3-25-869/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

19.01.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-869

Haldusasi

Q.H kaebus Tallinna Vangla 27.01.2025 otsusele nr 6-

7/1-25/384-1 ja 28.02.2025 vaideotsusele 1-8/1-25/45-2

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Q.H, esindaja Raiko Paas

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Illimar

Erich Tender

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-25-869 menetlus.

2. Tagastada kaebajale tasutud riigilõiv 20 eurot.

3. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 278 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Q.H (kaebaja) kaebus Tallinna Vangla 27.01.2025

otsuse nr 6-7/1-25/384-1 ja Tallinna Vangla 28.02.2025 vaideotsuse nr 1-8/1-25/45-2

tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks viia kaebaja 23.12.2024 taotluse suhtes

läbi uus menetlus.

2. Vastustaja Tallinna Vangla esitas 13.11.2025 kohtule taotluse lõpetada haldusasja menetlus

(dtl 116). Vastustaja viitab sellele, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p

4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on

kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS §

152 lg 1 p 4 annab aluse menetluse lõpetamiseks muu hulgas, kui vastustaja on sooritanud

toimingu, millega on kaebaja saavutanud eesmärgi, mis ajendas kaebusega kohtu poole

pöörduma. Q.H on alates 16.10.2025 paigutatud Tallinna Vangla avavanglasse. Kuna kaebaja

kaebuse eesmärgiks oli pääseda karistust kandma avavanglasse, siis vastustaja leiab et kaebaja

on tänaseks saavutanud kaebuse eesmärgi ning kaebuse menetlus tuleks lõpetada.

3-25-869

3. Kohus küsis 14.11.2026 kaebaja seisukohta menetluse lõpetamise osas (dtl 118). Kaebaja

esindaja viitas võimalikule soovile minna preventiivse huvi tõttu üle haldusakti

õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Tallinna Vangla leidis oma seisukohas, et üleminek

õigusvastasuse tuvastamise nõudele ei oleks käesoleval juhul põhjendatud (dtl 120).

26.11.2025 kirjas teatas kaebaja esindaja, et soovib kaebust täpsustada. Kaebaja enda sooviks

on taotleda haldusakti tühistamise asemel selle õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja esindaja

sõnul ei ole kaebuse muutmine üleminek tühistamis- või kohustamiskaebuselt

tuvastuskaebusele. See on kaebuse nõude täpsustamine muutunud asjaolude tõttu (dtl 129-

130). Vastustaja vaidles kaebaja seisukohtadele vastu ning viitas ka sellele, et varaemalt on

kaebaja ise kaebuses märkinud, et, ümberpaigutamisel avavanglasse puuduks kaebuse edasisel

menetlemisel mõte ja kaebaja on valmis kaebusest loobuma (dtl 132). Eeltoodust nähtub, et

kaebuse esitamise selge eesmärk on olnud see, et kaebaja pääseks avavanglasse. Selle

eesmärgi on kaebaja juba saavutanud. Kohus palus 04.12.2025 kohtunõudega vastustajalt ja

kaebajalt lisaselgitusi sh selle kohta kas ja kuivõrd kaebaja avavanglasse paigutamine oli

seotud kaebuse esitamisega

4. Tallinna Vangla selgitas, et kaebaja paigutati avavanglasse 16.10.2025, kuna varem ei

olnud avavanglas vabu kohti. Vangla leiab, et kaebaja avavanglasse paigutamine ei olnud

seotud kohtusse kaebuse esitamisega (dtl 139).

5. Vastuseks kohtu küsimusele kaebuse esitamise ja avavanglasse paigutamise seose kohta

märkis kaebaja, et puudub vaidlus selles, et kaebuse esitamine eelnes ajaliselt kaebaja

avavanglasse paigutamisele, mis tõttu tuleks eeldada seost avavanglasse paigutamise ja

kaebuse esitamise vahel. Kaebaja leiab, et vangla pole selgitanud, millised olid need uued

asjaolud, mis andsid vanglale põhjuse kaebaja avavanglasse paigutamise küsimuses asuda

uuele seisukohale võrreldes varasemaga. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja. Kaebuse

koostamisega seotud kuluks on 1024,80 eurot (s.o koos käibemaksuga). Kliendikohtumiseks

vanglas, õigusliku ja tõendusliku baasi selgitamiseks ja kaebuse koostamiseks on kulunud

kokku 6 tundi (20.05.2025 arve nr 200525-1) (dtl 144-46).

Menetluse lõpetamine

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib kohus

menetluse lõpetada, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või

kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

7. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust, kaebaja õiguste kaitseks on vajalik

jätkata menetlust tühistatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja esindaja sõnul

on kaebaja enda sooviks on taotleda haldusakti tühistamise asemel selle õigusvastasuse

tuvastamist. Kaebaja esindaja sõnul ei ole kaebuse muutmine üleminek tühistamis- või

kohustamiskaebuselt tuvastuskaebusele. See on kaebuse nõude täpsustamine muutunud

asjaolude tõttu. Kaebaja põhjendades seda preventiivse huviga. Kuigi kaebaja on paigutatud

avavanglasse, esineb küllalt tihti olukordi, kus pisemagi korrarikkumine võib viia tagasi

avavanglast kinnisesse vanglasse. Kaebaja suhtes on hetkel alustatud ka

distsiplinaarmenetlust, mille tulemus pole veel teada, mistõttu veelgi aktualiseerub

tuvastamiskaebuse esitamise vajadus kaebuse esitaja õiguste kaitsel. Kaebaja õiguste kaitseks

on seega vajalik tuvastada kaebuses vaidlustatud haldusakti õigusvastasus vältimaks edaspidi

sarnast olukorda.

8. Kaebaja on seega esitanud taotluse HKMS § 152 lg 2 tuvastamiskaebusele üleminekuks.

Leian, et käesoleval hetkel vajadus tuvastamiskaebusele üleminekuks puudub. Riigikohus on

23.05.2025 määruses nr 3-24-797 (p 25) selgitanud, et preventiivne huvi tähendab, et isikul

3-25-869

peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus võib tõenäoliselt asuda varasema haldusakti

või toiminguga sarnasel viisil uuesti rikkuma isiku õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise

kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis olema võimatu või

ebamõistlikult raske. Riigikohus on 28.10.2020 määruses nr 3-20-580 (p 12) selgitanud ka

seda, et õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel teenib

ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on

kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud.

Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal kohase

õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude

tõttu enam võimalik rahuldada. HKMS § 152 lg 2 alusel tuvastamiskaebusele üleminekul ei

ole kohus seotud HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega.

Küll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

9. Kohus võttis 07.05.2025 määrusega menetlusse Q.H kaebuse Tallinna Vangla 27.01.2025

otsuse nr 6-7/1-25/384-1 ja 28.02.2025 vaideotsuse 1-8/1-25/45-2 tühistamiseks ning Tallinna

Vangla kohustamiseks vaadata tema 23.12.2024 avavanglasse ümberpaigutamise menetluse

algatamise taotlus uuesti läbi. Tallinna Vangla 27.01.2025 otsustus nr 6-7/1-25/384-1 ja

Tallinna Vangla 28.02.2025 vaideotsus 1-8/1-25/45-2 on oma mõju kaotanud. 18.07.2025

otsusega nr 6-7/1-25/2102-2 rahuldas Tallinna Vangla kaebaja taotluse alustada avavanglasse

paigutamise osas menetlus. 22.08.2025 otsusega nr 6-1/1-25/1110 koostati käskkiri kaebaja

ümberpaigutamiseks Tallinna Vangla avavanglasse. Kaebaja paigutati alates 16.10.2025

karistust kandma avavanglasse. Kaebuse lõppeesmärgiks oli, et kaebaja pääseks karistust

kandma avavanglasse ning kaebaja on tänaseks oma eesmärgi saavutanud.

10. Mis puudutab kaebaja väidetavat preventiivset huvi ja taotlust minna üle haldusaktide

õigusvastasuse tuvastamise nõudele, siis praegusel juhul ei pea ma seda kaebaja õiguste

kaitseks vajalikuks. Kui kaebaja peaks sattuma tagasi kinnisesse vanglasse, siis uuesti

avavanglasse paigutamise menetluse algatamise taotluse puul on tegemist uue menetlusega

uutel asjaoludel sellest tulenevalt on kaebajal võimalikku uut negatiivset otsust võimalik

tõhusalt vaidlustada tühistamiskaebusega, taotledes vajadusel koos sellega esialgset

õiguskaitset (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2025 määrus asjas nr 3-25-123).

11. Kuivõrd antud juhul puudub alus menetluse jätkamiseks, lõpetab kohus menetluse HKMS

§ 152 lg 1 p 4 alusel. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel

kohtule uuesti esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2).

Menetluskulud

12. Kaebaja palub mõista vastustajalt välja kaebaja poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud

kokku.

13. Kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kannab menetluskulud üldjuhul

vastustaja (HKMS § 108 lg 6). HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud,

kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui

kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse

esitamisest. Sellest tulenevalt on kaebaja menetluskulude väljamõistmise osas vajalik võtta

seisukoht, kas kaebaja avavanglasse paigutamine oli tingitud vaide ja kaebuse esitamisest.

14. Kohtupraktikas on leitud, et HKMS § 108 lg 6 ei nõua menetluskulude vastustaja kanda

jätmise eeldusena seda, et kaebuse esitamine oleks tingimata ainus põhjus, miks vastustaja

andis akti või tegi toimingu, mis andis aluse menetluse lõpetamiseks. Kui vastustaja tegevus

võis olla ühtaegu ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb

vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest vaid siis, kui on ilmne, et kaebuse esitamise

mõju vastustaja tegevusele oli selgelt vähene ehk kui saab olla veendunud, et vastustaja oleks

3-25-869

samamoodi toiminud ka juhul kui kaebust ei oleks esitatud. (Tallinna Ringkonnakohtu

21.05.2024 määrus haldusasjas 3-23-2652 p 8). Vastustaja ei peaks HKMS § 108 lg 6 alusel

kandma menetluskulusid, kui kaebuse eesmärgi saavutamise tingis näiteks oluliste asjaolude

muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist. Seega peab kohtumenetluses

vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise ja kaebuse esitamise vahel esinema otsene

põhjuslik seos (vt Riigikohtu 10.01.2019 määrus nr 3-18-982, 10).

15. Leian, et praegusel juhul ei ole vangla põhjendanud, miks tehti varasemast teistsugune

otsus ja millised olulised asjaolud olid muutunud, et kaebaja siiski avavanglasse paigutati.

Seega kohaldub HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud üldreegel ja kaebaja menetluskulud tuleks

vastustajalt välja mõista.

16. Vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja on kohtule kohtu

määratud tähtajaks esitanud menetluskulude nimekirja koos arvega. Kaebaja palub

vastustajalt välja mõista kaebaja poolt seoses käesoleva halduskohtumenetlusega kantud

kulud kokku summas 1024,80 eurot koos käibemaksuga. Kaebaja 29.12.2025 avaldusest

nähtuvalt on kaebajale osutatud käesoleva kohtuasjaga seonduvalt õigusabi kokku 6 töötunni

ulatuses (tunnihinnaga 140 eurot) kliendikohtumiseks vanglas, õigusliku ja tõendusliku baasi

selgitamiseks ja kaebuse koostamiseks. Õigusabi maksumuseks ilma käibemaksuta on kokku

840 eurot. Lisatud arvelt aga nähtub, et see on koostatud 20.05.2025 ning arve saajaks on

märgitud Great Ideas Generator Limited, Company number: 15596123, 25A Wanless Road

SE24 0HW London. Arvel on teenus/toode märgitud: „Legal services regarding Q.H“ (dtl

146).

17. Eelnevast nähtub, et kaebaja eest on kohtuasjas menetluskulud kandnud ettevõte Great

Ideas Generator Limited. HKMS § 109 lg 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist

menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Riigikohtu praktikas on selles osas

siiski selgitatud, et kulud on väljamõistetavad vaid juhul, kui menetlusosalisel on tekkinud

kulude kandmise kohustus, s.o kohustus õigusabikulud tema eest tasunud isikule hiljem

hüvitada (HKMS § 109 lg 1¹ – vt Riigikohtu 27.11.2025 otsus nr 3-23-885, p 111; 09.06.2023

otsus nr 3-20-2247, p 27; 15.12.2022 otsus nr 3-20-1310, p 37.1). Seega on kohtupraktikast

tulenevalt vajalik esitada tõend kulude kandmise kohustuse tekkimise kohta. Kaebaja ei ole

väitnud ega tõendanud, et tal oleks tekkinud kohustus õigusabikulud Great Ideas Generator

Limited-ile hiljem hüvitada ning ka kohtule ei nähtu, et kaebajal oleks kohustus

õigusabikulud nimetatud ettevõttele hüvitada. Samuti ei ole arvelt näha, et osutatud

õigusabikulud oleks seotud just käesoleva kohtuasjaga. Seetõttu ei ole eelnevat arvestades

kaebaja õigusabikulud vastustajalt väljamõistetavad.

18. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub pärast määruse jõustumist asjas

tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastamisele.

19. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)