4-25-3833/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-3833

Kohtunik

Margit Roots-Dervishi

Kohtuistungi sekretär

Maarit Maria Kopso

Tõlk

Ingrid Oja

Väärteoasi

Mark Ševtšenko väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1

järgi

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti 14. oktoobri 2025 otsus

väärteoasjas nr 2301,25,000424, millega Mark Ševtšenkot

karistati LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut,

s.o 800 eurot

Menetlusalune isik

Mark Ševtšenko – isikukood: 38907040368; elukoht: xxx

Kaitsja

Aleksei Smelov

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi esindaja Jaak

Paju

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134, maakohus

otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 14. oktoobri 2025 otsus väärteoasjas nr

2301,25,000424 osaliselt, s.o Mark Ševtšenkole mõistetud karistuse karistuse täitmise

tähtaja osas.

2. Teha karistuse täitmise aja osas uus otsus, millega määrata, et LS § 223 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv 100 trahviühikut, s.o

800 eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 6 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest (tasuda igakuiselt vähemalt 135 eurot ja viimasel kuul 125

eurot) kohtuvälise menetleja otsuse märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele,

märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220255074648.

3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

4-25-3833

4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

5. Jätta menetlusaluse isiku Mark Ševtšenko kaitsja kaebus rahuldamata.

6. Jätta rahuldamata menetlusaluse isiku kaitsja taotlus hüvitada valitud kaitsjale

makstud tasu.

7. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet koostas 16. septembril 2025 väärteoasjas nr 2301,25,000424

väärteoprotokolli nr AB1674082, mille teokirjelduse kohaselt juhtis M. Ševtšenko 13. juulil

2025 kell 18:56 mootorsõidukit Yamaha YZF-R1 registreerimismärgiga XXX Tallinnas,

Järvevana tee ja Tartu mnt ristmikul, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara.

Sõitmisel ei kohandanud oma sõiduki kiirust liiklusoludele ja tee seisukorrale vastavaks ning

kaotas seetõttu sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning kukkus. Oma tegevusega põhjustas

varalise kahju A Ale (varalise kahju tekkimine on fikseeritud fotode ja vaatlusprotokolliga).

Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 16 lg 1 ja LS § 50 lg 3 p

1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupi 14. oktoobri 2025 otsusega väärteoasjas nr 2301,25,000424 karistati

M. Ševtšenkot LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 800 eurot.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas 21. oktoobril 2025 kaebuse menetlusaluse isiku

kaitsja Aleksei Smelov. Kokkuvõtvalt seisneb kaebus järgnevas.

4. Kaebaja hinnangul puudub menetlusaluse isiku tegevuses väärteo koosseis. Nimelt

kohaldub LS § 223 lg 1 juhul, kui juht tekitas varalise kahju. Käesoleval juhul on mootorratta

omanik A A esitanud kirjaliku avalduse, milles kinnitab otsesõnu, et tal ei ole menetlusaluse

isiku vastu mingeid pretensioone ega nõudeid ning ta vabatahtlikult loobub oma õigusest

nõuda kahju hüvitamist. Juriidilises mõttes tähendab see, et isik, kelle omandile väidetav

kahju tekitati, ei pea ennast kannatanuks ega taotle kaitset õigushüvele (omandiõigusele),

mida LS § 223 kaitseb. Seega ei ole olemas kaebuse esitaja hinnangul kahju fakti LS § 223

tähenduses.

5. Kaebaja hinnangul puudub ka menetlusaluse isiku tegevuses õigusvastasus. Kohtuväline

menetleja heidab ette LS § 50 lg 3 p 1 rikkumist, väites, et juht ei valinud tee seisukorrale

vastavat kiirust. Menetlusalune isik liikus lubatud sõidukiirusega, arvestades kõiki nähtavaid

ja tavapäraselt oodatavaid liiklusolusid (kellaaeg, ilmastikutingimused, liiklustihedus).

4-25-3833

Liiklusõnnetuse tegelik ja vahetu põhjus oli teeomaniku (Tallinna linna) poolt Liiklusseaduse

(LS) § 5² lg 1 p 1 sätestatud kohustuse rikkumine. Nimetatud säte kohustab tee omanikku

kõrvaldama teelt liiklust ohustava prahi. Sündmuskohal Tartu maantee ristmikul olnud liiv,

peened kivid ja kummitükid kujutasid endast ettenägematut ja ohtlikku takistust, mille

olemasolust ei teavitatud ühegi liiklusmärgiga. Selline teekatte seisukord on ootamatu ja

visuaalselt raskesti tuvastatav, eriti kaherattalise sõiduki juhile. Igal liiklejal on õiguspärane

ootus, et Tallinna ühe peamagistraali teekate on nõuetekohaselt hooldatud ja ohutu. Vastutus

tagajärje eest ei lasu seega mitte juhil, kes järgis kõiki temalt oodatavaid hoolsusnõudeid

vastavalt LS § 50 lg 3 p 1, vaid teehoiu eest vastutaval isikul, kelle tegevusetus lõi ohtliku

olukorra. Menetlusaluse isiku tegevuse ja kahjuliku tagajärje vaheline põhjuslik seos on

katkestatud kolmanda isiku (teeomaniku) õigusvastase tegevusetusega.

6. Kaebaja leiab ka, et isegi kui eeldada objektiivse koosseisu olemasolu, puudub

menetlusaluse isiku tegevuses süü. Tahtlus on ilmselgelt välistatud. Samuti puudub

ettevaatamatus (kergemeelsus või hooletus). Menetlusalune isik ei saanud ette näha varjatud

ohtu (teekattel olev praht) ning seega ei saanud ta kergemeelselt loota selle vältimisele.

Samuti ei saa talle ette heita hooletust, kuna nõue ette näha teekatte ootamatut ja varjatud

libedust tiheda liiklusega linnatänaval ületab juhilt oodatava mõistliku hoolsuse piirid.

Juhtunu oli oma olemuselt juhus, mis välistab süü. Kergendava asjaoluna süü tunnistamine

tähendab antud juhul seda, et menetlusalune isik on politseile antud ütlustes tunnistanud

faktilisi asjaolusid – s.t sõiduki juhtimist ja kukkumist – kuid ei ole kunagi tunnistanud end

süüdi liiklusnõuete rikkumises, sest kõik tema poolt tol ajal ja hetkel liikleja nõuded olid

täidetud. Faktiliste asjaolude tunnistamist ei saa võrdsustada õigusliku süü omaksvõtuga.

Menetleja on menetlusaluse isiku koostööd ja ausaid ütlusi tõlgendanud vääralt tema kahjuks,

mis viitab menetluse ühekülgsele ja pealiskaudsele läbiviimisele ning selgitab, miks

menetlusaluse isiku selgitusi tee seisukorra kohta ei ole otsuses arvesse võetud.

7. Alternatiivselt leiab kaebuse esitaja, et juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et väärteo

koosseis on formaalselt täidetud, taotleb kaebaja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg

1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Isegi kui eeldada formaalset rikkumise olemasolu, on

menetlusaluse isiku süü ilmselgelt väike, arvestades tee ootamatult ohtlikku seisukorda, mis

oli peamine õnnetust põhjustanud tegur. Menetlusalune isik ei ületanud kiirust ega sooritanud

ohtlikke manöövreid. Samuti kuna väidetav kannatanu on selgesõnaliselt loobunud

igasugustest nõuetest, puudub menetluse jätkamiseks ka avalik menetlushuvi. Riigi

ressursside kasutamine karistuse määramiseks olukorras, kus kahju saaja ise leiab, et tema

õigusi pole rikutud, on ebaproportsionaalne ja ebaotstarbekas. Menetluse jätkamine ei täidaks

ühtegi karistuse eesmärki, sh eripreventsiooni, kuna juht tegutses heauskselt ja hoolsalt.

8. Viimase alternatiivina, kui kohus ei pea võimalikuks menetlust lõpetada, palub kaebuse

esitaja karistuse määramisel arvestada erakorraliste asjaoludega ning kohaldada minimaalset

karistust, arvestades muu hulgas sellega, et mootorratta omanikul ei ole pretensioone ja

nõudeid menetlusaluse isiku vastu.

9. Kaebuses taotletakse kaebuse rahuldamisel ka menetlusalusele isikule menetluskuludena

lepingulisele kaitsjale makstud tasu hüvitamist.

4-25-3833

10. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuse juurde, paludes kohtuvälise

menetleja otsuse tühistada. Kohtuväline menetleja palus jätta otsuse muutmata ja

menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

11. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

M. Ševtšenko teo kvalifitseerimine LS § 223 lg 1 järgi

Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse M. Ševtšenkole ette, et ta

juhtis 13. juulil 2025 kell 18:56 mootorsõidukit Yamaha YZF-R1 registreerimismärgiga XXX

Tallinnas, Järvevana tee ja Tartu mnt ristmikul, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada

teist vara. Sõitmisel ei kohandanud oma sõiduki kiirust liiklusoludele ja tee seisukorrale

vastavaks ning kaotas seetõttu sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning kukkus. Oma tegevusega

põhjustas varalise kahju A Ale, mis on fikseeritud fotode ja vaatlusprotokolliga. Kirjeldatud

käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 16 lg 1 ja LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid, pannes

sellega toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

12. LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest,

kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Seega tuleb LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuvastada ka

mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule

varalise kahju tekitamisega.

13. Menetlusalusele isikule heidetakse ette liiklusõnnetuse põhjustamist. LS § 2 p 32 kohaselt

on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu

tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

14. Vaidlust ei ole selles, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja

kohas mootorsõidukit Yamaha YZF-R1 registreerimismärgiga XXX. Seda tõendavad ka

menetlusaluse isiku enda ütlused.

15. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta sõitis mitte mööda autorataste jälgi, vaid

sealt kõrvalt, kuhu koguneb kogu mustus ja sodi. See hakkaski teda viltu vedama. Need

kohad, kus on autorataste jäljed, seal on tee puhas. Aga seal, kus autorataste jälgi ei ole, seal

on kogunenud sodi ja praht. Ja see osa, kus ei ole neid autorataste jälgi, mida mööda sõita, see

on mootorratta jaoks libe. Nendel mootorratastel on selline rehv, et natuke liiva või mingit

sodi või prahti, siis on sõit juba ebastabiilne. See oligi tema kukkumise põhjuseks, et ta sõitis

mööda teed, kus ei olnud autorataste jälgi ja seetõttu ta libiseski ja kukkus. Kiirusemõõdikut

ta ei vaadanud, vaatas teed. Tunnistajaga on kokkulepe, et ta maksab 6000 eurot ja siis nad

vormistavad selle mootorratta tema nimele. Mootorratast saab taastada, seal on vaja raami ja

paaki, siis saab mootorratta kokku korjata. EBayst vaatas, et kuskil 3000 dollarit on hind.

Menetlusaluse isiku sõnul ei olnud mingit üleliigset kiirust, ta hakkas vaatama seda

spidomeetrit siis, kui hakkas mootorrattas juba viltu kiskuma. Mootorrattaga läbis seda

teelõiku esimest korda. Mootorratta juhiload tegi endale suve algul. Kui oleks sõitnud mööda

4-25-3833

autorataste jälgi, siis ei oleks midagi juhtunud, oleks läbinud selle ilusti. Menetlusalune isik

leiab, et kui tee oleks ära koristatud või asfalt oleks puhas olnud, oleks ta sealt rahulikult läbi

sõitnud ja ei oleks seda juhtunud. Tema hinnangul valis ta sobiva kiiruse.

16. Kohtuistungil on tunnistajana ülekuulatud ka mootorratta omanik A N (endine A).

Tunnistaja ütluste kohaselt on menetlusalune isik tema vend. Vend võttis mootorratta ja

kukkus sellega, see oli õnnetusjuhtum. Mootorratas sai kahjustada, kuid venna suhtes

pretensioone ei ole. Vennaga on kokkulepe, et vend ostab mootorratta temalt välja. Kui teevad

ratta korda või vend korjab kokku vajaliku rahasumma, siis nad vormistavad mootorratta

venna nimele.

17. Liiklusõnnetuse toimumine on tõendamist leidnud ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja

videosalvestistega. Videosalvestistelt nähtub, kuidas M. Ševtšenko poolt juhitud mootorratas

võtab kurvi liiga suure kiirusega. Enne kurvi sisenemist teeb M. Ševtšenko suure kiiruse pealt

teeb manöövri paremale ja sealt edasi sisenebki kohe suurel kiirusel kurvi ning kaotab

mootorratta üle juhitavuse. Jääb napilt puudub, et mootorratas kahjustaks teisi sõidukeid.

Mootorrattal Yamaha YZF-R1 registreerimismärgiga XXX tuvastatud vigastused on

fikseeritud 13. juuli 2025 sõiduki vaatlusprotokollis ja fotodega. Vaatlusprotokolli kohaselt on

mootorratta esiosa ja keskosa deformeerunud, tagaosa kahjustatud. Tuvastatud kahjustused

kinnitavad varalise kahju põhjustamist A. N.

18. Seega on M. Ševtšenko põhjustanud liiklusõnnetuse LS § 2 p 32 mõttes.

19. Väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et menetlusalusele isikule

heidetakse ette LS § 16 lg 1 ja LS § 50 lg 3 p 1 rikkumist. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja

olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib

takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 50 lg 3 p 1

kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada

suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust,

teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning

muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning

teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

Tuvastamist on leidnud, et menetlusalune isik valis teeoludele sobimatu kiiruse. Nii on

videosalvestiselt selgelt nähtav, kuidas M. Ševtšenko poolt juhitav mootorrattas sõidab

võrreldes teiste liiklejatega väga kiiresti. Samuti on videolt ka tuvastatav, kuidas M.

Ševtšenko tõstab mootorratta esiratta üles ja sõidab ehk et ta oligi tegemas n-ö lõbusõitu ja

katsetas mootorratta piire (videosalvestis asukohas: Mark Ševtšenko\ristmiku videod\

Tallinn_Kesklinn_Tartu mnt - Suur-Sõjamäe, 1-3 sekund videost). Eelöeldule viitab ka suurel

kiirusel tehtud manööver paremale. Ka M. Ševtšenko on ise kohtuistungil antud ütlustes

kinnitanud, et kiirusemõõdikut ta ei vaadanud, vaatas üksnes teed ja kiirusele pööras

tähelepanu siis, kui mootorrattas hakkas juba viltu kiskuma. Kuigi M. Ševtšenko sõnul valis ta

sõitmiseks sobiva kiiruse, siis tõendab kohtu hinnangul videosalvestis, et nii see tegelikkuses

siiski ei olnud. Seejuures on ka oluline rõhutada, et menetlusalusele isikule ei heideta ette

mitte sõidukiiruse ületamist, vaid just valesti valitud sõidukiirust. Samuti on oluline, et M.

Ševtšenko sõnul viibis ta mootorrattaga sellel teelõigul esimest korda ehk et ta oleks seetõttu

pidanud veelgi enam pöörama tähelepanu enda sõidukiirusele ja kohandama selle vastavaks

4-25-3833

just teeoludele. Nii on M. Ševtšenko selgitanud, et kogu õnnetus juhtus üksnes seetõttu, et tee

oli korralikult hooldamata. Ehk siis käesolevalt ongi oluline, et tegelikkuses oli M. Ševtšenko

teeoludest, mis ehk mootorratta jaoks veidi keerulisemad ja suuremaid ohte endas kätkevad,

teadlik, kinnitades seda enda ütlustes. Mh märgib kohus, et Eestis ei olegi võimalik, et

avalikus kasutuses oleval teel ei teki kiviklibu, tolmu, kummipuru vms. See kõik on

tavapärase liikluse osas, millega iga juht peab arvestama. Ja M. Ševtšenko oli nendest

liiklusoludest teadlik ja LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt oligi tal kohustus oma sõidukiirust

vastavalt teeoludele valida/kohandada. Nii peabki mootorsõiduki juht sobiva kiiruse valikul

LS § 50 lg 3 p 1 tähenduses arvestama võimalusega, et tal on vajadusel võimalik sõiduk

ohutult peatada ka olukorras, kus teeolud on keerulisemad (esinevad takistused vms).

Kohustus on valida kiirus, mis välistab kontrolli kaotamise sõiduki üle. Juht peab valima

sellise sõidukiiruse, millega tal on võimalik reageerida ka sõiduteele ootamatult ilmunud

takistuse korral. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul ilmselge, juhtunu tingis just menetlusaluse

isiku poolt valitud vale sõidukiirus, mis ei arvestanud ei tema algaja sõidukogemusega,

teeoludega, tee seisundiga. Seejuures on ka puhas vedamine, et kahjustada sai üksnes

menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorrattas, mitte teised sõidukid. Kohus leiab sedagi, et

kohtule menetlusaluse isiku poolt esitatud põhjendused on otsistud ja antud eesmärgiga

vabaneda süüst ja vastutusest.

20. Ühtlasi märgib kohus, et ei ole ka oluline, et mootorratta omanikul ei ole menetlusaluse

isiku vastu pretensioone. Nimelt on LS § 2 p 23 mõttes liiklusõnnetuse koosseis täidetud siis,

kui vähemalt ühe sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju. Nii ongi käesolevalt

juhtunud. M. Ševtšenko liikus teel mootorrattaga, mis ei kuulunud temale ning tema valesti

valitud sõidukiiruse tagajärjel sai mootorrattas tugevalt kahjustada ehk toimus liiklusõnnetus.

Varaline kahju on kahtlemata tekkinud, kuivõrd mootorratta varaline väärtus on oluliselt

vähenenud. Seda kinnitavad fotod mootorratta välimuse kohta ning samas ka tunnistaja

ütlused selle kohta, et mootorrattas käesolevalt garaažis seisab, vajab taastamist. Ka tunnistaja

poolt öeldu, mille kohaselt on lepitud kokku, et menetlusalune isik ostab temalt selle

mootorratta ära, viitab sellele, et tunnistajale hüvitatakse varaline kahju. Niisiis on kahtlusteta

väärteokoosseis täidetud.

21. Menetlusalune isik ei olnud piisavalt tähelepanelik ning tema sõidukiirus ei olnud

vastavuses tema sõiduoskustega. Sõiduki juhitavuse üle kontrolli kaotamine kuivades

ilmastikuoludes viitab sellele, et menetlusalune isiku poolt valitud sõidukiirus oli ilmselgelt

liiga suur. Vale sõidukiiruse valikule viitavad kahtlemata ka mootorratta vigastused. Juhul,

kui menetlusalune isik oleks valinud olukorrale ning oma sõidukogemusele vastava

sõidukiiruse, oleks kohtu hinnangul olnud liiklusõnnetuse tekkimine välditav. M. Ševtšenko ei

arvestanud teiste liiklejatega ega hoidnud oma käitumises kõigest, mis võib takistada liiklust,

ohustada või kahjustada vara. Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et M. Šetvšenko rikkus oma

tegevusega LS § 16 lg 1 ja LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid ning põhjustas sellega liiklusõnnetuse,

millega kaasnes varaline kahju. Sellega täitis menetlusalune isik LS § 223 lg 1 objektiivse

koosseisu.

22. Kohtu hinnangul rikkus M. Ševtšenko liiklusnõudeid vähemalt kergemeelsusest ning

väärteoprotokollis kirjeldatud tagajärgi põhjustas isik vähemalt hooletusest. Jättes

kohandamata oma sõiduki kiirust liiklusoludega vastavaks, pidanuks M. Ševtšenko arvestama

4-25-3833

võimalusega, et selle tagajärjena võib toimuda liiklusõnnetus ja tekkida varaline kahju. Kohtu

hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

23. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et M. Šetvšenko põhjustas liiklusõnnetuse ning tema

tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse

mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule

varaline kahju.

Karistus

24. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse

mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning

õiguskorra kaitsmise huve.

25. LS § 223 lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

26. Karistuse mõistmise alus on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

27. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 800 eurot, s.o

sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras.

28. Arvestades M. Ševtšenkole süüks arvata teo sisu, vastab kohtu hinnangul kohtuvälise

menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Määratud karistus on proportsionaalne

toimepandud süüteoga ja menetlusaluse isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete

eesmärkidega. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid,

sh sõidukile tekitatud kahju ulatust. Positiivne on asjaolu, et kannatada sai üksnes

menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk, keegi liiklusõnnetuses viga ei saanud. Kohtuvälises

menetluses arvestati kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Varasemad karistused, mille osas

oleks jõustunud otsus, puuduvad. Samuti on oluline see, et menetlusalune isik oli mootorratta

load alles suve algul saanud ehk et tal oli väike sõidukogemus ning ta hindas seega kahtlemata

enda võimeid üle.

29. Väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 alusel otstarbekuse kaalutlustel ei ole

põhjendatud. Sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisega seatakse ohtu teiste isikute tervis ja

vara, mistõttu tuleb liikluses olla eriti tähelepanelik ja hoolikas. Käesolevas asjas põhjustas

menetlusalune isik teeoludele mittevastava vale sõidukiiruse valikuga liiklusõnnetuse, millega

seadis ohtu ka teised liiklejad. Sestap ei saa kohtu hinnangul rääkida ei kaebaja eriliselt

väiksest süüst ega ka avaliku menetlushuvi puudumisest.

30. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et M. Šetvšenkole karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline

menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü

suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Kohus nõustub kohtuvälise

menetlejaga, et M. Šetvšenkot on käesolevalt võimalik mõjutada uutest rikkumistest hoiduma

määrates talle karistuseks rahatrahvi, mis jääb sanktsiooni keskmisest väiksemasse määra.

Arvestades aga M. Šetvšenko poolt kohtuistungil antud selgitusi tema majandusliku

4-25-3833

olukorra kohta, on põhjendatud võimaldada tal temale määratud rahatrahv tasuda ositi pikema

ajaperioodi, s.o 6 kuu jooksul.

31. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 14. oktoobri 2025 otsus

väärteoasjas nr 2301,25,000424 osaliselt, s.o üksnes M. Ševtšenkole mõistetud karistuse

täitmise tähtaja osas. Kohus teeb karistuse täitmise tähtaja osas uue otsuse, millega määrb, et

LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv 100

trahviühikut, s.o 800 eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 6 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest (tasuda igakuiselt vähemalt 135 eurot ja viimasel kuul 125 eurot)

kohtuvälise menetleja otsuse märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära

kohustusliku viitenumbri 10220255074648. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad

kulud. Kohus jätab menetlusaluse isiku M. Ševtšenko kaitsja kaebuse rahuldamata. Kuivõrd

menetlusaluse isiku kaitsja kaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka kaitsja taotlus

hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu.

(allkirjastatud digitaalselt)