2-25-14897/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 19. jaanuar 2026

Tsiviilasja nr

2-25-14897

Tsiviilasi

F.Y, Y.D ja H.Q hagi I.P vastu elatise

suurendamiseks

Tsiviilasja hind

Steven-Märt Heleranna hagi hind 1478 eurot 16

senti Pille-Riin Heleranna hagi hind 1121 eurot 40

senti

Hanna-Liis Heleranna hagi hind 1044 eurot 90 senti

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine ja kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad F.Y (isikukood XXX), Y.D (isikukood

XXX) ja H.Q (isikukood XXX), seaduslik esindaja

W.U (hagejate ema) (isikukood XXX, elukoht XXX

7–23, XXX-i, e-post XXX)

Kostja I.P (hagejate isa) (isikukood XXX, elukoht

XXX, e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

19.01.2026

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-14897 menetlus ning kinnitada F.Y, Y.D, H.Q ja I.P vahel

19.01.2026 sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:

1.1. Muuta Tartu Maakohtu 22.05.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-1083 Indrek

H.Q H.Q kasuks välja mõistetud elatise suurust ja määrata, et I.P tasub F.Y-le

alates 01.02.2026 elatist 135 eurot kuus.

1.2. Muuta Tartu Maakohtu 22.05.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-1083 I.P-lt Y.D

kasuks välja mõistetud elatise suurust ja määrata, et I.P tasub Y.D-le alates

01.02.2026 elatist 135 eurot kuus.

1.3. Muuta Tartu Maakohtu 22.05.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-1083 Indrek

H.Q H.Q kasuks välja mõistetud elatise suurust ja määrata, et I.P tasub H.Q-le

alates 01.02.2026 elatist 135 eurot kuus.

1.4. I.P tasub p-des 1.1.–1.3 nimetatud igakuise elatise jooksva kuu eest hiljemalt iga

kuu 15. kuupäevaks W.U arvelduskontole nr XXX, märkides selgitusse lapse nime

ja kuu, mille eest elatist tasutakse.

2. Pooled lepivad kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3. Pooled loobuvad kokkuleppel määruskaebuse esitamise õigusest.

4. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 4 ja poolte vahel

sõlmitud kompromissilepingu kohaselt esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.Y (hageja I), Y.D (hageja II) ja H.Q (hageja III) esitasid 10.09.2025 I.P (kostja,

hagejate isa) vastu hagi, milles palusid suurendada Tartu Maakohtu 22.05.2024 määrusega

tsiviilasjas nr 2-24-1083 kinnitatud kompromissiga kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud

300 (3x100) euro suurust elatist alates 10.09.2025 perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel

arvutatud elatise suuruseni (nn miinimumelatise suuruseni) vastavalt TsMS §-le 459.

Pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati

kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel TsMS § 459 järgi õigus uues hagis nõuda

maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust

või kestust mõjutavad asjaolud ning need on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.

Kompromissi kohaselt pidi isa tasuma 300 eurot kuus ning katma lisaks lastega seotud

jooksvad kulud. Tegelikkuses ei ole isa kokkulepet täitnud, ta ei ole jooksvaid kulusid tasunud

ning tema hinnangul on 300 eurot kuus piisav. Hagejate isa viibib sageli töö tõttu välismaal ja

kodumaal olles ei võta lapsi enda juurde. Hagejad elavad koos ema, W.U-ga (ema), 100 eurot

kuus lapse kohta on vähe, noorimal lapsel on tuvastatud puue, mille tõttu tuleb sageli käia

arstivisiitidel ja millega seoses tekivad tavapärasest suuremad kulutused. Tartu Maakohus

võttis hagi 18.09.2025 määrusega menetluse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada

hagile kirjalik vastus.

2. Kostja palus 08.10.2025 kohtule esitatud vastuses, et kostjatele makstava igakuise elatise

suurus jäetaks samaks kuni hagejad saavad täisealiseks või kuni kostja finantsolukord

paraneb. Kostja selgitas, et ta on käesoleval ajal töötu, kuid otsib tööd, et täita oma kohustusi

laste ees. Kohus andis hagejatele tähtaja 14 päeva, et esitada kostja vastuse kohta kirjalik

seisukoht.

3. Hagejate esindaja märkis 17.10.2025 kohtule saadetud vastuses, et mõistab, et majanduslik

olukord võib olla keeruline kõigile, kuid üks lastest on puudega, mis toob kaasa suuremad

kulutused seoses arstil käikudega ja rehabilitatsioonikava täitmisega. Laste ülalpidamise kulu

suureneb samuti seoses nende kasvamisega. Hagejate esindaja märkis, et kostjal on tõsine

alkoholiprobleem, mille jaoks leidub alati vahendeid.

4. Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks 19.01.2026 kohtuistungi. Pooled sõlmisid

kohtuistungil kompromissi, mille palusid kohtul määrusega kinnitada ning lõpetada käesoleva

tsiviilasja menetlus. Poole leppisid kokku, et alates 01.02.2026 tasub kostja igale hagejale

igakuist elatist 135 eurot. Kostja tasub elatise hagejate ema arveldusarvele hiljemalt iga kuu

15. kuupäevaks. Elatist tasutakse jooksva kuu eest (st hiljemalt 15.02.2025 veebruari eest

elatis).

Pooled leppisid kokku ka selles, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled

loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

Kohus selgitas kohtuistungil pooltele kompromissi kinnitamise tagajärgi TsMS §-de 431 ja

432 mõttes, eelkõige seda, et kompromissil on samasugune õiguslik tähendus nagu

kohtuotsusel, uuesti sama nõudega kohtusse pöörduda ei saa, välja arvatud TsMS § 459

kohaselt elatise suurendamiseks või vähendamiseks, kui asjaolud on oluliselt muutunud.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus märgib, et pooled võivad TsMS § 430 lg 1 kohaselt kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommete või seadusega, rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

7. Kohus leiab, et poolte kohtuistungil sõlmitud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3

sätestatud nõuetele, see ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist

avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul on õigus täpsustada kompromissi

sõnastust selle sisu muutmata. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada

tsiviilasja nr 2-25-14897 menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.

8. Kohus selgitab kompromissi kinnitamise tagajärgi. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus

on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal

alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Elatisenõude eripära arvestades on võimalik siiski pöörduda

uuesti kohtusse elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 kohaselt, kui asjaolud on vahepeal

oluliselt muutunud. Pooled on kohtuistungil kinnitanud, et on teadlikud kompromissi

kinnitamise tagajärgedest.

9. Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS 168 lg 3 järgi oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud,

et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

10. Pooled on TsMS § 661 lg-st 4 lähtudes kokku leppinud, et loobuvad kokkuleppel

määruskaebuse esitamise õigusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin