2-25-18055/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.01.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-18055

Tsiviilasi

J. A. hagi M. A. vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J. A. (isikukood XXX)

Kostja: M. A. (isikukood XXX; e-post: XXX)

Menetlustoiming

Istung 19.01.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada J. A. ja M. A. abielu, mis on sõlmitud 25.11.2005 Tallinna

Perekonnaseisuametis.

3. Jätta menetluskulud abielu lahutamise nõudes poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse

või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

Hageja nõue, nõude asjaolud ja kostja vastuväited

Harju Maakohtu menetluses on J. A. hagi M. A. vastu abielu lahutamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 25.11.2005 Tallinna Perekonnaseisuametis.

Poolte abielulised suhted lõppesid 2024.aasta oktoobris. Kuigi pooled elavad samas korteris,

ei pea pooled ühist majandamist. Hageja hinnangul ei ole alust arvata, et poolte kooselu

taastuks. Hagejal ei ole soovi jätkata suhteid oma abikaasaga. Hageja mitmekordselt pakkus

kostjale vormistada abielu lahutus notari juures, kuid kostja sellega ei nõustunud. Seega

hageja on sunnitud pöörduma kohtusse antud hagiavaldusega. Hageja palub abielu lahutada.

Kostja sai menetlusdokumendid allkirja vastu kätte 13.11.2025, kuid kostja hagile ei

vastanud. 13.01.2026 kohtu kõnele vastates kinnitas kostja, et on istungiajast (19.01.2026 kell

10.00) teadlik ning ta osaleb istungil.

19.01.2026 toimunud kohtuistungil jäi hageja enda nõude juurde ja palus abielu lahutada.

Hageja ütles, et ta ei tea, miks kostja istungile ei tulnud. Hageja nägi kostjat hommikul, kostja

läks tööle. Omavahel nad ei ole istungist rääkinud, mistõttu ei tea hageja, miks kostja

istungile ei tulnud. Hageja ei pea abieluliste suhete taastumist võimalikuks, sest kostja seni

üksnes andnud lubadusi (anda raha, olla lastega jmt), kuid kostja teod ei ole tema lubadusi

kinnitanud. Hagejale teadaolevalt on kostjal ka juba pool aastat suhe teise naisega. Hageja

arvab, et kostja ei soovi lahutust, sest senine elukorraldus on tema jaoks mugav. Nad elavad

küll samas korteris, kuid elavad erinevates tubades ning majanduslikult teineteisest

sõltumatud. Hageja ei soovi oma perekonnanime muuta.

Kostja 19.01.2026 kell 10.00 istungile ei ilmunud, kuid helistas sama päeva hommikul

infotelefonile, teatades, et ei saa istungil osaleda. Kostja mitteilmumise põhjuseid ei ole välja

toonud.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kui

kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1).

Rahvastikuregistri andmete kohaselt sõlmiti poolte abielu 25.11.2005 Tallinna

Perekonnaseisuametis. Hageja on esile toonud, et abielulised suhted on pöördumatult

lõppenud 2024.aasta oktoobris. Pooled elavad küll samas korteris, kuid elavad eraldi tubades

ja on teineteisest majanduslikult sõltumatud. 19.01.2026 istungil jäi hageja enda nõude

juurde. Hageja ei pea abieluliste suhete taastumist võimalikuks ja palub abielu lahutada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Kohtu hinnangul nähtub hageja tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud. Kohus leiab, et

PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Seega kohus rahuldab hagi ja

lahutab poolte abielu, mis on sõlmitud 25.11.2005 Tallinna Perekonnaseisuametis.

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik