudub kostjal alates 2023.a. sissetulek, v.a toetused.

Hageja märgitud vajadused on üle paisutatud. Osa, milles kostja on maksnud elatist üle oma

tegeliku võimekuse, tuleks arvestada ettemaksuna. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et kostja

on hageja ema, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.

4. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja elab oma

isa juures.

5. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku

ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või

ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).

6. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 on

indekseeritud baassumma 249,78 eurot, alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a.

282,31 eurot.

7. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). Pooled ei

vaidle, et kuni 2024.a. septembrini maksti lapsetoetus kostja arvele.

8. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja ei viibi kostja juures keskmiselt seitse ööpäeva

kuus või enam.

9. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud tasuma elatist sama pere mitmele lapsele.

10. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega:

-

alates 17.03.2024 kuni 31.03.2024.a. 340,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 685 x 3%) + 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

-

alates 01.04.2024 kuni 31.08.2024.a. 367,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) + 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

-

alates 01.09.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

-

alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981

x 3%) - 40).

11. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist

saav laps.

12. Kostja leiab, et tema ülalpidamiskohustust tuleks vähendada alla PKS § 101 sätestatud ulatuse

tulenevalt kostja majanduslikust olukorrast ning puudustega kostja töövõimes. Esitatust nähtuvalt

oli kostjal 17.03.2023 - 16.03.2025 tuvastatud osaline töövõime (dtl 54-56), alates 17.03.2025 on

kostjal puuduv töövõime (dtl 164-165).

13. Kostja selgitas kohtuistungil, et ta on alates 2022.a-st töötu. Kostja on teinud üksikuid juhuslikke

töid pakkudes lapsehoiuteenust või eratunde. Kohus kogus tõenditena kostja konto väljavõtted

(XXX al dtl 241, XXX al dtl 247, XXX al dtl 326). Nähtuvalt nimetatud tõenditest koosneb kostja

sissetulek töövõimetoetusest, kuni 2025.a. juunini sai kostja ka toimetulekutoetust ning 2024.a.

aprillis, juunis ja augustis muud Tallinna linna poolt makstavat toetust. Kostja selgitas

kohtuistungil, et A. M. laekunud maksed on tasu eratundide eest, selliseid makseid nähtub konto

väljavõttelt 2024.a. aprillis, mais, juulis, 2024.a. septembrist igakuiselt kuni 2025.a. veebruarini

ning 2025.a. oktoobris. Kohus tuvastab konto väljavõtetelt, et kostja keskmine igakuine

netosissetulek 2024.a. aprillist kuni 2025.a. juunini oli 861,14 eurot kuus ning alates 2025.a. juulist

oktoobrini on 675,57 eurot kuus.

14. Kohus tuvastab konto väljavõtetelt, et perioodil 2024.a. aprillist 2025.a. septembrini on kostjal

kulunud eluasemele keskmiselt 476,49 eurot (sh elekter, maksed korteriühistule, kodulaen koos

kindlustusega), telekommunikatsiooniteenustele kodus 48,26 eurot (maksed Elisa, Go3) ning sidele

16,41 eurot (maksed Tele2) kuus. Kostja märkis, et toidule kulub ca 150 eurot, transpordile (kütus)

ca 40 eurot, hügieenile ja majapidamistarvetele ca 30 eurot ning ravimitele vähemalt 20 eurot kuus.

Kohus leiab, et kostja konto väljavõtetelt ei nähtu kulutusi ravimite ostmiseks enamas ulatuses kui

20 eurot kuus. Samuti ei nähtu kulutuste tegemist väidetud ulatuses, mis oleksid seostatavad kütuse

ostmisega (maksed tanklates), vastavaid kulutusi kajastavad konto väljavõtted perioodil 2024.a.

aprillist 2025.a. septembrini keskmiselt 9,09 eurot kuus. Kostja väljaminekud kokku on ca 750,25

eurot kuus (476,49 + 48,26 + 16,41 + 150 + 9,09 + 30 + 20).

15. Kohus leiab, et kuni 2025.a. juulini oli kostjal võimalik anda ülalpidamist oma sissetuleku arvel

110,89 euro ulatuses kuus (861,14 - 675,57). Nähtuvalt kostja XXX panga väljavõttest oli kostjal

17.03.2024 seisuga hoiustatud 4 211,87 eurot, kuid 2024.a. augustis võttis kostja 3 300 eurot

sularahas välja. Kostja selgitas istungil, et tegemist oli säästudega ajast, kui kostja käis tööl ning

sularaha võttis välja elamiseks ja laenude maksmiseks, hiljem kandis osaliselt arvele tagasi. Kohus

leiab, et nimetatud vahendite arvel oli kostjal võimalik anda hagejale ülalpidamist osas, milles tema

sissetulekust ei piisanud, so 2024.a. märtsis 229,44 eurot (340,33-110,89), aprillist augustini

256,83 eurot (367,72-110,89) kuus, septembrist 2025.a. märtsini 176,83 eurot (287,72-110,89)

kuust ning alates 2025.a. aprillist 190,85 eurot (301,74-110,89) kuus. Säästudest koos

sissetulekuga piisas ülalpidamise andmiseks PKS § 101-järgses ulatuses vähemalt 2025.a. juulini

(229,44 + (256,83 x 5k) + (176,83 x 7k) + (190,85 x 3k) = 3 323,95). Kohus leiab, et olukorras,

kus ülalpidamist on võimalik anda muu vara arvel, ainuüksi sissetuleku ebapiisavus endast mõjuvat

põhjust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS § 101-järgse ulatuse ei kujuta.

16. Alates 2025.a. juulist ületavad kostja igakuised püsikulutused tema sissetulekuid 74,68 euro võrra,

seoses puuduva töövõimega on sissetulekute suurendamine takistatud. Riigikohus on selgitanud, et

vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning

vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et

tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb

arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada

võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks

tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid

ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kui vanem on olukorras, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi

kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st

võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid

vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (2-16-100215, p 20).

17. Hageja on välja toonud, et tema igakuised vajadused on järgmised:

vajadus

eur/kuus

eluase

toit ja hügieen

side

tervishoid

riided ja jalanõud

kool

huviharidus

meelelahutus, vaba aeg

juuksur

õnnetusjuhtumi kindlustus

kokku

18. Hageja on esitanud korto väljavõtte 12 kuu korteriühistu arvete kohta (hageja 14.08.2024

menetlusdokumendi lisaks olev excel, tööleht „korter“), millest nähtuvalt on ühe kuu kulu

keskmiselt 243,37 eurot. Hageja selgitas, et koos elab 3 inimest, st hagejale langev osa on 81,12

eurot. Samas esitatud kindlustuse arvelt nähtuvalt maksab kindlustus 308,31 eurot aastas, so kulu

ühe inimese kohta 8,56 eurot kuus. Korteri valveteenus endast minimaalseid vajadusi seoses

eluasemega kohtu hinnangul ei kujuta. Minimaalsed kulutused vajadusel asjade parandamiseks

ning esmavajaliku, nagu voodipesu, soetamiseks jäävad kohtu hinnangul 7 euro piiresse kuus.

Telekommunikatsiooniteenused kodus maksavad 31,47 eurot kuus (hageja 14.08.2024

menetlusdokumendi lisa, Elisa arve töölehel „korter“), kulu ühe inimese kohta on 10,49 eurot.

19. Kohus leiab, et hageja märgitud vajadus seoses toiduga on tavapärasest kõrgem. Hageja selgitas

istungil, et lapsel erivajadusi seoses toitumisega ei ole. 2020.a. veebruaris valminud „Lapse

vajaduspõhise miinimumelatise“ uuringus (RAKE uuring) on hinnatud hageja vanusegrupi laste

keskmiseks kuluks seoses toiduga 133 eurot kuus. Statistikaameti andmete kohaselt on

tarbijahinnaindeks 2025.a. IV kvartalis võrreldes 2020.a. I kvartaliga tõusnud 48,3% võrra1. Kohus

leiab, et võttes arvesse nimetatud hinnatõusu on hageja vajadus seoses toiduga hinnanguliselt ca

200 eurot kuus. Minimaalsed vajadused seoses esmavajalike hügieenitarvetega jäävad kohtu

hinnangul 7 euro piiresse kuus.

20. Kohus tuvastab, et hageja sidekulu on 15,23 eurot kuus (hageja 14.08.2024 menetlusdokumendi

lisa, Elisa arve töölehel „korter“). Istungil selgitatu kohaselt hagejal tervisega seotud erivajadusi ei

ole. Minimaalsed vajadused seoses tervishoiuga, et osta vajadusel tavalisi käsimüügiravimeid

jäävad kohtu hinnangul 10 euro piiresse kuus. Hageja on välja toonud, et tal on prillid, millega

kaasnevate kulutuste tõttu hindab kohus vajaduse seoses tervishoiuga 15 eurole kuus. Kulutused

toidulisandite ostmiseks minimaalsete vajaduste täitmiseks vajalikud ei ole. Viidatud RAKE

uuringus on hinnatud hageja vanusegrupi laste keskmiseks kuluks seoses riiete ja jalanõudega 52

eurot kuus. Võttes arvesse hinnatõusu, on hageja vajadus seoses riiete ja jalanõude soetamisega

hinnanguliselt ca 80 eurot kuus.

21. Minimaalsed vajadused kooli jaoks vihikute, pastakate jms soetamiseks jäävad kohtu hinnangul 10

euro piiresse kuus. Hageja selgitas istungil, et töövihikud on kooli poolt, samuti makstakse alates

2025.a. Tallinna linna poolt septembris õppeaasta alguse toetust 100 eurot. Hageja on välja toonud,

et õppis klaverit, õppetasu oli 85 eurot kuus (hageja 14.08.2024 menetlusdokumendi lisa, arve

töölehel „klaver“), alates 2025.a. septembrist hageja istungil selgitatu kohaselt enam klaverit ei õpi,

ta käib kalisteenika trennis hinnaga 65 eurot kuus. Kohus leiab, et minimaalse vajadusena on

hinnatavad ka kulutused huviharidusele ühes trennis või huvialaringis osalemiseks kuni 50 eurot

kuus. Vaba aja veetmiseks ja meelelahutuseks on minimaalsete vahendite korral võimalik kulutada

kuni 20 eurot kuus. Kord pooleteise kuu jooksul juuksuris käimine minimaalseks vajaduseks ei ole,

vastava kulu minimaalseks ulatuseks on kuni 10 eurot kuus. Õnnetusjuhtumi tarbeks kindlustamine

hageja minimaalsete vajaduste täitmiseks vajalik ei ole.

22. Hageja igakuised minimaalsed vajadused on kohtu hinnangul kokkuvõtlikult järgmised:

vajadus

eur/kuus

eluase

107,17

toit ja hügieen

side

15,23

tervishoid

riided ja jalanõud

kool

huviharidus

meelelahutus, vaba aeg

juuksur

kokku

514,4

23. Arvestades hageja minimaalsetest vajadustest maha lapsetoetuse arvel kaetud osa ning jagades

ülalpidamiskohustuse lapsevanemate vahel võrdselt on kostjale langev osa 217,20 eurot kuus

((514,4 - 80) : 2).

1 https://stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator

24. Seoses kostja minimaalsete vajadustega leiab kohus, et minimaalsete vajaduste rahuldamist ei

kujuta endast kulutused telekommunikatsiooniteenustele kodus enamas ulatuses kui 15 eurot kuus.

Esmavajadusena ei ole hinnatavad märgitud transpordikulud kütuse soetamiseks. Ühistransport

Tallinnas on tasuta. Kostja tööl ei käi. Kostja selgitas istungil, et tema autosõidud on minimaalsed,

ta on kasutanud autot, kui poest on vaja midagi suuremat tuua. Sellistel asjaoludel kulutused

sõidukile kohtu hinnangul endast minimaalsete vajaduste rahuldamist ei kujuta. Minimaalsed

vajadused esmaste hügieeni- ja majapidamistarvete ostmiseks kokku ei ületa 14 eurot kuus. Kostja

minimaalsed vajadused kokku on kohtu hinnangul järgmised:

vajadus

eur/kuus

eluase

476,49

telekom teenused kodus

side

16,41

toit

transport

hügieen, majapidamine

tervishoid

kokku

691,9

25. Kohus tuvastab, et kostja sissetulekust 675,57 eurot kuus ei piisa katmaks tema ning hageja

minimaalseid vajadusi, mis on kokku 909,1 eurot (691,9 + 217,2), millest kostja vajadused

moodustavad 76,11% ning hageja vajadused 23,89%. Jagades kostja sissetuleku proportsionaalselt,

tuleb kostjal anda hagejale ülalpidamist alates 2025.a. juulist 161,39 eurot kuus (675,57 x 23,89%).

26. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist.

27. Kostja on viidanud 15.08.2022 kokkulepele lapse ülalpidamiseks, kuid nimetatud lepinguga (dtl

46-49) ei ole kokku lepitud kostja ülalpidamiskohustuse ulatuses. Perioodil 17.03.2024 kuni

18.06.2024 pidanuks kostja andma hagejale kokku ülalpidamist 1120,75 eurot ((340,33:31x15p) +

(367,72x2k) + (367,72:30x18p)). Kostja tasus 567,50 eurot:

-

03.03.2024.a. hageja isa arvele 20 eurot (dtl 50), 05.03.2024.a. 30 eurot (dtl 51) ning hageja

arvele 08.03.2024.a. 70 eurot (dtl 52), so kokku 120 eurot;

-

03.04.2024.a. isa arvele 30 eurot (dtl 51), 10.04.2024.a. 50 eurot (dtl 277) ning hageja arvele

09.04.2024.a. 80 eurot (dtl 52), so kokku 160 eurot;

-

10.05.2024.a. isa arvele 44,50 eurot ja 50 eurot (dtl 51) ja hageja arvele 10.05.2024.a. 80 eurot

(dtl 52), so kokku 174,50 eurot;

-

06.06.2024.a. isa arvele 100 eurot (dtl 51) ja hageja arvele 04.06.2024.a. 33 eurot ja

07.06.2024.a. 80 eurot (dtl 52), so kokku 113 eurot.

28. Kostja andis seega ülalpidamist 553,25 eurot (1120,75 - 567,50) vähem. Hageja on taotlenud

elatise väljamõistmist tagasiulatuva perioodi eest 520,15 eurot.

29. Kohus arvestab välja elatisevõlgnevuse kohtuotsuse tegemise seisuga. Tulenevalt PKS § 100 lg 4

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Perioodi 19.06.2024 kuni 31.01.2026 eest pidi kostja

andma ülalpidamist kokku 4 931,52 eurot ((367,72:30x12p) + (367,72x2k) + (287,72x7k) +

(301,74x3k) + (161,39x7k)). Kohus tuvastab kostja konto väljavõtetelt, et kostja tasus 3 040 eurot

järgmiselt:

-

10.07.2024.a. isa arvele 40 eurot ja 100 eurot ja hageja arvele 27.07.2024.a. 50 eurot, so kokku

190 eurot;

-

08.08.2024.a. isa arvele 100 eurot;

-

27.09.2024.a. isa arvele 250 eurot;

-

23.10.2024.a. isa arvele 250 eurot;

-

27.11.2024.a. isa arvele 250 eurot;

-

26.12.2024.a. isa arvele 250 eurot;

-

27.01.2025.a. isa arvele 250 eurot;

-

27.02.2025.a isa arvele 250 eurot;

-

31.03.2025.a. isa arvele 250 eurot;

-

30.04.2025.a. isa arvele 250 eurot;

-

30.05.2025.a. isa arvele 250 eurot;

-

30.06.2025.a. isa arvele 250 eurot;

-

31.07.2025.a. isa arvele 250 eurot.

30. Pooled ei vaidle, et pärast 2025.a. juulikuud ei ole kostja elatist tasunud. Kohus mõistab kostjalt

välja elatise perioodi 19.06.2024 kuni 31.01.2026 eest 1 891,52 eurot (4 931,52 - 3 040). Alates

01.02.2026 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatise välja kuni täisealiseks saamiseni 161,39

eurot kuus.

31. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda

hageja isa kontole hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks selgitusega "elatisraha", näidates

makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

32. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik