2-23-125394/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-125394

Tsiviilasi

WOOFORIUDE OÜ hagi Nativo OÜ vastu

võlgnevuse 4509 euro, sissenõudmiskulude 50 euro,

viivise 165,12 euro ja lisanduva viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

5810,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja WOOFORIUDE OÜ (endine ärinimi Staff Power

OÜ, registrikood 12111897), lepinguline esindaja Erkki

Evart

Kostja Nativo OÜ (registrikood 16345215), lepinguline

esindaja Olga Väina-Kesler

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Nativo OÜ-lt WOOFORIUDE OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue)

4509 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja seisuga 26. juuli 2023 sissenõutavaks

muutunud viivis 165,12 eurot.

3. Välja mõista Nativo OÜ-lt WOOFORIUDE OÜ kasuks viivis 0,066%

põhinõudelt (4509 eurolt) päevas alates 27. juulist 2023 kuni põhinõude

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta WOOFORIUDE OÜ menetluskuludest 99,79% Nativo OÜ kanda ja Nativo

OÜ menetluskulud tema enda kanda.

2. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg

2).

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Staff Power OÜ (uue ärinimega WOOFORIUDE OÜ, hageja) esitas 19.06.2023 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Nativo OÜ (kostja) vastu 4645,99 euro

saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 07.07.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 26.07.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista võlgnevuse 4509 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 165,12 eurot ja

alates 27.07.2023 viivise 0,066% päevas kuni nõude kohase täitmiseni ning

sissenõudmiskulud 50 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.03.2023 tööjõu vahendamise ja/või

rentimise lepingu nr XXX, mille kohaselt hageja saatis oma töötajad tööle kostja ettevõttesse,

kostja kohustus aga töötajate töötundide eest tasuma. Hageja väljastas kostjale arve nr 230407

summas 1476 eurot tasumise tähtajaga kuni 10.05.2023 ja arve nr 230503 summas 3033 eurot

tasumise tähtajaga kuni 10.06.2023. Arved on senini tasumata. Hageja osutas kostjale tööjõu

rendi teenust. Lepingu alusel andis hageja kostja kasutusse ühe renditöötaja (A. S., isikukood

XXX), kes töötas XXX kostja objektil. Lepingu täitmise koht oli Liivalaia 9, Tallinn, Eesti

Vabariik (ärihoone ehitusobjekt). Kostja varustas renditöötajat töövahendite ja materjalidega

ning tööde teostamise ajal allus renditöötaja kostja juhendamisele ja kontrollile. Kokkuleppe

kohaselt oli renditöötajate tunnihind 15 eurot, millele lisandus käibemaks. Märts 2023 töötas

hageja töötaja kostja juures 183,5 tundi tunnihinnaga 15 eurot, kokku 2752,50 euro eest.

Aprillis 2023 töötas ta kostja juures 165 tundi tunnihinnaga 15 eurot (arve nr 230407 on

koostatud 20. aprill – 30. aprill eest, töötunde 82,5), kokku 2475,00 euro eest ning mais 2023

töötas ta 168,5 tundi tunnihinnaga 15 eurot, mis teeb kokku 2527,50 euro eest.

Hageja ja A. S.i vahel oli sõlmitud töövõtuleping nr XXX. Renditöötajate töötunnid fikseeriti

töötaja poolt allkirjastatud tunnilehtedega iga kuu lõpus. Tunnilehtede alusel koostas hageja

arve, mille esitas koos tunnilehtedega kostjale tasumiseks. Arve teostatud tööde eest esitati

kostjale iga kuu lõpu seisuga ning see tuli tasuda 10 päeva jooksul, kostja ei ole vastu

vaielnud vastavatele andmetele hageja töötaja töötundide kohta. Kuigi pooltevaheline leping

nägi ette, et arvete tasumise aluseks on kasutajaettevõtja poolt kinnitatud tunni või tükitöö

tabel, mis on kasutajaettevõtja poolt allkirjastatud või kokku lepitud kasutajaettevõtja ning

vahendaja vahel, siis praktikas toimis lepingu täitmine sel teel, et töötaja koostas töötatud aja

kohta tunnilehed, esitas need hagejale, kes selle alusel koostas arve ja saatis selle tasumiseks

koos tunnilehtedega kostjale. Tegemist oli poolte vahel välja kujunenud praktikaga, kostja

tasus varasemad arved vastuväiteid esitamata. Hageja lõpetas koostöö kostjaga 01.06.2023,

kui hageja seaduslik esindaja saatis kostjale kirja, milles teavitas kostjat, et kuna kostja ei

täida raha maksmise kohtust, siis lõpetatakse koostöö kostjaga, ühtlasi hoiatati kostjat, et

hageja pöördub kohtu poole võlgnevuse sissenõudmiseks. Antud e-kirja näol oli tegemist

lepingu ülesütlemise teatega kostjale, kostja on selle kätte saanud ega ole seda vaidlustanud,

seega on see jõustunud.

4. Tulenevalt lepingu p-st 2.1.5. kohustub kasutajaettevõtja teavitama vahendajat lepingu

täitmise käigus asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada teenuse osutamist vahendaja

poolt ning andma vahendajale juhiseid teenuse osutamiseks, kui vahendaja neid nõuab.

Samuti näeb lepingu p 2.1.4. ette, et kasutajaettevõtja peab teavitama vahendajat kirjalikult

töötajapoolsest töökohustuste, töötegemise reeglite, tööohutuse või töötervishoiu nõuete

rikkumisest, hoiatuse tegemisest või tööõnnetuse toimumisest viivitamatult, hiljemalt teiseks

tööpäevaks pärast sündmuse toimumist, kui käesolevast punktist ei tulene teisiti.

Kasutajaettevõtja (kostja) on aga jätnud nimetatud kohustused täitmata, mistõttu ei saa ta

hilinemisega enam keelduda lepingujärgse tasu maksmisest ega põhjendada tasu

mittemaksmist väidetava hageja poolt saadetud töötaja tööülesannete rikkumise tõttu.

Hageja ei tunnista kostja tasaarvestusavaldust ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja on

väitnud, et hageja töötaja töö on tehtud puudustega ja kostja ei ole seda vastu võtnud. Samas

ei ole kostja enne arvete väljastamist sellest teada andnud hagejale nagu leping ette näeb.

Vastavad vastuväited on esimest korda esitatud alles käesolevas kohtumenetluses.

Kostja esitas 11.07.2023 kuupäeval K. L. poolt digitaalselt allkirjastatud leppetrahvi akti, kus

heidetakse ette, et AS TRV Kliima poolt rikuti juba lõplikult ja osaliselt viimistletud

ripplagesid hoone 3, 4, 5 ja 9ndal korrusel, samuti rikuti juba paigaldatud PVCkatet hoone 2.k

ventilatsioonikambris, vastava nõude suuruseks on 1450 eurot. Hagejale jääb arusaamatuks,

kuidas vastav nõue on seotud hagejaga või hageja töötajaga, kes saadeti tööle kostja juurde,

mitte AS TRV Kliima juurde. Hageja töötaja saadeti tegema keevitustöid, kusagil ei ole välja

toodud, et hageja töötaja oleks rikkunud vastavaid ripplagesid. Kostja ei ole esitanud

tõendeid, et ta oleks andnud õigeaegselt teada väidetavast rikkumisest hagejale. Seega ei ole

alust keelduda hageja arvete tasumisest viitega vastavale aktile, kuna hageja töötja rikkumine

on tõendamata ja väidetavast rikkumisest ei ole õigeaegselt teavitatud, tõendamata on ka

leppetrahvi maksmine. Lisaks on vastav akt kootatud peale seda, kui hageja pöördus antud

arvete mittetasumisest tulenevalt Pärnu Maakohtusse esitades maksekäsu kiirmenetluse

avalduse (19.06.2023), mille kostja esindaja võttis vastu 04.07.2023.

Kostja juurde tööle saadetud töötaja omas keevitaja kvalifikatsiooni. Vastavalt lepingu p-le

1.1.3. kohustus hageja kontrollima (võimaluste piires), et renditavatel või vahendatavatel

töötajatel oleks kasutajaettevõtja jaoks sobiv kvalifikatsioon, vajadusel eriharidus ja muud

vajalikud oskused. Vahendaja tagab, et kõik vahendatavad/renditavad töötajad omavad Eesti

Vabariigis töötamiseks kogu kasutajaettevõtja kasuks tegutsemise perioodil vajalikke lube,

dokumente vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele. Antud juhul oli vahendatud töötajal

vajalik kvalifikatsioon.

Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja ei kinnitanud suunatud töötaja kvalifikatsiooni.

Hageja pakkus kostjale mitmeid töötajaid, saatis nende kutsetunnistused ja muu vajaliku info.

Kostja leidis, et hageja töötaja, S. A., on talle sobiv, lubades ta töid teostama. Vastav töötaja

suunati kostja juurde tööle, kostjal oli võimalik veenduda töötaja kutsesobivuses, kostja kiitis

töötaja tööoskused heaks lubades ta tööle ja sellega seoses ei ole esitanud pretensioone, kostja

tasus töötajaga seoses esimesed kolm arvet. Antud töötja omas vajalikku kvalifikatsiooni,

kostja ülesanne oli selles veenduda, et töötaja tööoskused vastavad sellele, mida kostja ootas,

hilisemad vastuväited on põhjendamatud ja seni tõendamata. A. S. oli töötanud 4 aastat

keevitajana, lisaks omas veel elektriku kvalifikatsiooni, hagejat ei ole varem informeeritud

sellest, et hageja töötaja oleks teinud praaktööd, mida kostja pidi üle tegema. Hageja selgitab

lisaks, et kui PPA väljastab töölubasid ning samuti teeb enne väljastamist kontrolli, kas isikul

on vastav töökogemus või erihardus, vastasel juhul ei väljastata üldse tööluba, kui antud

juhtumi puhul töötajal nt keevituskogemust ei oleks.

Leppetrahvinõudest sai väidetavalt kostja teadlikuks juba 03.04.2023, siiski ei ole kostja

varem seda nõuet esitanud. Lepinguga oli aga määratud pretensioonidest esitamise

konkreetsed tähtajad, seega tulnuks võimalik leppetrahvinõue esitada varem kui kolm kuud

rikkumisest teada saamisest, mistõttu ei saa neid nõudeid tasaarvestada hageja nõuetega.

Sama vastuväite esitab hageja ka kostja teisele leppetrahvinõudele.

KOTJA VASTUVÄITED

5. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

6. Hageja osutas kostjale tööjõu rendi teenust. Hagejaga lepingulistes suhetes olev isik töötas

kostja ettevõttes alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Seega sõlmisid pooled tööjõu

rendilepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse ühe renditöötaja (A. S.), kes töötas

keevitajana kostja objektil. Lepingu täitmise koht oli Liivalaia 9, Tallinn, Eesti Vabariik

(ärihoone ehitusobjekt). Hageja väljastas kostjale arve nr 230407 summas 1476 eurot

tasumise tähtajaga kuni 10.05.2023 ja arve nr 230503 summas 3033 eurot tasumise tähtajaga

kuni 10.06.2023. Kostja arveid ei aktsepteerinud, kuna hageja suunatud tööjõud ei täitnud

oma tööülesandeid kvaliteetselt, millest kostja on hagejale teatanud. Samuti ei kinnitanud

hageja suunatud töötaja kvalifikatsiooni. Kuna hageja suunas kvalifikatsiooni kinnitamata

isiku kostja objektile, ei saa hageja nõuda tasu kvalifitseeritud töötaja määral. Kuna töö oli

tehtud puudustega, ei ole kostja tööd vastu võtnud.

Juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue on mingil määral põhjendatud, palub kostja

tasaarvestada hageja nõue kostjale tekitatud kahjuga (leppetrahv). Hageja poolt võimaldatud

tööjõu ebakvaliteetselt teostatud töö eest sai kostja leppetrahvi summas 1450 eurot. Hageja

töötaja on kasutanud kaubaveo lifti ning selle eest sai kostja trahvi 1500 eurot. Kokku

moodustab kostja nõue hageja vastu 2950 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

8. TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest ning hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438 lg 1

kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei ole otsust tehes

seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7).

9. Hageja nõuab kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist ning viivist raha maksmise

kohustuste täitmisega viivitamise eest. Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS §

108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast

võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt

täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1

esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

10. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

-

hageja (vahendaja) ja kostja (kasutajaettevõtja) sõlmisid 01.03.2023 tööjõu rentimise-

ja/või vahendamise lepingu nr XXX (leping), mille kohaselt saatis hageja oma

töötajad tööle kostja ettevõttesse, kostja kohustus aga töötajate töötundide eest tasuma

(dtl 42-45);

-

hageja osutas kostjale tööjõu rendi teenust ning andis kostja kasutusse ühe renditöötaja

(A. S., isikukood XXX, dtl 53), kes töötas keevitajana kostja objektil;

-

lepingu täitmise koht oli Liivalaia 9, Tallinn, Eesti Vabariik (ärihoone ehitusobjekt);

-

hageja väljastas kostjale arve nr 230407 summas 1476 eurot tasumise tähtajaga kuni

10.05.2023 (dtl 46) ja arve nr 230503 summas 3033 eurot tasumise tähtajaga kuni

10.06.2023 (dtl 47);

-

kostja ei ole ülalnimetatud arveid tasunud;

-

hageja lõpetas koostöö kostjaga (st ütles lepingu üles) 01.06.2023 (dtl 61, tõlge dtl

70).

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on hageja ees lepingust tulenevaid täitmata

kohustusi.

12. Asja materjalidest nähtuvalt ja vaidlustamata asjaolude kohaselt on poolte vahel

01.03.2023 sõlmitud tööjõu rentimise- ja/või vahendamise leping, mille kohaselt hageja saatis

oma töötajad tööle kostja ettevõttesse, kostja kohustus aga töötajate töötundide eest tasuma.

Kohus selgitab, et selline leping on käsundusleping VÕS 35. peatüki (§-d 619–634) mõttes.

Üks isik (käsundisaaja ehk tööjõu vahendaja) kohustub lepingu alusel osutama teisele isikule

(käsundiandjale ehk tööjõu kasutajale) teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest

tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619 lg 1).

Käsundisaaja käsunduslepingu järgne tasu maksmise nõue muutub VÕS § 628 lg 1 järgi

sissenõutavaks üldjuhul teenuse osutamise järel. Vaidlustamata asjaolude kohaselt väljastas

hageja kostjale arve nr 230407 summas 1476 eurot tasumise tähtajaga kuni 10.05.2023 ja arve

nr 230503 summas 3033 eurot tasumise tähtajaga kuni 10.06.2023, millised on senini

tasumata. Kostja väidete kohaselt ei aktsepteerinud ta nimetatud arveid, kuna hageja suunatud

tööjõud ei täitnud oma tööülesandeid kvaliteetselt ning hageja suunas kvalifikatsiooni

kinnitamata isiku kostja objektile. Kostja väidab, et hageja poolt võimaldatud töötaja töö ei

vastanud lepingutingimustele, töö oli tehtud puudustega.

13. VÕS § 628 lg 1 ei seo tasunõude sissenõutavaks muutumist tööde üleandmise ja

vastuvõtmisega, vaid kindlate ajavahemike järgi käsundi täitmisega. Vaidlus puudub, et

hageja osutas kostjale tööjõu rendi teenust ning hagejaga lepingulistes suhetes olev isik (A.

S.) töötas kostja ettevõttes alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Pooled on lepingu p-s 4.1.

kokku leppinud, et teenuse osutamise eest tasub kostja hageja poolt esitatud arvete alusel,

mille aluseks on kostja poolt kinnitatud tunni või tükitöö tabel, mis on kostja esindaja poolt

allkirjastatud või kokkulepitud kostja ning hageja vahel. Lepingu p 4.2. kohaselt koostab

hageja arve vastavalt kostja poolt esitatud töötaja tööaja arvestusele kaks korda kuus, mille

maksetähtaeg on 5 päeva ning lepingu p 4.3. järgi toimub vastava tasu maksmine ülekandega

hageja arveldusarvele. Arvete laekumist loetakse päevast, kui arves kajastatav summa on

laekunud hageja pangakontole. Lepingu p-s 4.4. on pooled kokku leppinud, et antud lepingu

alusel vahendatava või renditava töötaja hind on: keevitaja katseajal (1 kuu) 15 €/tunnis,

keevitaja peale katseaega 16 €/tunnis, santehnik katseajal (1 kuu) 14,50€/tunnis ja santehnik

peale katseaega 15 €/tunnis. Tunnihindadele lisandub käibemaks.

14. Vaidlus puudub, et lepingu alusel andis hageja kostja käsutusse töötaja (A. S.), kelle

ülesanne oli teha keevitustöid kostja juures. Asja materjalidest nähtub, et 2023 märtsis töötas

hageja töötaja kostja juures 183,5 tundi tunnihinnaga 15 eurot, kokku 2752,50 euro eest,

aprillis töötas ta kostja juures 165 tundi tunnihinnaga 15 eurot (arve nr 230407 on koostatud

20. aprill – 30. aprill eest, töötunde 82,5), kokku 2475 euro eest ja mais töötas 168,5 tundi

tunnihinnaga 15 eurot, mis teeb kokku 2527,50 euro eest (vt dtl 54-55). Hageja ja A. S.i vahel

oli sõlmitud töövõtuleping nr XXX (vt dtl 56-57). Renditöötajate töötunnid fikseeriti töötaja

poolt allkirjastatud tunnilehtedega iga kuu lõpus. Tunnilehtede alusel koostas hageja arve,

mille esitas koos tunnilehtedega kostjale tasumiseks. Arve teostatud tööde eest esitati kostjale

iga kuu lõpu seisuga ning see tuli tasuda 10 päeva jooksul. Kostja ei ole vastu vaielnud

vastavatele andmetele hageja töötaja töötundide kohta. Hageja on selgitanud, et kuigi

pooltevaheline leping nägi ette, et arvete tasumise aluseks on kasutajaettevõtja poolt

kinnitatud tunni või tükitöö tabel, mis on kasutajaettevõtja poolt allkirjastatud või kokku

lepitud kasutajaettevõtja ning vahendaja vahel, siis praktikas toimus lepingu täitmine sel teel,

et töötaja koostas töötatud aja kohta tunnilehed, esitas need hagejale, kes selle alusel koostas

arve ja saatis selle tasumiseks koos tunnilehtedega kostjale. Seega tegemist oli poolte vahel

välja kujunenud praktikaga, millele kostja ei ole ka vastu vaielnud. Sellist praktikat tõendab

ka asjaolu, et kostja tasus varasemad arved vastuväiteid esitamata (vt dtl 58-60).

15. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.1.5. järgi kohustub kostja teavitama hagejat lepingu

täitmise käigus asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada teenuse osutamist hageja

poolt ning andma hagejale juhiseid teenuse osutamiseks, kui hageja neid nõuab. Samuti näeb

lepingu p 2.1.4. ette, et kostja peab teavitama hagejat kirjalikult töötajapoolsest töökohustuste,

töötegemise reeglite, tööohutuse või töötervishoiu nõuete rikkumisest, hoiatuse tegemisest või

tööõnnetuse toimumisest viivitamatult, hiljemalt teiseks tööpäevaks pärast sündmuse

toimumist, kui käesolevast punktist ei tulene teisiti. Vastavalt lepingu p-le 2.1.10. on kostja

kohustatud hindama ja teavitama hagejat igasugustest puudujääkidest esimese kolme (3)

tööpäeva jooksul. Kui olulisi probleeme ei täheldata arvestatakse töötaja vastu võetuks. Asja

materjalidest ei nähtu, et kostja oleks oma ülalnimetatud lepingulisi kohustusi täitnud.

Vastavad väited on kostja esitanud alles käesolevas kohtumenetluses 16.11.2023 vastuses

hagile. Kohus palus 13.05.2025 määruses kostjal selgitada ja tõendada, kas, millal ja millise

sisuga teavitused vaidlusaluse töötaja töö kohta ta hagejale on edastanud. Kostja vastavaid

asjaolusid kohtule ei selgitanud ega tõendanud. Lisaks palus kohus kostjal selgitada, mida ta

soovib tõendada Word failis kirjavahetuse väljavõttega INF Ehitus OÜ ja M. L. vahel (st

16.11.2023 vastuse lisa 1 Teade arvete aktsepteerimata jätmise kohta; vt dtl 133-134) ning

kuidas on see seotud hageja töötaja väidetavate rikkumistega, kes pidi objektil tegema

keevitustöid. Kuna hageja vaidlustas tõendi ehtsuse, tuli kostjal esitada vastav kirjavahetus

originaalis kohtule ja seda mitte teise formaati panduna. Kostja jättis ka selle kohtu korralduse

täitmata. Kuigi kohtu hinnangul ei tõenda see kirjavahetus kuidagi hageja töötaja väidetavaid

rikkumisi, jätab kohus praegusel juhul vaidlusaluse Word failis kirjavahetuse arvestamata

TsMS § 238 lg 5 teise lause alusel, st põhjusel, et see tõend on ka ebausaldusväärne.

Seejuures on kohus kostjale eelnevalt teada andnud, et kõnesoleva tõendi usaldusväärsus on

seatud kahtluse alla ja andnud talle võimaluse esitada oma vastuväited tõendi

ebausaldusväärsuse väitele (vt dtl 240-243).

16. Kostja on kohtule esitanud 11.07.2023 allkirjastatud leppetrahvi akti (koos fotodega),

milles heidetakse ette, et AS TRV Kliima poolt rikuti juba lõplikult ja osaliselt viimistletud

ripplagesid hoone 3, 4, 5 ja 9ndal korrusel, samuti rikuti juba paigaldatud PVCkatet hoone 2.k

ventilatsioonikambris, vastava nõude suuruseks on 1450 eurot (vt dtl 136-144). Kuna nii

hagejale kui ka kohtule jäi arusaamatuks, kuidas vastav nõue on seotud hagejaga või hageja

töötajaga, kes saadeti tööle kostja juurde, mitte AS TRV Kliima juurde, palus kohus

13.05.2025 määruses vastavat asjaolu kostjal selgitada. Kostja kohtu korraldust täitnud ei ole.

Kohtu hinnangul ei ole asjas esitatud tõendeid, millest nähtuksid hageja töötaja väidetavad

rikkumised. Samuti ei ole tõendeid selle kohta, et kostja oleks teavitanud hagejat väidetavatest

rikkumistest. Lisaks on vastav akt kootatud alles peale seda, kui hageja pöördus vaidlusaluste

arvete mittetasumisest tulenevalt Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega

(19.06.2023), mille kostja esindaja võttis vastu 04.07.2023.

17. Hageja on esitanud tõendid, millest nähtub, et kostja juurde tööle saadetud töötaja omas

keevitaja kvalifikatsiooni (vt dtl 155). Lepingu p-st 1.1.3. tulenevalt kohustus hageja

kontrollima (võimaluste piires), et renditavatel või vahendatavatel töötajatel oleks kostja jaoks

sobiv kvalifikatsioon, vajadusel eriharidus ja muud vajalikud oskused. Hageja tagab, et kõik

vahendatavad/renditavad töötajad omavad Eesti Vabariigis töötamiseks kogu kostja kasuks

tegutsemise perioodil vajalikke lube, dokumente vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele.

Antud juhul oli vahendatud töötajal (A. S.) vajalik kvalifikatsioon. Seega on kostja väide

töötaja kvalifikatsiooni puudumise kohta alusetu.

18. Lepingu p-st 2.2.3. nähtuvalt oli kostjal õigus hinnata töötaja sobivust ametikohale

vastavalt tööülesannete täitmisele ning esitada hagejale ettepanek lõpetada vahendatud või

renditud töötajaga koostöö katseaja ebarahuldavate tulemuste põhjal, kui need on eelnevalt

tõendatud. Lepingu p 2.2.4. kohaselt kui vahendatud töötaja osutub mingil põhjusel siiski

sobimatuks, tuleb teavitada sellest koheselt hagejat. Hagejal on aega teavitamise hetkest 7

päeva, et proovida vahendatud töötaja töökvaliteeti tõsta. Kui 7 päeva jooksul siiski ei olda

rahul töötaja tööga, peab hageja võimaluste piires ja mõistliku ajaga asendama töötaja. Lisaks

leppisid pooled lepingu p-s 2.2.5. kokku, et kostjal on õigus esitada mittevastavuse akt või

reklamatsioon mitte hiljem kui 24 tunni möödumisel juhtunust kirjalikku taasesitamist

võimaldaval viisil kui kostja on leidnud renditöötaja töös olulise vea, mis tekkis viimase raske

hooletuse või tegevusetuse tagajärjel. Kirjeldatud olukorra tekkimisel teostavad pooled

läbirääkimisi ning otsustavad iga üksikjuhtumi korral, kas viga on võimalik parandada või

tuleb kahju osa - poolte vahel solidaarselt hüvitada. Kokkulepe fikseeritakse kirjalikult.

19. Asja materjalidest nähtuvalt pakkus hageja kostjale mitmeid töötajaid, saatis nende

kutsetunnistused ja muu vajaliku info (vt dtl 160-165). Kostja leidis, et hageja töötaja, S. A.,

on talle sobiv, lubades ta töid teostama. Vastav töötaja suunati kostja juurde tööle ja kostjal

oli võimalik veenduda töötaja kutsesobivuses, kuid kostja väidetavast mittesobivusest hagejat

ei teavitanud. Seega kostja kiitis töötaja tööoskused heaks, lubades ta tööle ja sellega seoses ei

ole kostja pretensioone esitanud. Kostja tasus ka töötajaga seoses esimesed kolm arvet (vt dtl

152-154). Antud töötja omas vajalikku kvalifikatsiooni, kostja ülesanne oli selles veenduda, et

töötaja tööoskused vastavad sellele, mida ta ootas, hilisemad vastuväited on põhjendamatud ja

tõendamata. A. S. oli töötanud 4 aastat keevitajana, lisaks omas veel elektriku kvalifikatsiooni

(vt dtl 155-158). Hageja selgitas lisaks, et kui PPA väljastab töölubasid ning samuti teeb enne

väljastamist kontrolli, kas isikul on vastav töökogemus või eriharidus, vastasel juhul ei

väljastata üldse tööluba, kui antud juhtumi puhul töötajal nt keevituskogemust ei oleks.

20. VÕS § 76 lg-tele 1 ja 3 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning

kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 76 lg-st 4 tuleneb, et kui võlausaldaja on

talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik,

täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Eeltoodust tulenevalt on hageja

lepingu alusel osutanud kostjale tööjõu rendi teenust ning kostja on kohustatud hagejale selle

eest maksma tasu. Kostja väited töö kvaliteedi, puuduste ja töötaja kvalifikatsiooni kohta ei

ole menetluses tõendamist leidnud. VÕS § 628 lg 1 sätestab, et juhul, kui käsundisaajale

maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava

ajavahemiku möödumisel. Pooled on lepingu p-s 1.1.1. kokku leppinud, et kostja maksab

töötajate eest hagejale tasu vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Kostja kohustus tasuma

arve nr 230407 summas 1476 eurot hiljemalt 10.05.2023 ja arve nr 230503 summas 3033

eurot hiljemalt 10.06.2023. Seega muutusid hageja tasunõuded VÕS § 82 lg 7 mõttes

sissenõutavaks vastavalt 11.05.2023 ja 11.06.2023.

21. Kostja on 16.11.2023 vastuses märkinud, et juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue on

mingil määral põhjendatud, siis kostja palub tasaarvestada hageja nõude kostjale tekitatud

kahjuga (leppetrahv 2950 eurot). VÕS § 186 p 2 kohaselt on võlasuhte lõppemise aluseks

muu hulgas tasaarvestus. VÕS § 197 lg-st 1 tuleneb, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled)

on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib

kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui

tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse

täitmist. Kooskõlas sama paragrahvi teise lõike esimese lausega lõppevad tasaarvestuse

tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada,

kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tasaarvestus toimub VÕS § 198 kohaselt avalduse tegemisega

teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.

22. Kohus selgitab, et seadus ei sätesta nõudeid tasaarvestuse avalduse sisule. Minimaalselt

peab tasaarvestuse avaldusest tulenema, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse,

tasaarvestuse avalduse alusel peab seega olema identifitseeritav nii nõue või nõuded, millega

tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (aktiivnõue), kui ka teise poole nõue või nõuded, mida

tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (passiivnõue). Tasaarvestuse avaldusest ei pea

tulenema tasaarvestatavate nõuete suurus ning see, millises ulatuses vastavad nõuded

tasaarvestatakse, samuti ei pea tasaarvestuse avaldusele olema lisatud arvestus, millises

ulatuses vastavad nõuded lõppevad (vt Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207).

Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul jt. Tallinn 2006, lk 667).

23. Kohtu hinnangul puudub kostjal hageja vastu nõue, millega ta saaks hageja nõude

tasaarvestada. Kostja soovib hageja nõude tasaarvestada temale väidetavalt tekitatud kahjuga

(leppetrahv 2950 eurot). Kostja ei ole vaatamata kohtu korraldusele (vt dtl 243) selgitanud ega

tõendanud oma väidetava nõude olemasolu hageja vastu ega selle suurust. Ülalpool on kohus

käsitlenud ka kostja esitatud tõendeid (väidetavaid leppetrahve, dtl 133-144) ning leidnud, et

nendel seoses hageja ja tema töötajaga puudub.

24. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud oma nõude olemasolu hageja

vastu ning hageja põhivõlgnevus ei ole VÕS § 186 p 2 alusel tasaarvestusega lõppenud.

25. Ülaltoodust lähtudes tuleb hageja poolt kostja vastu esitatud tasunõue summas 4509 eurot

(sh käibemaks 20%) rahuldada.

26. Õiguslikult põhjendatud on ka hageja poolt esitatud viivisenõue. Hageja arvestuse

kohaselt on 26.07.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude suuruseks 165,12

eurot (vt viivisearvestus dtl 37, 71, 72). Kostja ei ole viivisenõudele iseseisvaid vastuväiteid

esitanud. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus raha maksmise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sisalduva

täpsustuse järgi võib viivist nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Vaidlus puudub, et hageja on vastavad arved kostjale edastanud ning kostja on

jätnud tasumata ülalkäsitletud arved, mille tasumiseks ta oli lepingu järgi kohustatud. Lepingu

p-s 6.4. on pooled kokku leppinud, et lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamisel

kohustub viivituses olev pool tasuma viivist 0,066% tasumata summast iga viivitatud

kalendripäeva eest.

27. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist ka vastavalt TsMS §-le 367, mille kohaselt

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele ka viivis, mis ei olnud 26.07.2023 seisuga veel

sissenõutavaks muutunud. Kohus mõistab kostjalt välja viivise 0,066% põhinõudelt (4509

eurolt) päevas alates 27.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

28. Hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt. Kui võlausaldaja

võib nõuda viivist, võib ta VÕS § 113¹ lg 1 alusel nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 40 eurot. Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus

ületab seda summat, võib ta VÕS § 113¹ lg 2 järgi nõuda viivist ja sissenõudmiskulude

kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on

olemas. Need sätted on käesoleval juhul kohaldatavad, sest mõlemad pooled tegelevad

majandustegevusega.

29. Eelnevalt märgitust järeldub, et 40 euro osas ei pea hageja sissenõudmiskulude suurust

tõendama, küll aga ülejäänud osas. Oma õiguste jõustamiseks tehtud kulutused on hüvitatavad

kahjuna, mille puhul hageja peab järgima tavalist kahju hüvitamise nõude tõendamiskoormist

(vt nt Riigikohtu 21.04.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-14-6942, p 14 ja seal viidatud varasem

praktika). Asja materjalidest nähtuvalt saatis hageja 05.06.2023 kostjale nõudekirja (dtl 49-

52). Seoses koostatud nõudekirjaga nõuab hageja kostjalt kahjuhüvitisena 50 eurot. Sellele

eelnenud maksekäsu kiirmenetluses on hageja nõudnud kostjalt sissenõudekulusid 40 eurot.

Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks seoses käesolevas asjas esitatud nõudega tekkinud 40

eurot ületav sissenõudmiskulu. Neil kaalutlustel rahuldab kohus hageja sissenõudmiskulude

nõude 40 euro ulatuses. Ülejäänud osas (s.o 10 eurot) jätab kohus sissenõudmiskulu välja

mõistmata.

30. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevuse (põhinõue) 4509 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, seisuga 26.07.2023

sissenõutavaks muutunud viivise 165,12 eurot ja viivise 0,066% põhinõudelt (4509 eurolt)

päevas alates 27.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Rahuldamata jääb nõue

sissenõudmiskulude summas 10 eurot hüvitamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

31. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtul tuleb TsMS § 163

kohaldamisel tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane (vt nt Riigikohtu 27.03.2017

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17, p 17). See tähendab muu hulgas, et arvestades kõiki

menetluse asjaolusid, tuleks menetluskulude jaotamisel siiski võimalust mööda silmas pidada

ka TsMS § 162 lg-s 1 väljenduvat üldist põhimõtet, mille kohaselt tuleks poolele, kes

kohtusse pöördumisega saavutas peamises osas taotletud eesmärgi, tema kantud

menetluskulud asjaomases ulatuses hüvitada. Nii tuleks mitme erineva kulude jaotamise

võimaluse vahel valides muu hulgas arvestada nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise

proportsiooniga (vt nt Riigikohtu 27.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17, p 17;

11.06.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-14, p 34; 23.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-

13, p 17). Samas ei pruugi hagi rahuldamise proportsioon olla ainumäärav ning arvesse tuleb

võtta kõiki menetluse asjaolusid. Ennekõike on võimalik ja põhjendatud lähtuda

menetluskulude jaotamisel hageja nõuete rahuldamise proportsioonist juhul, kui kõik hagis

esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele (vt Riigikohtu 28.09.2020 otsus tsiviilasjas nr

2-16-8751/184, p 31; 29.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-56641/69, p 23.1). See ei takista

kohtul konkreetses asjas hageja rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada ka muid

asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on

pooltel menetluses kulud tekkinud (vt Riigikohtu 28.09.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-16-

8751/184, p 31).

32. TsMS § 163 lg 1 eesmärk on tagada õiglane menetluskulude jaotus. Seega tuleb kohtul

langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine valik, arvestades võimalikult suures

ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja kohtusse pöördumisega taotletud

eesmärgi. Seejuures on TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise viisid põhimõtteliselt

võrdse kaaluga (seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside vahel valiku tegemiseks siduvat

ega ka soovituslikku järjekorda) ning õiglase tulemuse saavutamiseks on võimalik neid

jaotusviise ka kombineerida. Nii saab olukorras, kus hageja nõue valdavas osas rahuldatakse,

ühe võimalusena jätta hageja menetluskulud osaliselt kostja kanda ning kostja menetluskulud

kostja enda kanda. Proportsioon, milles kostja sellise jaotuse korral hageja menetluskulud

kannab, peaks lisaks nõude rahuldamise hinnangulisele ulatusele sõltuma ka menetluse

asjaoludest (vt nt Riigikohtu 20.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-2709, p 13).

33. Kohus leiab, et hageja saavutas ülekaalukas osas oma kohtusse pöördumise eesmärgi.

Arvestades hageja ühe nõude osalise rahuldamata jätmise põhjendusi, samuti asjaolu, et kohus

rahuldab hageja hagi osaliselt ja seda 99,79% ulatuses, on kohtu hinnangul õiglane jätta

hageja menetluskuludest 99,79% kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

34. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja

sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).

35. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)