4-25-3706/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. jaanuaril 2026 Jõhvis

Väärteoasja number

4-25-3706 (244025005771)

Kohtunik

Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses)

Väärteoasi

Daniil Ovsjannikovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri 08.10.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas

nr 244025005771, millega Daniil Ovsjannikov tunnistati

süüdi liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi ja karistati

rahatrahviga 150 trahviühikut summas 1200 eurot

Menetlusalune isik

Daniil Ovsjannikov, isikukood 50105232212, xxx

kodakondsusega, elukoht xxx, xxx, e-post xxx

RESOLUTSIOON

VTMS § 120, § 132 p 2, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus

OTSUSTAS:

Rahuldada Daniil Ovsjannikovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 08.10.2025

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025005771.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 08.10.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr

244025005771 osaliselt, s.o Daniil Ovsjannikovile liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi mõistetud

karistuse määra osas ning teha selles osas uus otsus.

Mõista Daniil Ovsjannikovile liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi karistuseks rahatrahv 65 trahviühikut

summas 520 eurot.

Rahatrahv summas 520 eurot tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvelduskontole:

Swedbank AS – EE932200221023778606,

SEB Pank AS – EE891010220034796011,

Luminor Pank AS – EE701700017001577198,

LHV Pank AS - EE777700771003813400.

Kohustuslik on märkida viitenumber 10220202191451.

1 / 8

Kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies

ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusaluse isiku kaitsja on otsuse peale

tähtaegselt kaebuse esitanud.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule

kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk

hiljemalt 26.01.2026

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või

tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 19.01.2026

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel

(ehk 19.02.2026) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi III

patrullpolitseinik K. J. koostas 08.10.2025 kiirmenetluse otsuse nr 10220202191451 väärteoasjas nr

244025005771, mille kohaselt 08.10.2025 kell 16.07 Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi-

Vasknarva tee 2. kilomeetril liikudes Jõhvi suunas, juhtis Daniil Ovsjannikov mootorsõidukit

kiirusega 142+/- 5 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas suurimat

lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h. Otsuse kohaselt rikkus menetlusaluse isik sellega

liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 nõuet ning teda karistati LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 1200 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt

20.04.2026. Otsusest nähtuvalt karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavate asjaoludena

on välja toodud kehtivate karistuste puudumine ja süü tunnistamine.

Daniil Ovsjannikov esitas 10.10.2025 Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 08.10.2025

kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 244025005771, milles taotleb rahatrahvi vähendamist või

rahatrahvi tasumise ajatamist. Kaebuse esitaja viitab, et teda ei ole varasemalt liiklusrikkumiste eest

karistatud ning tegemist on tema esimese rahatrahviga. Ta mõistab oma eksimust ning kahetseb

siiralt toimunut. Ta on hetkel keerulises olukorras, sest teda ootab ees ajateenistus ja tema

elukaaslane on rase, mistõttu on tema majanduslik olukord piiratud. Kaebuse esitaja palub arvestada

eelnevalt nimetatud asjaolusid leevendavate asjaoludena ning teeb ettepaneku võimaluse korral

vähendada rahatrahvi summat näiteks kuni 800 euroni.

05.11.2025 esitas kohtuväline menetleja oma seisukoha kaebuse osas. Kohtuväline menetleja on

nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Väärteo toimepanemine on tõendatud

2 / 8

väärteoasja raames kogutud tõenditega, menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud

väärteo ning puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud (VTMS §-de 29 ja 30 mõistes) ning

selles osas puudub ka vaidlus. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd väärteo toimepanemises

kohtuvälise menetluse raames antud ütlustes ja kohtule esitatud kaebuses. Vaidlus käib üksnes

karistuse määramise osas, nimelt ei ole kaebuse esitaja nõus kohtuvälise menetleja poolt määratud

karistusega.

Menetlusalune isik on toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest LS § 227 lg 3 järgi,

mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. Lubatud suurim kiirus antud teelõigul oli 90 km/h

ning menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit sõidukiirusega 142 km/h +- 5 km/h, seega ületas

lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 47 km/h. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mida

suurem on vahe menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki tegeliku ja lubatud sõidukiiruse vahel,

seda suurem on menetlusaluse isiku süü. Oluline on kohtuvälise menetleja arvates ka asjaolu, et

menetlusalune isik osaleb liikluses B-kategooria juhina alles alates 08.02.2021. Seega ei ole

tegemist suure sõidukogemusega juhiga. Oma käitumisega seadis isik reaalsesse ohtu nii enda, kui

teiste liiklejate ja oma kaasreisija elu, tervise ja vara. Karistust kergendavad asjaolud on antud

väärteoasjas kehtivate karistuste puudumine ja süü tunnistamine, karistust raskendavaid asjaolusid

tuvastatud ei ole. Menetlusalusele isikule on kohtuväline menetleja määranud karistuseks rahatrahvi

(kõige leebema karistusliigi) 150 trahviühikut ehk 1200 eurot, mis ületab sanktsiooni keskmise

määra. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et rahatrahvi vähendamiseks on alus, arvestades

karistust kergendavaid asjaolusid, ning määratav karistus peab olema väiksem ning peab

põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule LS § 227 lg 3 järgi karistuseks rahatrahv 125

trahviühiku ulatuses, s.o 1000 eurot, mis on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega ning

vastab nii teo raskusele kui ka isiku süü suurusele. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et

menetlusaluse isiku kaebuses esitatud taotlus rahatrahvi ajatamiseks on asjakohatu kuna

menetlusalusele isikule juba on antud võimalus rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamiseks –

rahatrahvi tasumise tähtaeg on 20.04.2026. Sealjuures juhitakse kohtu tähelepanu asjaolule, et

menetlusalune isik ei ole kaebusele lisanud ühtegi tõendit oma väidetava majandusliku raskuse

kohta, mis takistaks rahatrahvi tasumist.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 2 palub kohtuväline menetleja

oma seisukohas, et kohus tühistaks kohtuvälise menetleja kiirmenetlus otsuse osaliselt, s.o määratud

rahatrahvi suuruse osas ning teeks uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda ning

mõistaks menetlusalusele isikule LS § 227 lg 3 järgi karistuseks rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses,

s.o 1000 eurot. Ülejäänud osas palub kohtuväline menetleja jätta kiirmenetluse otsuse muutmata.

Kohtuväline menetleja taotleb seisukohas, et kohus lisaks väärteoasja materjalide juurde päringu

Transpordiametile (liiklusregistrisse) menetlusaluse isiku põhiandmete kohta, karistusregistri

väljavõtte menetlusaluse isiku kohta ning kiirusmõõturi LaserCam4 nr LE0829 taatlustunnistuse.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides,

kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

3 / 8

Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile saatnud kaebuse koopia ja selgitanud välja kohtuvälise

menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas. Kohtuväline menetleja nõustus oma seisukohas asja

lahendamisega kirjalikus menetluses, menetlusalune isik ei taotlenud uute tõendite uurimist

kohtuistungil ega uute tõendit esitamist ning ei taotlenud ka kohtuistungit.

VTMS § 120 lg-s 3 on täiendavalt sätestatud, et kui kohtumenetluse pool on koos kaebusega

maakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib asja lahendada kirjalikus menetluses

vaid siis, kui kohtumenetluse pooled ei taotle uue tõendi uurimiseks kohtuistungi korraldamist.

Ehkki VTMS § 120 lg-s 3 räägitakse otsesõnu üksnes koos kaebusega esitatud uuest tõendist, on

Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et kaitseõiguse tagamiseks tuleb osutatud normis märgitut

kohaldada ka siis, kui tegemist on kohtuvälise menetleja esitatud või kohtu enda kogutud uute

tõenditega (RKKK 21.10.2015, 3-1-1-92-15, p 9).

Käesolevalt taotles kohtuväline menetleja 05.11.2025 esitatud seisukohas, et kohus lisaks

väärteoasja materjalide juurde ka kolm uut tõendit, s.o päring Transpordiametile (liiklusregistrisse)

menetlusaluse isiku põhiandmete kohta, karistusregistri väljavõte menetlusaluse isiku kohta ja

kiirusmõõturi LaserCam4 nr LE0829 taatlustunnistus. Kuivõrd eelnevalt loetletud tõendid ei ole

kohtu hinnangul olulised käesoleva väärteoasja lahendamise seisukohalt ( isiku karistuste, mõõturi

korrasolekus ei tekki ühtki vaidlust ja isik ise sellele ei tugine), siis ei näe kohus põhjust

täiendatavalt tõendeid koguda ja ei arvesta kohtuvälise menetleja poolt esitatud taotlust võtta

väärteoasja materjalide juurde kohtuvälise menetleja poolt 05.11.2025 seisukohas märgitud tõendeid

ning kohus ei tugine nendele tõenditele.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

Käesolevas asjas on esitatud menetlusalusele isikule süüdistus LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava

väärteo toimepanemises, nimelt heidetakse Daniil Ovsjannikovile ette seda, et tema 08.10.2025 kell

16.07 Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi-Vasknarva tee 2. kilomeetril liikudes Jõhvi suunas

juhtis mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga nr xxx kiirusega 142+/- 5 km/h, suurim

lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem

kui 47 km/h.

Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Menetlusalune isik tunnistas

kohtuvälises menetluses väärteo toimepanemist.

Daniil Ovsjannikovi poolt kiirmenetluse otsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist ning

seejuures lubatud suurima sõidukiiruse ületamist kinnitavad järgmised tõendid:

-

08.10.2025 videosalvestis, millest nähtub, et kiirmenetluse otsuses näidatud ajal, s.o

08.10.2025 kella 16.07.39 ajal sõitis mootorsõidukiga xxx kiirusega 142 km/h;

videosalvestis on kohtule kättesaadav CD plaadil, millega kohus tutvus vahetult.

-

Menetlusalune isik Daniil Ovsjannikov tunnistas rikkumise toimepanemist, andes

kohtuvälises menetluses 08.10.2025 ütlusi, et ületas 08.10.2025 umbes kell 16.12 kiirust.

4 / 8

Kõike eelnevat arvesse võttes on tuvastatav, et menetlusalune isik Daniil Ovsjannikov juhtis

08.10.2025 kella 16.07 paiku mootorsõidukit kiirusega 142+/- 5 km/h, suurim lubatud sõidukiirus

antud teelõigul 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h. Sellise

tegevusega rikkus Daniil Ovsjannikov LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning täitis LS § 227 lg 3 järgi

kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused.

Kohus leiab, et subjektiivses mõttes on menetlusalune isik Daniil Ovsjannikov antud väärteo toime

pannud tahtlikult, täpsemalt otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3). Kiiruseületamine toimus teelõigul,

kus suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Kuna Daniil Ovsjannikov ületas

sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h, puudub kahtlus, et ta teadis, et seal kus lubatud 90 km/h

kiirus, sõidab ta vähemalt 137 km/h, kui võtta arvesse laiendmääramatuist. Sõidukiirus 142+/- 5

km/h on igale juhile tajutav, seda isegi juhul, kui juht ei jälgi spidomeetrit. Isik mvähemalt

mööniski, et sõidab lubatusd kiirusest kiiremini ületades kiirust, sest sõitis kuni oli peatatud

politseiametnike poolt.Seega on kohus veendunud, et Daniil Ovsjannikov pani väärteo toime otsese

tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja vähemalt möönis seda.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus seoses selle rikkumisega tuvastanud.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et Daniil Ovsjannikovi poolt

toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 3 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on

selle toimepanemises süüdi. Kuivõrd ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1

alusel tuleb Daniil Ovsjannikovile mõista antud väärteo toimepanemise eest karistus.

KARISTUS

Kaebusest nähtuvalt ei ole menetlusalune isik nõus temale määratud rahatrahvi suurusega ning palub

kohtul vähendada temale kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahvi või siis ajatada temale

määratud rahatrahvi tasumine.

KarS § 56 lg 1 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel

arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt lähemalt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 1-19-4150, p 26). Tulevaste süütegude

vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom,

raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. Menetlejale on

5 / 8

seejuures antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva

karistuse leidmiseks (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 4-24-2633,

p 7).

LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohtuväline menetleja on Daniil Ovsjannikovile määranud LS § 227 lg 3 alusel karistuseks

rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o 1200 eurot. Kuna KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi

miinimummäär 1 trahviühik, on LS § 227 lg-s 3 sätestatud rahatrahvi keskmine määr 100

trahviühikut. Seega määras kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule 08.10.2025 kiirmenetluse

otsusega karistuse, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. 05.11.2025 kohtule edastatud seisukohas

leidis kohtuväline menetleja, et karistust kergendavaid asjaolusid arvestades esineb alus rahatrahvi

vähendamiseks ning pidas põhjendatuks rahatrahvi 125 trahviühikut, s.o 1000 eurot.

Kohtuväline menetleja on seisukohas leidnud, et mida suurem on vahe menetlusaluse isiku juhitud

mootorsõiduki tegeliku ja lubatud sõidukiiruse vahel, seda suurem on menetlusaluse isiku süü.

Märgitud on sedagi, et isik on juhtinud mootorsõidukit nii suure kiirusega, et ta ei ole olnud

suuteline võimalikele esinevatele ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerima. Kohus rõhutab, et

teo ohtlikkusega on seaduseandja arvestanud täiel määral sanktsiooni vahemike kehtestamisel (LS §

227 lõiked 1–4) ja karistust kohaldav menetleja ei pea sellist ohtlikkust täiendavalt enam rõhutama.

Kohus võtab menetlusaluse isiku süü suurust hinnates arvesse LS § 227 lg-s 3 märgitud sõidukiiruse

ületamise ulatust, s.o 47 km/h. LS § 227 lg 3 sätestatud kiiruse ületamise piirid on 41–60 km/h,

mistõttu menetlusaluse isiku sõidukiiruse ulatus on tegelikult alla keskmise.

Samas arvestab kohus, et menetlusalune isik muid liiklusnõudeid ei rikkunud ning rikkumisega ei

kaasnenud reaalset isikulist ega ka varalist kahju. Tegemist on üheepisoodilise teoga, mis on

ohudelikt.

Lisaks ei saa kohus jätta tähelepanuta, et menetlusalune isik pani rikkumise toime KarS § 16 lg 3

mõttes otsese tahtlusega, mis on süüd suurendavaks asjaoluks

Kõike eelkirjeldatut kokkuvõtlikult hinnates leiab kohus, et Daniil Ovsjannikovi süü on keskmisest

määrast siiski väiksem.

Menetlusaluse isiku karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohtuväline menetleja on karistust kergendavate asjaoludena arvestanud süü tunnistamist ning

kehtivate karistuste puudumist, millistega kohus nõustub. Lisaks on menetlusalune isik kohtule

esitatud kaebuses avaldanud siirast kahetsust, mida kohus arvestab samuti karistust kergendava

asjaoluna.

Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki.

Üldpreventiivse poole pealt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et sõidukiirus mõjutab nii

liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui ka selle raskusastet. Käesoleval juhul seadis

menetlusalune isik oma käitumisega reaalsesse ohtu nii enda, kui teiste liiklejate ja oma kaasreisija

elu, tervise ja vara. Kiiruse ületamistele tuleb reageerida otsustavalt ning anda ühiskonnale signaal,

et rikkumisele järgneb karistus. Selle kaudu on võimalik mõjutada liiklusalaste õigusaktide nõuetest

kinnipidamist ja õigeid liiklusharjumusi. Küll aga ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest

lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü

6 / 8

suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat

eripreventiivset mõju.

Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on

võimalik isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kiirmenetluse otsuses on

toodud välja, et isikul puuduvad kehtivad karistused. Ka menetlusalune isik kinnitas kohtule

edastatud kaebuses, et tegemist on tema esimese rahatrahviga ning teda ei ole varasemalt

liiklusrikkumiste eest karistatud. Arvestades, et menetlusalust isikut ei ole varasemalt karistatud, sh

samalaadsete süütegude eest, võib kohus jõuda järeldusele, et menetlusalune isik on siiani olnud

seaduskuulekas ühiskonna liige ja ta on liikluses suutnud osaleda eeskujulikult. Kuigi menetlusalune

isik mõistab oma eksimust ning kahetseb kaebuses siiralt toimunut, leiab kohus, et isikut tuleb siiski

mõjutada karistuslikult, andmaks talle signaali, et kiiruserežiimist tuleb kinni pidada olenemata

olukorrast.

Kohtuväline menetleja nõustus kohtule 05.11.2025 esitatud seisukohas, et menetlusalusele isikule

kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahvi vähendamiseks esineb alus ning pidas põhjendatuks

menetlusalusele isikule rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses, s.o 1000 eurot (s.o keskmisest määrast

ikka kõrgem rahatrahv). Samas kohus näeb, et keskmisest väiksema süü ja isiku varasema

eeskujuliku käitumise tõttu liikluses on menetlusalust isikut võimalik mõjutada väiksema

karistusega kui seda on vajalikuks pidanud kohtuväline menetleja isegi 05.11.2025 edastatud

seisukohas. Hinnates menetlusaluse isiku teo raskust LS § 227 lg 3 järgi (keskmisest määrast

väiksem süü), arvestades lisaks karistust kergendavate asjaolude esinemist (sh süü tunnistamine,

kahetsuse avaldamine kohtumenetluses) ja raskendavate asjaolude puudumist ning sealjuures

esmajoones arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid (varem karistamata isik) on

käesoleval juhul põhjendatud karistada menetlusalust isikut rahatrahviga alla sanktsiooni keskmist

määra, s.o rahatrahviga 65 trahviühikut summas 520 eurot. Kohus leiab, et ka keskmisest määrast

väiksem rahatrahv on varem karistamata isikule piisavalt distsiplineeriv ja peaks avaldama mõju

tema edasisele seaduskuulekusele.

Kaebusest nähtuvalt palub menetlusalune isik rahatrahvi vähendada mh põhjusel, et ta on

majanduslikult keerulises olukorras (ees ootab ajateenistus, elukaaslane on rase). Kohus rõhutab, et

viimatinimetatud asjaolud ei tingi automaatselt rahatrahvi vähendamist. Esiteks ei ole

menetlusalune isik nende asjaolude kohta esitanud ühtegi tõendit ning kaebusest ei selgu, milline on

menetlusaluse isiku tegelik varaline seisund. Teiseks, isegi kui menetlusaluse isiku väited tema

rahaliste kohustuste kohta leiaksid kinnitust, rõhutab kohus, et iga isik, kes rikub seadust, peab

arvestama ka sellele järgneva karistusega, mis ei peagi olema isikule mugav kanda. Karistuse

kandmine võibki endaga kaasa tuua ebamugavusi, nt rahatrahvi korral majanduslikult raskema

olukorra.

Siiski kui võtta arvesse menetlusaluse isiku selgitusi tema majandusliku olukorra kohta (ees ootab

ajateenistus, elukaaslane on rase), siis võib ka isegi 520 euro suuruse rahatrahvi ühekorraga

tasumine olla menetlusalusele isikule keeruline. Seega peab kohus kaebaja olukorra leevendamiseks

KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel põhjendatuks ajatada rahatrahvi tasumine 6 kuule.

KOHTU MEETMED

7 / 8

Daniil Ovsjannikovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 08.10.2025 kiirmenetluse

otsusele väärteoasjas nr 244025005771 tuleb rahuldada ning nimetatud otsus tuleb osaliselt

tühistada, s.o Daniil Ovsjannikovile liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi mõistetud karistuse määra osas

ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus mõistab Daniil

Ovsjannikovile LS § 227 lg 3 järgi karistuseks rahatrahvi 65 trahviühikut summas 520 eurot ning

määrab, et rahatrahv summas 520 eurot tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu

Kohtunik

8 / 8