2-23-105508/21 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

19.jaanuar 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-23-105508;

Revensen OÜ hagi M.V. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 1315,25 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Revensen OÜ (registrikood xxx)

Hageja esindaja

Irina Vassiljeva

Kostja

M.V. (isikukood XXX)

Kostja esindaja riigi õigusabi

korras

vandeadvokaat Heiki Kuningas

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need Revensen OÜ kanda;

2.2 välja mõista Revensen OÜ-lt riigituludesse riigi õigusabi tasu 111,60 eurot;

2.3 Revensen OÜ-l tuleb 111,60 eurot tasuda riigituludesse käesoleva otsuse jõustumisest

alates 15 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamise

korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni;

2.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on

vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot;

3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete

kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha;

3.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega;

3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest;

3.5 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit;

3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt kostja sõlmis 04.08.2022 Modena Estonia OÜ krediidilimiidi

lepingu number 202208040357304 1000 euro saamiseks. Kostjale võimaldati krediidilimiiti

summas 1000 eurot, mida kostja sai ise enda äranägemise järgi kasutada. Krediidilimiidi

lepingu nr 202208040357304 alusel kanti krediidisumma 1000 eurot kostja arveldusarvele.

Peale laenulepingu sõlmimist kostja tähtaegselt enda kohustust täitma ei asunud. Kostja tasus

kaks osamakset 65,02 eurot. Kostjal tekkis lepingu tähtaegsete tasumistega võlgnevus. Kostja

ei reageerinud sellele ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. Laenuandja saatis

03.01.2023 kostjale krediidilimiidi lepingu nr 202208040357304 ülesütlemise hoiatuse, milles

kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. 03.01.2023

saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuses oli võlgnevuse summaks 97,53 eurot. Kostjale saadeti

laenulepingu ülesütlemise teade so 17.01.2023. Hageja palus välja mõista kostjalt hageja

kasuks põhivõlgnevus 958,32 eurot, intress 41,03 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ja

seisuga 17.05.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 76,65 eurot ning edaspidi

nõuda kostjalt viiviseid alates 18.05.2023.a põhinõudelt 958,32 eurot kuni selle kohase

tasumiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Välja mõista kostjalt hageja kasuks

kohtukulud 1020 eurot, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv summas 280 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 720 eurot.

2. Tartu Maakohtu 14.08.2023 määrusega peatati menetlus tsiviilasjas nr 2-23-105508

kuni kriminaalasjas nr 22278002211 tehtava lahendi jõustumiseni. Tartu Maakohtu 6.01.2026

määrusega uuendati tsiviilasjas menetlus.

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Lõuna Ringkonnaprokuratuur koostas kriminaalasjas

22278001165 süüdistusakti. Selle süüdistuse osa p. 17 kohaselt T.T. olles saanud

menetluses täpselt tuvastamata ajal kuid ajavahemikul juuli-august 2022 (hiljemalt

04.08.2022) ja menetluses täpselt tuvastamata kohas enda valdusesse M.V. ID-kaardi koos

PIN koodidega, lõi T.T. M.V. teadmata ja nõusolekuta M.V. nimele Smart-ID konto ja avas

M.V. nimel 04.08.2022 Coop Pank AS-is (XXX) ja AS-is LHV Pank (XXX) arveldusarve

ning sai ligipääsu M.V. Swedbank AS (XXX) arveldusarvele ning pani toime kelmuse

episoodid. 04.08.2022 sõlmiti interneti teel krediidilimiidi leping nr. 202208040357304

summas 1000 eurot. Modena Estonia OÜ kandis 04.08.2022 summa 1000 eurot Modena

Estonia OÜ pangakontolt M.V. Swedbank AS arveldusarvele, millele oli T.T. ligipääs ja

mille T.T. omastas. Laenule on tehtud tagasimakseid summas 65,02 eurot, tekitades sellega

varalist kahju summas 934,80 eurot. Tartu Maakohtu 10.11.2025.a. otsusega 1-24-1995

kinnitas kohus T.T.ga sõlmitud kokkuleppe. Otsuse resolutiivosa p. 22 kohaselt rahuldas

kohus Modena Estomia tsiviilhai ja mõistis TsMS § 440 lg. 1 alusel T.T.lt Modena Estomia

OÜ kasuks välja 987,67 eurot ning viivis põhinõudelt (987,67) eurolt alates hagiavalduse

esitamisest 20.01.2023.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 teises lauses sätestatud

määras. Kohtuotsuse kirjeldavas osas p. 17.1 on kirjas, et T.T. pani toime arvutikelmuse, kui

sekkus andmete ebaseadusliku sisestamisega ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, mis

seisnes selles, et T.T. menetluses tuvastamata kohas tuvastas ennast Z.W-na Modena Estonia

OÜ veebileheküljel www.modena.ee ja esitas 04.08.2022 Z.W nimel krediidilimiidi lepingu

taotluse. Modena Estonia OÜ tegi automatiseeritud protsesside tulemusena positiivse

laenuotsuse ning 04.08.2022 sõlmiti Z.W nimel interneti teel krediidilimiidi leping nr

202208040357304 summas 1000 eurot. Modena Estonia OÜ kandis 04.08.2022 summa 1000

eurot Modena Estonia OÜ pangakontolt Z.W Swedbank AS arveldusarvele, millele oli T.T.l

ligipääs ja mille T.T. omastas. T.T. vaidlustas kohtuotsuse menetluskulude osas. Tartu

Ringkonnakohus jättis T.T. kaebuse 2.12.2025.a. määrusega rahuldamata. Ringkonnakohtu

määrust ei ole vaidlustatud ja see määrus on jõustunud. Sellega seoses on jõustunud ka

maakohtu 10.11.2025.a. otsus. Süüdistusaktist kui ka kohtuotsusest nähtub, et 4.08.2022.a. on

sõlmitud laenuleping nr. 202208040357304 summas 1000 eurot T.T. poolt kasutades M.V.

identiteeti tema teadmata. Ülaltoodud asjaolu on tuvastatud otsusega kriminaalasjas.

Arvestades asjaolu, et on tuvastatud tegelik laenusaaja ja seda on tehtud M.V. teadmata ei saa

selleks olla M.V. . kostja on kannatanu kriminaalasjas ei saa ta olla samal ajal kostjaks. Kuna

laen on võetud tema identiteeti kasutades, siis selline laenuleping on tulenevalt TsÜS § 129

lg. 1 tühine. Pealegi on laenuandja hagi kriminaalasjas rahuldatud. Riigikohus on asjas 2-23-

11584 p. 11 öelnud, et juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid

esinedes teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada

esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud

tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik

tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-135-16, p 16). Juhul, kui

hagejalt peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks koodid

andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu

ei saa rääkida ka sellest, et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute

tegemiseks volitus (vrd RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p-d 23 ja 24). Kokkuvõttes

tuleb hagi jätta rahuldamata.

Kohtu põhjendused

4. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

5. Hagi hind on 1315,25 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

6. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt kostja ja hageja vahel

sõlmitud 04.08.2022 krediidilepingu nr 202208040357304 laenu 1000 euro

saamiseks.

8. Vaidlust ei ole

selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma

majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui

füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega

kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS §

108 lg 1 mõttes.

9. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et kriminaalasjas nr 1-24-1995 jõustus kohtuotsus

30.12.2025. kohtuotsuse kohaselt on mõisteti T.T. süüdi ja kohtuotsuse p 22 kohaselt

rahuldati kannatanu Modena Estonia OÜ (registrikood 14820592) esitatud tsiviilhagi

ja mõisteti TsMS § 440 lg 1 alusel T.T. Modena Estonia OÜ kasuks välja 987,67

eurot ning viivis põhinõudelt (987,67 eurolt) alates hagiavalduse esitamisest 20.

jaanuarist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

10. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole andnud hagiavalduses viidatud lepingu tekkimise

eelduseks olevat tahteavaldust, siis ei ole olemas hageja ja kostja vahelist kehtivat lepingut,

mille alusel saaks hageja kostjalt laenusumma tagastamist nõuda.

11. Riigikohus on oma hiljutises 12. juuni 2024. a lahendis selgitanud, et kolleegiumi

varasemast praktikast tuleneb üksnes see, et kui hageja edastas ise enda Smart-ID koodid

kolmandatele isikutele, peab hageja tõendama, et tema ise ei andnud lepingu sõlmimiseks

tahteavaldust. Tsiviilasjas nr 2-16-124450 on kolleegium poolte tõendamiskoormuse jaotust

selgitades märkinud, et hageja peab tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid välja ja

lepingud sõlmis keegi teine (RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 10; RKTKo 16.12.2019,

2-16-124450/77, p 22). Riigikohus kordas 12. juuni 2024. a lahendis oma varasemat

seisukohta, et juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes

teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta

esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129

lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem

heaks kiidab (vt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-135-16, p 16). Juhul, kui hagejalt peteti Smart-ID

koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks koodid andnud kolmandatele

isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka

sellest, et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vrd

RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p-d 23 ja 24; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p

11).

12. Kostja ei ole hageja nõude aluseks olevat lepingut sõlminud, ei olnud selle

sõlmimisest teadlik ega ole antud lepingut ka hiljem heaks kiitnud. Kuivõrd kostja ei ole

andnud hagiavalduses viidatud lepingu tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust, siis ei ole

olemas hageja ja kostja vahelist kehtivat lepingut ning kostja ei saa vastutada 4.08.2022

laenulepingu nr 202208040357304 tuleneva hageja rahalise nõude eest. Kahepoolsest

lepingulisest õigussuhtest saavad õigused ja kohustused tuleneda üldreeglina üksnes lepingu

poolele, so kahepoolse lepingulise õigussuhte subjektidele, kes on lepingu sõlminud.

Käesolevas asjas pole kohtule esitatud selliseid asjaolusid, millest tulenevalt peaks kostja

vastutama sellise lepingu rikkumise eest, mida kostja sõlminud ei ole.

13. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 on sätestatud, et teise isiku nimel

esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel

esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Riigikohtu 21.12.2016 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16 p-s 16 selgitas Riigikohus, et „esindusõiguseta esinduse sätteid

saab kohaldada analoogia alusel ka juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte

esindajana, vaid teise isikuna esinedes ja tema identiteeti kasutades. See tähendab, et teise

isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul,

kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.“ Kuna hagejaga sõlmis

käesoleval juhul lepingu kolmas isik üksnes kostja identiteeti kasutades, siis toob see kaasa

vaidlusaluse lepingu tühisuse TsÜS § 129 lg 1 alusel, sest kostja ei ole lepingut heaks kiitnud.

14. Vastutustundliku laenamise põhimõtte võimaliku rikkumisega seonduvaid asjaolusid

kohus ei käsitle, sest need ei ole määrava tähtsusega, kuivõrd tuvastatud on tehingu tühisus.

15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

16. Tartu Ringkonnakohtu 7.06.2023 määrusega määrati M.V.-le riigi õigusabi korras

advokaat õigusnõustamiseks, õigusdokumendi koostamiseks ja vajadusel esindamiseks

tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus seoses avaldaja nimel võetud laenudega,

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

17. Advokaat on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse,

mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu (koos käibemaksuga) 111,60

eurot. Tartu Maakohtu 16.01.2026 määrusega määrati riigi õigusabi tasu põhjendatud

suuruseks (koos käibemaksuga) kokku 111,60 eurot, mis maksta advokaat Heiki Kuningale.

18. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole

tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud

riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus

kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

19. TsMS § 190 lg 5 järgi, kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

Menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja võis tasuda

osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse

lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga,

sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

20. Seega tuleb hagejalt TsMS § 179 lg 1 ja TsMS § 190 lg 5 teise lause järgi mõista

riigituludesse 111,60 eurot (sisaldab käibemaksu), kostjale riigi õigusabi korras määratud

esindaja tasu.

21. TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb raha riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul, arvates

otsuse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb menetluskulude tasumiseks kohustava

lahendi täitmisega viivitamise korral tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

22. Eeltoodu alusel tuleb hagejal riigituludesse väljamõistetud õigusabikulud tasuda

käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul vastavalt otsuse lisas olevale makseinfole.

Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik