3-26-147/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-147

Määruse kuupäev

19. jaanuar 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Kirill Shevelevi (Shevelev) kaebus abiprokuröri suhtes

distsiplinaarmenetlus alustamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada Kirill Shevelevi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kirill Shevelev (kaebaja) esitas 18. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

juhtis tähelepanu abiprokuröri õigusvastastele tegevustele kohtueelses menetluses. Kaebaja

hinnangul on abiprokuröri suhtlemine olnud ebakohane ning ta on kohtueelses menetluses

teinud ebakohaseid toiminguid (seadusevastase asitõendi arvestamine jms) ning seeläbi

rikkunud prokuröride eetikakoodeksit ning tema tegevuses ilmnevad erapoolikuse tunnused.

Kaebaja pöördus kaebusega ka Riigiprokuratuuri poole, kuid sai negatiivse vastuse. Kaebaja

palub alustada abiprokuröri tegevuse suhtes distsiplinaarmenetluse.

KOHTU SEISUKOHT

2. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4, mille teise lause kohaselt

tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust

tahtest, mõistab kohus, et kaebaja nõuab abiprokuröri suhtes distsiplinaarmenetluse alustamist

ehk kaebaja on esitanud kohustamisnõude HKMS § 37 lg 2 p 2 tähenduses.

3. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõigus on üksnes neil isikutel,

kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab, kui seaduses ei ole ette nähtud

sellest erandeid (vt HKMS § 44 lg 2). Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate

subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi 23. märtsi 2005. a otsus asjas nr 3-

3-1-86-04, p 13; 12. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-981, p 11). Prokuratuuriseaduse §

32 lg-st 1 tulenevalt võib huvitatud isik esitada taotluse distsiplinaarmenetluse algatamiseks.

Seejuures tuleb silmas pidada, et ametnike suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse

eesmärgiks ei ole kaitsta võimaliku distsiplinaarsüüteoga puutumuses oleva isiku õigusi.

Huvitatud isikul on küll õigus esitada taotlus distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja õigus

saada oma pöördumisele vastus, kuid kaebajal ei ole siiski subjektiivset õigust nõuda, et

distsiplinaarmenetlus algatataks. Distsiplinaarmenetluse tulemus ei kaitse prokuröri

karistamise korral huvitatud isiku subjektiivseid õigusi (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.

märtsi 2024. a määrus asjas nr 3-24-432, p 8). Sarnaselt ei ole halduskohtus võimalik nõuda

ka teiste avalike teenistujate suhtes distsiplinaarmenetluse alustamist (vt nt Tartu Halduskohtu

määruseid asjades nr 3-22-273, 3-24-2942 ja Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-23-

800). Kaebaja ei saa seetõttu kohtumenetluses nõuda abiprokuröri suhtes menetluse algatamist

ega tema distsiplinaarkorras karistamist. Kaebajal on võimalik juhtida ametiasutuse

tähelepanu ametniku ebakohasele käitumisele, mida kaebaja on ka teinud.

4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel Kirill Shevelevi kaebuse.

Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

5. Kohus peab kaebuses esitatud asjaolude pinnalt vajalikuks veel selgitavalt märkida, et kui

kaebaja ei ole rahul abiprokuröri süüteomenetluse raames tehtud toimingutega, siis on tal

võimalik prokuröri tegevust vaidlustada prokuratuuris, riigiprokuratuuris ning maakohtus (vt

kriminaalmenetluse seadustiku § 228 lg-d 1 ja 2 ning § 230 lg 1). Kui kaebaja ei ole rahul

kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise otsusega, siis on tal võimalus esitada

kaebus riigiprokuratuurile ning ringkonnakohtule (vt kriminaalmenetluse seadustiku § 207 lg

3 ja § 208 lg 1). Kui isiku hinnangul on talle süüteomenetluse raames tehtud

menetlustoimingutega põhjustatud kahju, on tal võimalik esitada kahju hüvitamise taotlus

prokuratuurile või väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale (vt süüteomenetluses tekitatud

kahju hüvitamise seaduse § 7 ja § 14 lg 2). Eelnimetatud juhtudel tasub siiski silmas pidada,

et sellistest taotlustest võrsuvate kaebuste läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevus, vaid

nende lahendamiseks on pädev maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider