2-24-124831/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile

Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-124831

Kohtuasi

AS ÜHISTEENUSED hagi Ostway OÜ vastu võla

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. juuni 2025 otsus (otsuses ekslikult

märgitud otsuse kuupäevaks 13. juuni 2025)

Kaebuse esitaja ja liik

Ostway OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja Ostway OÜ (registrikood 11368985), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Ostway OÜ apellatsioonkaebust Harju Maakohtu

16. juuni 2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-24-124831.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele

käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Ostway OÜ kanda.

AS-il ÜHISTEENUSED puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest alates.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses

sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 02.07.2024 maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Ostway OÜ (kostja) vastu 160 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas

makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 05.08.2024 määrusega anti nõue üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 08.08.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus välja mõista

leppetrahvi (põhinõue) 50 eurot, viivised 24,19 eurot ja sissenõutavaks mittemuutunud

viivised kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks

palus hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 80 eurot.

3. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja sõidukit registreerimismärgiga XXXXXX 19.06.2021

ja 31.07.2021 parkimiskorralduse nõudeid rikkudes Tallinnas Merivälja tee 34 asuvas parklas.

Parkimist korraldab selles parklas hageja. Parklas tohib parkida parkimiskella kasutades 1

tund tasuta või makstes parkimistasu. Kostja ei fikseerinud parkimisaja algust ega maksnud

parkimistasu. Leppetrahv iga rikkumise eest on 40 eurot.

4. Leppetrahvi tasumisega viivitamise tõttu nõuab hageja kostjalt seaduses sätestatud viivist.

Lisaks nõuab hageja sissenõudmiskulu hüvitamist VÕS § 1131 lg 1 alusel mõlemalt

leppetrahvinõudelt 40 eurot (kokku 80 eurot).

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, märkides samas, et ta ei vaidle 19.06.2021 väljastatud

leppetrahvile vastu. 31.07.2021 toimunud parkimisega seotud nõue on põhjendamatu. Hageja

ei ole tõendanud, et fotod kostja sõidukist on tehtud konkreetses kohas ja ajahetkel ning et

kostjal oli võimalik tutvuda parkimistingimustega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 16.06.2025 otsusega (otsuses ekslikult märgitud otsuse

kuupäevaks 13.06.2025) hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 154,19 eurot ja viivise

põhinõude (50 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

09.08.2024 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 25,81 eurot. Menetluskulud

jäid kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt välja riigilõivu 100 eurot ja lepingulise esindaja

kulu 507 eurot ning viivise menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ettenähtu ulatuses

käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Kohus luges esitatud fotodega tõendatuks, et kostja parkis sõidukit registreerimismärgiga

XXXXXX Merivälja tee 34 parklas 19.06.2021 kell 15:24 ja 31.07.2021 kell 13:50. Hageja

on tõendanud liikluskorralduse tähistust, infotahvlite sisu ja paigutust Merivälja tee 34

parklas 19. juunile ja 31. juulile 2021.a mõistlikult lähedase aja seisuga. Parkimistingimustega

on ette nähtud parkimiskorraldus, mida hageja hallatavale parkimisalale oma sõiduki parkinud

isikud peavad järgima ning selliste isikute kohustus tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot

parkimistingimuste rikkumise eest. Hageja esitatud fotodelt nähtuvalt ei olnud sõiduki

esiklaasil või armatuurlaual dokumenti, mis parkimistingimuste kohaselt tõendab parkimise

õigust. Samuti ei olnud sõiduki esiklaasil või armatuurlaual parkimiskella. Eeltoodust

tulenevalt on kostja rikkunud parkimistingimusi. Hageja on tõendanud leppetrahvinõuete

panemise sõiduauto kojamehe vahele.

8. Kohus asus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 40 eurot tasumist

19.06.2021 sõlmitud parkimislepingu rikkumise eest ning leppetrahvi 40 eurot tasumist

31.07.2021 sõlmitud parkimislepingu rikkumise eest. Hageja palus hagi esemes kostjalt

hageja kasuks välja mõista põhivõla 50 eurot (dtl-d 20-21). Kohus märkis, et ei ületa hageja

esitatud nõude piire ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 50 eurot.

9. Hageja nõuab kostjalt 19.06.2021 väljastatud leppetrahvilt 40 eurot arvestatud viivise 12,28

eurot tasumist ajavahemiku 06.07.2021 kuni 08.08.2024 eest. Samuti nõuab hageja kostjalt

31.07.2021 väljastatud leppetrahvilt 40 eurot arvestatud viivise 11,91 eurot tasumist

ajavahemiku 17.08.2021 kuni 08.08.2024 eest. Kohus leidis eelnevalt, et hagejal on õigus

nõuda kostjalt 19.06.2021 väljastatud leppetrahvi 40 eurot ning 31.07.2021 väljastatud

leppetrahvi 40 eurot. Seetõttu on hageja VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne viivisenõue (kokku

24,19 eurot) põhjendatud. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõude

50 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast 09.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas

ulatuses kui 25,81 eurot (põhinõue 50 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 24,19 eurot =

25,81 eurot).

10. VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt kahelt

leppetrahvinõudelt sissenõudekulude kokku summas 80 eurot tasumist. Võlausaldaja

nõudeõigus, mis tuleneb VÕS § 113¹ lg 1, ei sõltu sellest, kas ja milliseid toiminguid on

võlausaldaja võla sissenõudmiseks teinud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 113¹

lg 1 järgi sissenõudmiskulude hüvitamist mõlemalt leppetrahvi tasumise nõudelt. Kohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 80 eurot.

Apellatsioonkaebus

11. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja jätta hagi rahuldamata.

12. Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Parkimistingimused peavad olema pildistatud

sama ajahetke seisuga, kui on väljastatud leppetrahv. Käesoleval juhul ei ole teada, kas kostja

poolt pargitud ajahetkel olid parkimistingimused olemas viisil, et kostjal oli parklasse

sisenemisel mõistlik võimalus nendega tutvuda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

14. Ringkonnakohus märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas

ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmäärasid, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

TsMS § 405 lg 1 mõttes.

15. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 442 lg 10 sätestab, et TsMS

§ 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on

maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta.

Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.

16. Maakohus on vaidlusaluses otsuses märkinud, et ta ei anna luba edasikaebamiseks. Samuti

ei ole maakohus, ringkonnakohtu hinnangul, otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõigust, selgelt rikkunud menetlusõigust ega selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid.

17. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama

pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud

viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning

maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt

rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud

minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või

tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Määruse pikemalt

põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10.04.2019

määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).

18. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus

on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus selle tagastamiseks.

19. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud

kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1). Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse

ega edastada seda hagejale, siis puuduvad hagejal ringkonnakohtus menetluskulud, mida

rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)