2-23-17847/69 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Kohtujurist Katrin Lillemäe Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-17847 Tsiviilasi

K. K. hagi E. I. vastu pärandi sundosa väljanõudmiseks Menetlustoiming Kompromissi

kinnitamine,

menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K. K. (isikukood XXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Kostja E. I. (isikukood XXX) Asja läbivaatamine Kohtuistungil 15. jaanuar 2026 RESOLUTSIOON

1. Kinnitada K. K. ja E. I. vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:

1.1. K. K. loobub hagist E. I. vastu pärandi sundosa väljanõudmiseks.

1.2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-17847 seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega. 3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda, va riigi õigusabi kulud, mis jäävad riigi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Harju Maakohtu menetluses on K. K. (hageja) hagi E. I. (kostja) vastu pärandi sundosa väljanõudmiseks. Hagis toodud asjaolude kohaselt suri XXX hageja isa ja kostja abikaasa U. I.. Hagiavalduse kohaselt päris kostja U. I.e kogu vara notariaalse abikaasade vastastikuse testamendi alusel. Hageja leiab, et

U. I.el oli surma hetkel hageja ülalpidamiskohustus, mida ta enne oma surma vabatahtlikult täitis. Seetõttu leiab hageja, et tal on õigus sundosale summas 5000 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu. 2.

15. jaanuaril 2026 toimus asjas eelistung. Pooled arutasid kompromissi ja jõudsid järgnevale kokkuleppele: hageja loobub hagist ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus kandis poolte kompromissi protokolli Kohus selgitas menetlusosalistele kompromissi kinnitamise korda ja menetluse lõpetamise tagajärgi. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. 4. Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3). Kuna hagejale on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (20. september 2023 määrus asjas nr 2-23-12088), puudub hagejal kohustust hüvitada riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu ja kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik