Legislator Case Law & Legislation
3-24-1577/27 AI generated

3-24-1577/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-24-1577/27
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

E.T esitas Justiitsministeeriumile 28.03.2024 kahju hüvitamise taotluse, milles palus eurot. Justiitsministeerium jättis 22.05.2024 vastusega nr 13-5/3133-2 taotluse rahuldamata,

Legislator headnote

AI generated

3-24-1577/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Justiitsministeerium jättis 22.05.2024 vastusega nr 13-5/3133-2 taotluse rahuldamata,

Keywords

AI generated
bank charges bank credit balance deposit systems cash settlement of balance bankruptcy claim changed financial circumstances
AI generated
3-17-687/4
M.K. esitas 26.03.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla kohustamist hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju summas 1000 eurot. Kohus palus Tartu Vanglal 30.03.2017 kohtunõudes esitada info, kas Tartu Vangla on vastanud kaebaja kahju hüvitamise taotlusele ning kui kaebaja poolt on kaebuses toodud asjaolude suhtes vanglale esitatud muid pöördumisi, siis edastada need dokumendid koos vangla vastustega.
3-14-53071/2
Võtta käesoleva haldusasja materjalide hulka haldusasja 3-14-53072 materjalide hulgast Tartu Vangla 19.11.2014 kiri nr 1-13/1049-2, haldusasja nr 3-14-51695 materjalide hulgast Tartu Vangla poolt 10.09.2014 Tartu Halduskohtule edastatud dokumendid ning haldusasja nr 3-14-56 materjalide hulgast 09.04.2014 kohtuistungi protokoll.
3-12-1430/42
11.12.2012 Tallinna Halduskohtu määrusega tagastati kaebaja nõue Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 6000 eurot läbivaatamatult (tl 109-112).
3-20-1015/9
A.V. esitas 31.03.2020 Tallinna Vanglale taotluse Nivea habemeajamisgeeli kaotamisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 6,10 eurot. Tallinna Vangla rahuldas 26.05.2020 vastusega nr 5-37/20/24-2 kaebaja kahju hüvitamise nõude osaliselt. A.V. esitas 27.05.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt varalise kahju (7 euro) hüvitamiseks.
3-12-2445/11
Haldusasi A.S. kaebus Tallinna vangla vastu 270 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1577

Haldusasi

E.T kaebus kohtu tegevusega tekitatud kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

E.T määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse E.T määruskaebus Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2025. a

määruse peale haldusasjas nr 3-24-1577.

2. Jätta E.T määruskaebus rahuldamata.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2025. a määrus haldusasjas nr 3-24-

1577 ja teha uus määrus, millega lõpetada haldusasja nr 3-24-1577 menetlus.

4. Kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda.

5. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.T esitas Justiitsministeeriumile 28.03.2024 kahju hüvitamise taotluse, milles palus

hüvitada õigusmõistmisel tekitatud varaline ja mittevaraline kahju kokku 153 032 465,53

eurot. Justiitsministeerium jättis 22.05.2024 vastusega nr 13-5/3133-2 taotluse rahuldamata,

leides, et taotleja on sisuliselt samadel asjaoludel esitanud kahju hüvitamise taotluse juba

varem ning selle üle toimus kohtuvaidlus haldusasjas nr 3-20-1389, milles kaebus jäeti

rahuldamata.

2. E.T esitas Tartu Halduskohtule 27.05.2024 kaebuse, milles palus hüvitada kohtute,

pankrotihaldurite ja Ida Politseiprefektuuri 02.04.2004 määrusega kriminaalasjas nr

XXXXXXXXXXXX tekitatud kahju 153 032 465,53 eurot. Viru Maakohus ei teostanud AS

3-24-1577

Tamsalu TERKO ja AS Tamsalu VESKID pankrotiasjade menetlemisel pankrotihaldurite

tegevuse üle piisavat järelevalvet ning tekitas seeläbi kahju kaebajale kui AS Tamsalu

TERKO endisele juhatuse liikmele ja enamusaktsiate omanikule ning AS Tamsalu VESKID

endisele juhatuse liikmele ja ainuomanikule.

3. Tartu Halduskohus tagastas 03.12.2024 määrusega E.T kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1

alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu osas, milles kaebaja taotles pankrotihaldurite

tegevusega tekitatud kahju hüvitamist, ning ülejäänud osas edastas haldusasja kohtualluvuse

järgi menetlemiseks Tallinna Halduskohtule. Määrus jõustus edasi kaebamata 21.12.2024.

4. Tallinna Halduskohus jättis 16.01.2025 ja 03.02.2025 määrustega E.T kaebuse käiguta

ning palus kaebajal täpsustada kaebuse alust (s.o näidata ära, milliste kohtulahenditega on

kahju tekitatud ning kui suures osas taotletakse hüvitist varalise kahju ja mittevaralise kahju

eest, arvestades, et Tartu Halduskohtu 03.12.2024 määrusega on kaebus osaliselt tagastatud).

5. E.T viitas oma 23.01.2025, 13.02.2025 ja 19.02.2025 seisukohtades järgmistele

kohtulahenditele ja kohtute toimingutele: Lääne-Viru Maakohtu 09.09.2002 määrus nr 2-

414/02 (nr 2-02-399); 17.09.2022 määrus nr 2-581; 10.10.2002 otsus nr 2-414/02; 19.11.2002

määrus nr 2-414/02; 22.11.2002 määrus nr 2-414/02; 21.04.2003 määrus nr 2-414/02;

06.05.2003 kiri nr 2-373/03; 13.06.2003 määrused nr 2-373/03; 22.04.2004 määrus nr 2-

414/02; 01.06.2004 määrus nr 2-494/04; 22.06.2004 otsus nr 2-494/04; 06.07.2004 määrus nr

2-494/04; 09.07.2004 vastus nr 6-11/5674; 19.09.2005 määrus nr 2-373/03; Viru Maakohtu

20.11.2007 määrus nr 2-03-934 (nr 2-373/03); 09.01.2009 määrus nr 2-02-399; 09.02.2009

määrus nr 2-02-399; 28.04.2009 otsus nr 2-04-526. Täiendavalt tõi kaebaja välja

kohtutäiturite toimingud, millega talle on kahju tekitatud.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 19.02.2025 määrusega E.T kaebuse HKMS § 121 lg 1 p

1 alusel osas, milles oli taotletud pankrotihaldurite tegevuse ja Ida Politseiprefektuuri

02.04.2004 määrusega kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX tekitatud kahju hüvitamist,

ning HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel samuti osas, milles kaebaja taotles väidetavalt 17.01.2003

riigi poolt AS Tamsalu TERKO elevaatorite müügi lubamisega tekitatud kahju hüvitamist.

Määrus jõustus edasi kaebamata 08.03.2025.

7. E.T selgitas 24.02.2025, et ta ei ole taotlenud Ida Politseiprefektuuri 02.04.2004

määrusega kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX tekitatud kahju hüvitamist ning jääb

arusaamatuks, miks halduskohus tagastas kaebuse nõudes hüvitada 17.01.2003 riigi poolt

elevaatorite müügi lubamisega tekitatud kahju. Kaebus on tähtaegne, sest AS Tamsalu

VESKID kustutati registrist alles 28.02.2024 ning kuni selle ajani oli tegemist jätkuva kahju

tekitamisega.

8. Tallinna Halduskohus jättis 14.03.2025 määrusega kaebuse veelkord käiguta ning palus

kaebajal selgelt ja konkreetselt vastata, kas ta nõustub halduskohtu tõlgendusega kahjunõude

alusest (s.o milliste kohtulahenditega ja toimingutega on kahju tekitatud), või esitada kohtule

täpne ja ammendav loetelu kohtulahenditest ja toimingutest, millega on kahju tekitatud.

Kohus mõistab kaebust selliselt, et kahju on tekitatud järgmiste kohtulahendite ja

kohtutoimingutega: Lääne-Viru Maakohtu 09.09.2002 määrus nr 2-414/02; 17.09.2022

määrus nr 2-581; 10.10.2002 otsus nr 2-414/02; 19.11.2002 määrus nr 2-414/02; 22.11.2002

määrus nr 2-414/02; 21.04.2003 määrus nr 2-414/02; 06.05.2003 kiri nr 2-373/03; 13.06.2003

määrused nr 2-373/03; 22.04.2004 määrus nr 2-414/02; 01.06.2004 määrus nr 2-494/04;

22.06.2004 otsus nr 2-494/04; 06.07.2004 määrus nr 2-494/04; 09.07.2004 vastus nr 6-

11/5674; 19.09.2005 määrus nr 2-373/03; Viru Maakohtu 20.11.2007 määrus nr 2-03-934;

2(5)

3-24-1577

09.01.2009 määrus nr 2-02-399; 09.02.2009 määrus nr 2-02-399; 28.04.2009 otsus nr 2-04-

526. Kohus hoiatas, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse kaebus

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

9. E.T leidis 20.03.2025 vastuses, et õigus nõuda kohtu kaudu kahju hüvitamist tuleb

põhiseaduse §-dest 25 ja 146 ning praeguses asjas on tegemist liitkaebusega HKMS § 37 lg 3

tähenduses. Kaebaja viitas uuesti Lääne-Viru Maakohtu 13.06.2003 määrusele nr 2-373/03

(millega hagi tagamise korras arestiti AS Tamsalu VESKID varad), 22.04.2004 määrusele nr

2-414/02 (millega pankrotihaldurite taotlusel kohaldati kaebaja suhtes ärikeeldu) ja

19.09.2005 määrusele nr 2-373/03 (millega lõpetati tsiviilasja nr 2-373/03 menetlus) ning

Viru Maakohtu 09.02.2009 määrusele nr 2-02-399 (millega kaebaja suhtes kohaldatud

ärikeeld tühistati). Kaebaja märkis, et need määrused ja ülejäänud halduskohtu välja toodud

määrused ilmestavad, kuidas Eestis õigust mõistetakse.

10. Tallinna Halduskohus tagastas 01.04.2025 määrusega E.T kaebuse HKMS § 121 lg 1

p 2 alusel läbivaatamatult, sest kohtule on jätkuvalt ebaselge, millega on kaebajale kahju

tekitatud, ning kaebaja ei ole seda kaebuse menetlusse võtmist takistavat puudust kohtu

määratud tähtajaks kõrvaldanud. HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv

1050 eurot kaebajale tagastada.

11. E.T palub 11.04.2025 määruskaebuses (täiendatud 17.04.2025) tühistada halduskohtu

01.04.2025 määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja

vastas halduskohtu 14.03.2025 määrusele 20.03.2025 ning selgitas, et ilma Lääne-Viru

Maakohtu 13.06.2003 määruseta nr 2-373/03 ja 22.04.2004 määruseta nr 2-414/02 ei oleks

talle kahju tekkinud. Samuti tõi kaebaja esile Lääne-Viru Maakohtu 19.09.2005 määruse nr 2-

373/03 ja Viru Maakohtu 09.02.2009 määruse nr 2-02-399. Seega olid kaebuse puudused

tähtaegselt kõrvaldatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne ning

vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

13. Halduskohus tagastas 01.04.2025 määrusega kaebuse põhjusel, et see ei vastanud

HKMS §-de 37–39 nõuetele ja kaebaja ei olnud halduskohtu 14.03.2025 määruses toodud

tähtajaks ega ka hiljem kõrvaldanud kaebuse puudust (s.o kahju hüvitamise nõude alus oli

jätkuvalt ebaselge) ning see takistas asja sisulist läbivaatamist. HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel

kaebuse tagastamine eeldab, et samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) kaebus ei

vasta seaduse nõuetele, 2) puudused on jäetud tähtajaks kõrvaldamata, 3) puudused takistavad

asja edasist menetlemist. Kaebuse puudused ei takista asja menetlemist, kui need on

mõistlikult ületatavad halduskohtul lasuva uurimis- ja tõlgendamiskohustuse (HKMS § 2 lg 4)

abil. Kaebuse nõudeid ja eesmärke saab täpsustada ka eelmenetluses pärast kaebuse

menetlusse võtmist (nt Riigikohtu 10.09.2024 määrus nr 3-23-1278, p-d 11 ja 13). Samas on

vaidluse eseme (HKMS § 41 lg 1) piiritlemine ehk kaebuse nõude (HKMS § 37) ja aluse

(HKMS § 41 lg 2) väljatoomine esmajoones kaebaja enda ülesanne ning selgus vaidluse

esemes on asja lahendamiseks vältimatult vajalik. Kohus ei pea hakkama kaebust tervikuna

sisustama kaebaja eest ning kaebaja ei või oma menetlusõigusi kuritarvitada (vt Riigikohtu

10.09.2024 määrus nr 3-23-1278, p 16).

3(5)

3-24-1577

14. Halduskohus mõistis 14.03.2025 määruse kohaselt kaebust selliselt, et E.T soovib

määruse p-s 8 loetletud 16 kohtulahendi ja 3 toiminguga (kirjad) tekitatud kahju hüvitamist

ning palus kaebajal kas kinnitada halduskohtu järelduse õigsust või esitada omapoolne täpne

ja ammendav loetelu kohtulahenditest ja kohtute toimingutest, millega ta endale kahju

tekkimist seostab. E.T selgitas 20.03.2025 vastuses, et temalt on võetud valede, pettuste ja

kohtu toimingutega ära hästi toimiv ettevõte AS Tamsalu VESKID ning kuna kaebajal ei ole

enam võimalik saada tagasi ettevõtet (varad on müüdud ja äriühing registrist kustutatud),

nõuab ta kompensatsiooniks sellist rahasummat, millega on võimalik üles ehitada samaväärne

ettevõte. Kaebaja tõi kahju tekitanud kohtulahenditena esile eeskätt Lääne-Viru Maakohtu

13.06.2003 määruse nr 2-373/03, 22.04.2004 määruse nr 2-414/02 ja 19.09.2005 määruse nr

2-373/03 ning Viru Maakohtu 09.02.2009 määruse nr 2-02-399 (s.o halduskohtu 14.03.2025

määruse p-s 8 toodud loetelu p-d 9, 10, 11 ja 19), kuid ei esitanud mingit seisukohta

halduskohtu 14.03.2025 määruses viidatud muude kohtulahendite ja toimingute osas.

15. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ei

olnud põhjendatud. Halduskohus jättis 14.03.2025 määrusega kaebuse käiguta juba neljandat

korda ning nõudis kaebajalt selget seisukohta määruses loetletud kohtulahendite ja toimingute

suhtes. Kaebaja jättis kohtunõudele osaliselt vastamata, viidates 20.03.2025 seisukohas

üksnes neljale kohtulahendile. Sellises olukorras ei pidanud halduskohus jätma kaebust uuesti

käiguta ega andma kaebajale võimalust veelkord oma kahjunõude alust täpsustada, vaid võis

eeldada, et kaebaja seostabki kahju hüvitamise kaebust 20.03.2025 vastuses märgitud

kohtulahenditega. Õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise kaebuse puhul tuleb

vältimatult piiritleda need kohtulahendid või toimingud, millega kaebaja kahju tekkimist

seostab, kuid siinsel juhul oligi võimalik käsitada kahju hüvitamise nõude alusena kaebaja

viidatud nelja kohtulahendit.

16. Ehkki halduskohus ei saanud kaebust HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada, ei ole

siiski alust määruskaebust rahuldada, sest esinevad HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud alused

haldusasja menetluse lõpetamiseks. Tsiviilasjas nr 2-414/02 (hilisem nr 2-02-399) ärikeelu

kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamist on kaebaja varem taotlenud haldusasjas nr 3-09-

1504, kuid tema hüvitamiskaebus on jõustunud kohtuotsustega (vt Riigikohtu 28.03.2016

otsus nr 3-3-1-70-15) jäetud rahuldamata. Ärikeelu kohaldamisega seonduvalt (s.o Lääne-

Viru Maakohtu 22.04.2004 määruse nr 2-414/02 ja Viru Maakohtu 09.02.2009 määruse nr 2-

02-399 osas, millega vastavalt ärikeeldu kohaldati ja see tühistati) on seetõttu tegemist

korduva kaebusega (HKMS § 43 lg 1 p 1) ning asja menetlus tuleb selles osas HKMS § 152

lg 1 p 1 alusel lõpetada.

17. Tsiviilasjas nr 2-373/03 (hilisem nr 2-03-934) hagi tagamise abinõude kohaldamisse

puutuvalt (AS Tamsalu TERKO pankrotihaldurite hagi AS Tamsalu VESKID vastu tehingute

kehtetuks tunnistamiseks ning tehingutega AS Tamsalu TERKO omandist välja läinud vara

väljamõistmiseks pankrotivarasse) tehtud Lääne-Viru Maakohtu 13.06.2003 määrusega (hagi

tagamine) ja 19.09.2005 määrusega (tsiviilasja menetluse lõpetamine, millega ühtlasi tühistati

hagi tagamise abinõud) seoses on kaebaja varem esitanud hüvitamiskaebuse haldusasjas nr 3-

09-2305, mis tagastati Tallinna Halduskohtu 02.07.2010 määrusega riigilõivu tasumata

jätmise tõttu läbivaatamatult. Samuti on kaebaja mh tsiviilasjas nr 2-373/03 hagi tagamisega

seonduvalt taotlenud kahju hüvitamist haldusasjas nr 3-11-2128, milles kohtud on tema

kaebuse tagastanud perspektiivituse tõttu. Kaebuse tagastamine ei võta küll õigust pöörduda

sama nõudega uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2), kuid asja menetlus tuleb hagi tagamisega

seonduvas osas lõpetada HKMS § 124 lg 2 ning § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel kaebust

menetlusse võtmata, sest selles osas ei ole hüvitamiskaebus ilmselgelt tähtaegne ja tähtaja

ennistamiseks puudub alus. HKMS § 46 lg 4 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3

4(5)

3-24-1577

kohaselt saab hüvitamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu

kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest

aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Mõlemad

tähtajad olid 27.05.2024 kaebuse esitamise hetkeks ammu möödunud ja seejuures ei saanud

kahju väidetav põhjustamine olla kaebajale teadmata, kuna ta oli samasisulise kahju

hüvitamise nõudega halduskohtusse pöördunud juba 15.10.2009. Hüvitamiskaebuse

tähtaegsuse seisukohalt ei oma tähtsust, et kaebaja oli enne halduskohtusse pöördumist

esitanud 28.03.2024 kahju hüvitamise taotluse Justiitsministeeriumile ning esitas kaebuse 30

päeva jooksul pärast Justiitsministeeriumi 22.05.2024 vastuse saamist, sest taotlus oli esitatud

tähtaja rikkumisega. Seetõttu ei saa kaebust tähtaegseks lugeda ka HKMS § 47 lg 2 ja RVastS

§ 18 lg 2 alusel.

18. Eelneva põhjal jääb E.T määruskaebus rahuldamata, ent ringkonnakohus tühistab

Tallinna Halduskohtu 01.04.2025 määruse, millega kaebus tagastati, ning teeb uue määruse,

millega lõpetab HKMS § 152 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 3 alusel haldusasja menetluse. HKMS §

43 lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist samas asjas kaebusega

halduskohtusse pöördumine enam lubatud.

19. Kuna ringkonnakohus lõpetab asja menetluse, siis tuleb ühtlasi jagada ka menetluskulud

(HKMS § 109 lg 4). Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS §

108 lg 4). Kaebuselt on 24.02.2025 tasutud riigilõiv 1050 eurot, kuid puuduvad andmed

muude menetluskulude kandmise kohta. Kuigi kaebaja ei ole täpsemalt välja toonud, millise

suurusega kahju tekkimist ta konkreetsete kohtulahenditega seostab, siis arvestades

hüvitisenõude suurust tervikuna (153 032 465,53 eurot), võib eeldada, et nii ärikeelu kui ka

hagi tagamise abinõude kohaldamisega seotud kahju hüvitamise nõue ei oleks väiksem kui 35

000 eurot ning järelikult kuuluks ka kummalgi alusel eraldi kahju hüvitamise nõude esitamise

korral tasumisele riigilõiv 1050 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tuleks haldusasja

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel (s.o kaebetähtaja rikkumise tõttu) lõpetamise korral

tasutud riigilõiv tagastada. Seevastu HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel (s.o korduva kaebuse)

menetluse lõpetamise korral ei näe HKMS § 104 lg 5 riigilõivu tagastamist ette. Kuna asja

menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel, siis ei kuulu tasutud riigilõiv

HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastamisele, sest sama suur riigilõiv tulnuks tasuda ka

hüvitamisnõude sellelt osalt, mille puhul ei ole seaduses nähtud menetluse lõpetamise korral

ette riigilõivu tagastamist. Seetõttu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 4 alusel

tema enda kanda.

20. HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel

asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)